1-17-4312/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26.juuli 2017.a. Tallinn

Kriminaalasja number 1- -4312 17

Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Urmas Reinola, Andres Parmas Kriminaalasi G.B s

üüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi lühimenetlus Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 22.mai 2017.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.B Süüdistatav Prokurör Kaitsja Aleeksandr G.B (ankeetandmed maakohtu otsuses) Leelo Känd Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON

S

apellatsioon Harju üüdistatava G.B Maakohtu 22.mai 2017.a. otsusele

– jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel

esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK :

Harju Maakohtu otsusega 22.maist 2017.a. tunnistati G.B

süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 1 kuu ja 10 päeva.

KarS § 65 lg1 ja § 64 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendati

Harju Maakohtu 27.06.2016.a. otsusega mõistetud karistuse 3 kuud ja 20 päeva vangistust v 5 kuud vangistust, karistusest arvati õrra ning liitkaristuseks mõisteti maha Harju Maakohtu 27.06.2016.a. otsusega mõistetud ja kantud karistus vangistus 3 kuud ja 20 päeva, kandmata karistus vangistus 1 kuu ja 10 päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata G.B´il eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 28.04.2017.a.

Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist.

Käesolevaks ajaks on G.B karistuse ära kandnud.

XX´i esitatud tsiviil täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja hagi summas 1125 eurot rahuldati § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti G.B´ilt ´i kasuks välja

XX

1125 eurot, mis tuleb kanda XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB pank. XX´i arveldusarvele nr

Menetluskulud

ekspertiisitasu 282 eurot ja ena mõisteti G.B ´ilt välja kaitsjatasu summas 216 eurot riigi tuludesse.

Menetluskulud kokku summas 498 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o vähemalt 41.50 eurot kuus.

APELLATSIOONI SISU:

Süüdistatav taotleb apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist

menetluskul ja tsiviilhagi ude osas. Taotleb nende summade osalist riigi kan

da jätmist või tähtaja pikendamist kuna tal puuduvad võimalused nende tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et see on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1- -07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, 55

et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi

juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause

3

tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades

kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1- -09). Kui apellandi 96 väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest

juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses

selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu

apellatsiooniga. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud

Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg le 2 vastab käesoleval ajal samas - sõnastuses KrMS § 326 lg 3.

Kohtukolleegium leiab, et esitatud kaebusel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist

perspektiivitu taotlustega. Maakohtu otsustus menetluskulude ja tsiviilhagi osas on

kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega ja valitseva kohtupraktikaga ning mingit alust

maakohtu otsustuse muutmiseks ega ka kohtupraktika muutmiseks selles osas kohtukolleegium ei näe.

Menetluskulude osas ei ole s distatav ega tema kaitsja esitanud maakohtus üü

süüdistatava maksevõimetuse tõendamiseks ühtegi tõendit ega taotlenud ka kohtult

nende väljanõudmist. Riigikohus on oma määruses 3-1-1-105-12 p.-s 7 selgelt väljendanud oma seisukoha arutatavas küsimuses ja kuna tegemist kriminaalmenetluse seaduse kohaldamisel tõusetunud küsimusega, on Riigikohtu seisukoht selles osas ka kriminaalmenetlusõiguse allikaks ning sellest peaks juhinduma ka advokaadist kaitsjad.

Nimelt on Riigikohus selgitanud, et Kohtukolleegium märgib, et seni kuni ei ole

juhinduvalt tsiteeritud Riigikohtu lahendist süüdistatava maksevõimetust tõendatud

dokumentaalselt, seni ei saa rääkida apellatsioonis või määruskaebuses esitatud põhjendatud taotlustest.

Maakohus on andnud süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul ositi. Tegemist on süüdimõistetule rahalise kohustuse vabatahtlikuks tasumiseks antud

tähtajaga ning käesoleval juhul on tegemist kohtupraktikas omaksvõetud ja valitseva

praktika kohaselt maksimaals

ui e tähtajaga. Süüdistatavale on ka selgitatud, et k

menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, mis aga tähendab seda, et asjaolu, et antud tähtajaks ei saa menetluskulud tasutud ei tingi nende riigi kanda jätmist.

Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi maakohtus täies ulatuses, siis kohaldas

maakohus i TsMS § 440 lg 1 sätte d, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam

4

hakata esitatud tsiviilhagi revideerima ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning

rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral

põhistamiskohustusest. Järelikult oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud s leiab tsiviilhagi täies ulatuses rahuldama. Ringkonnakohu , et süüdistatava

apellatsioonis esitatud väited ei anna seaduslikku alust maakohtu tsiviilhagi osas maakohtu otsusest erineva otsuse tegemiseks. Kui süüdistatav ei tasu kohtu poolt

väljamõistetud hagisummat vabatahtlikult, siis lahendatakse kõik küsimused tsiviilhagi

tasumise kohta täitemenetluses.

Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebementlust ja lähtuvalt KrMS § leiab kohtukoosseis üksmeelselt,

-st 326 lg 3 et apellatsioon ja määruskaebus on ilmselt põhjendamatud.