1-17-4761/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2017. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-4761 Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi J.B

süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuni 2017. a otsus, kokkuleppemenetlus Apellatsiooni esitaja

s J.B (ik XXX; viibib üüdistatav Tallinna Vanglas)

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava läbi vaatamata J.B apellatsioon ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 21. juuni 2017. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi J.B ning teda karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelbangistuses viibitud 2 päeva (16.-17.01.2017) ning alg . usega 06.04.2017. a kuulus kandmisele 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus Lisaks mõ välja menetluskulud r istis maakohus J.B-lt iigieelarve tuludesse summas 801 eurot, mis koosnevad määratud kaitsja tasust summas 96 süüdimõistva kohtuotsusega eurot ja kaasnevast sundrahast summas 705 eurot. Maakohus määras, et J.B on võimalik tasuda menetluskulusid vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Samuti mõiste välja õigusvastaselt tekitatud kahjude katteks 507,38 eurot ti J.B-lt R AS kasuks.

2. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni J.B, kes märgib esitatud kaebuses, et palub ainult vastu tulla seoses sellega, et 1 aasta jooksul tal ei ole võimalik tasuda menetluskulusid , kuna ta viibib vangistuses. Samuti palub võimaldada tsiviilhagi tasumist pärast vangistusest vabanem ta ist. J.B märgib, et ei soovi sattuda veel suurematesse võlgadesse, kui ta juba on. Tal on samuti invaliidsus ja pension on tema ainuke sissetulek.

2

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ning J.B apellatsiooniga, leiab, et edasikaebus

tuleb jätta läbi vaatamata.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015. a

jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kokkuleppe esemesse kuulub KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi.

6. Ringkonnakohus selgitab, et kokkuleppemenetluses on kohtuotsuse apelleerimisele seatud

konkreetsed piirangud. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS-i 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigest kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Riigik -1-1-7-16 pohus on oma määruse 3 s 5.3 selgitanud täiendavalt, et kuna maakohus ei

koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p s 4 sätestatud edasikaebepiirang -

ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis, sh kriminaalmenetluse kulude ja tsiviilhagi

hüvitamise otsustust vaidlustades olema viidatud mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg RKKKm 2 p 3 alusel läbi vaatamata ( 3-1-1-7-16 ).

7. J.B menetluskulude Apellatsioonis ei ole esitatud väiteid selle kohta, et või tsiviilhagi väljamõistmise osas oleks kokkuleppe sõlmimisel või kriminaalasja arutamisel

maakohtus rikutud menetlusõigust. J.B märgib vaid, et tal ei ole võimalik vanglas viibimise jooksul menetluskulu ja tsiviilhagi tasuda, mistõttu palub võimaldada nende tasumist

alles vanglast vabanemisel. Esimese kohtuastme poolseid menetlusnormide rikkumisi ei

tuvastanud ka ringkonnakohus ise. tuleb

Seetõttu apellatsioon jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus peab samas vajalikuks siiski ka märkida, et ka vangistuses viibides on võimalik töötada ja sissetulekut teenida.

8. Kriminaalasjas on J.B , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 16.05.2017. a kuriteoga tekitatud kahju ja selle suurus, mis , milles muuhulgas on ära näidatud

kuulub väljamõistmisele J.B-lt , kes kohustub 507,38 eurot kannatanule hüvitama. S.

3

J.B ka on võtnud esitatud tsiviilhagi õigeks, kinnitades seda oma allkirjaga. Kokkuleppes on ära näidatud ka tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. J.B kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga kaitsja nii tsiviilhagi kui ka menetluskulude osas . Seega on prokurör, süüdistatav ja jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus J.B kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, sõlmis selle vabal tahtel ja jääb kokkuleppe juurde. Seega on maakohus teinud

otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes 3 p- - 3 KrMS § 318 lg st 4 ja § 326 lg 2 p st jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.