1-16-622/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 aasta 8 kuud vangistust KarS § järgi ja karistuseks mõistetud ; KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust; KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust
Legislator headnote
AI generated1-16-622/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: varjupaigateenust. Ühegi varjupaigaga isik ise ühendust ei ole võtnud, kuna eeldas, et sellega on tegelenud vald. Isik selgitas, et ta ei soovi elukoha otsimisega tegeleda ja kannab täiendavalt karistuse lõpuni.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 (3) Kriminaalasi nr 1-16-622
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
24. juuli 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 24.07.2017 ) Kriminaalasja number 1-16-622 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus
P.U tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamiseks Süüdimõistetu P.U
isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub RESOLUTSIOON
Jätta P.U Harju Maakohtu 25.02.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-622 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Edasikaebamise kord K Tartu ohtumääruse peale on õigus esitada Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD
JA MENETLUSE KÄIK P.U on süüdi tunnistatud
Harju Maakohtu 25.02.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-622
121 lg 2 p 2
1 aasta 8 kuud vangistust KarS § järgi ja karistuseks mõistetud ; KarS § 120 lg
1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust; KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust
11.12.2014 Tartu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse, 4 kuud, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates P.U vahistamisest, s.o alates 25.02.2016. 12.03.2016. Kohtuotsus jõustus
2 (3) Kinnipeetava karistusaeg algas 25.02.2016 25.02.2018. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus
teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte v . ähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 25.02.2017.
Kohtule e et Tartu Vangla toetab kinnipeetava
sitatud materjalidest nähtub, P.U vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist
Kohtuistungil pr
olles tutvunud okurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, Tartu Vangla materjalidega P.U tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus isiku vabastamisega.
P.U tähta avaldas, et ta sooviks tingimisi enne ega vabaneda, kuid tal puudub alaline
elukoht. Kinnipeetav selgitas, et Räpina vald on andnud nõusoleku hüvitada 2 3 nädalat -
varjupaigateenust. Ühegi varjupaigaga isik ise ühendust ei ole võtnud, kuna eeldas, et sellega on tegelenud vald. Isik selgitas, et ta ei soovi elukoha otsimisega tegeleda ja kannab täiendavalt karistuse lõpuni.
KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
Käesolevaks ajaks on P.U temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui P.U neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
P.U on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid vanglakaristust kannab esimest korda. P.U on varasemalt toime pannud varavastaseid ja ühiskonnaohtlikke kuritegusid (vargus)
(mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis), käesolevat karistust kannab isikuvastase (kehaline väärkohtlemine, ähvardamine) ühiskonnaohtliku kuriteo (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis)
ja
toimepanemise eest.
Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarbis kinnipeetav enne vangistust lahjat alkoholi igapäevaselt, nädalavahetustel lisandus kange alkohol. Vangistuse ajal alustas P.U sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist, kuid katkestas selle motivatsiooni puudumise tõttu. Sellest saab järeldada, et isik ei teadvusta alkoholi tarvitamisest tulenevat kahju ning motivatsioon alkoholitarvitamise harjumusi muuta puudub. See aga suurendab riski uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks varasemale, pigem negatiivsele, elukäigule, ei toeta isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. P.U Vabanemise korral puuduksid elukoht, töökoht ning lähedaste toetus Varasemalt soovis P.U asuda elama kasuemale kuuluvasse .
korterisse, kuid kriminaalhooldaja vestlusest korteri omanikuga selgus, et korteris elavad tema tuttavad, mistõttu P.U ei ole võimalik sinna elama asuda. Muud elukohta ei ole P.U õnnestunud leida. Räpina sotsiaalosakonna sõnul saab vald tagada isikule varjupaiga teenuse 2-3 nädalaks ning selle aja jooksul peab isik leidma endale elamispinna. Kohtuistungil selgus, et P.U ei ole ühegi varjupaigaga ühendust võtnud ega selgitanud võim alusi
3 (3) elamispinna saamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneb aga käitumiskontroll, mille kohaldamise üheks eelduseks on alalise elukoha olemasolu. peab olema teada täpne aadress, Kohtule kuhu isik elama asuks ning kriminaalhooldaja peab saama elukoha sobivust kontrollida. Olukorras, kus ei ole teada kinnipeetava täpset vabanemisjärgset elukohta või elukoht puudub, ei ole saa teostada tema üle järelevalvet n võimalus isiku vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. ing puudub ka Kohtuistungil avaldas P.U, et ei soovi elukoha otsimisega täiendavalt tegeleda ja kannab oma karistuse lõpuni.
Eelneva põhjal leiab kohus, et P.U tuleb jätta enne tähtaega vangistusest
tingimisi vabastamata.
Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik