2-16-130653/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LIHTMENETLUSOTSUS

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

25. juuli 2017

Tsiviilasi

(number ja menetluse ese)

nr 2-16-130653

OÜ Aktiva Finants hagi Egon Ojakääre (Ojakäär) vastu

22.09.2014 sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingutest nr

30120645 tuleneva

võlgnevuse 504,24 euro (sh

põhivõlgnevus 399,40 eurot, sissenõutav viivis ja

leppetrahv 104,84 eurot), võla sissenõudmiskulu 40 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 56,58 euro ning alates

13.05.2017 kuni põhinõude täitmiseni jooksva viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud

viivisemääraga väljamõistmiseks

lihtmenetlus kirjaliku menetlusena

Hagihind

641,31 eurot

Kohtunik

Kadi Aavik

Hageja

Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress A.

Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, e-post: inkasso@julianus.ee )

Hageja esindaja

jurist Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood

11930038, aadress A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja

Egon Ojakäär (isikukood xxx; aadress xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Egon Ojakääre vastu osaliselt.

2. Välja mõista Egon Ojakäärelt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 399

(kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot ja 40 senti, sissenõudmiskulu 40

(nelikümmend) eurot ja kuni 25.07.2017 (k.a.) sissenõutavaks muutunud viivis

põhinõudelt (399,40 €) summas 51 (viiskümmend üks) eurot ja 32 senti ning alates

26.07.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis põhivõlajäägilt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud viivisemääraga. Lõpetada viivise arvestus, kui

see võrdsustub väljamõistetud põhinõudega.

3. Jätta OÜ Aktiva Finants hagi Egon Ojakääre vastu leppetrahvi nõudes ning sellelt

arvestatud viivise nõudes kogusummas 110,10 eurot rahuldamata.

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need 77 % osas Egon Ojakääre ning 23 % osas OÜ

Aktiva Finants kanda.

5. Välja mõista Egon Ojakäärelt OÜ Aktiva Finants kasuks hageja menetluskulud 154

(ükssada viiskümmend neli) eurot.

6. Välja mõista Egon Ojakäärelt OÜ Aktiva Finants kasuks alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivis hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (154

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Lõpetada menetluskuludelt viivise

arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud menetluskulude summaga.

7. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

8. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Edasikaebe kord ja kohtu selgitus

TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)

Hageja nõue (hagi ese)

Hageja on 15.05.2017 esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 22.09.2014.a. sõlmitud

liitumis- ja järelmaksu lepingust nr 30120645, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma

kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja

regulaarselt tasuma. Vastavalt nimetatud lepingus märgitule olid selle lahutamatuks osaks teenuste

kasutamise üldised tingimused, millega kostja on väidetavalt nõustunud.

Kostja ei ole tasunud hagiavalduse lisadeks olevaid arveid kogusummas 504,24 eurot (sh arvestatud

põhivõlg, viivised 0,15% päevas ja leppetrahv summas 104,84 eurot, tl 28) millele lisandub

põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud

viivisemääraga, s.o hagi esitamiseni summas 56,58 eurot.

Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-

le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1 ning hageja nõuab kostjalt võlgnevuse

504,24 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 56,58 euro ja

sissenõutavaks muutumata viiviste (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud viivisemääraga)

väljamõistmist.

Kostja vastuväited

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 26.06.2017 isiklikult kohtu kantselei kaudu (tl 62).

Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul

tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole

teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud

vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro, TsMS § 405 lg-st 1

tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega. Kohus on seisukohal, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.

TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 399,40 euro (järelmaks ning

teenuse osutamine), sissenõudmiskulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 51,32 euro

ja alates 26.07.2017 jooksva viivise osas kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ette nähtud määras eelnimetatud põhinõudelt päevas. Kohtu hinnangul tulenevad

eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingu kostjapoolsest

mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 3,

VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113, VÕS § 103 ja VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi. Kohus hindab tühiseks

lepingust tarbijast kostjaga kokku lepitud viivisemäära (0,15% päevas), mis ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 10. mai 2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja on ka ise

hagiavaldust koostades nentinud, et 0,15% päevas viivisemäär ei ole kooskõlas kohtupraktikaga

ning arvestanud viiviseid ka tagasiulatuvalt sissenõutavaks muutununa lähtuvalt seadusjärgsest

määrast. Siiski on kohtu hinnangul põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisena kostjalt hageja

kasuks perioodi eest 18.12.2015 kuni 25.07.2017 välja mõista seadusjärgne viivis põhivõlalt

(399,40 eurot) summas 51,32 eurot (summa arvestamisel kasutatud www.viivisekalkulaator.ee).

Kohus märgib, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb viivise arvestamine lõpetada, kui see

summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o. 399,40 euroga. Hageja põhinõudest leppetrahvinõude

väljajätmist põhjendab kohus alljärgnevalt.

Hageja nõuab teenuspaketi tingimustele tuginedes kostjalt leppetrahvi 104,84 eurot, põhjendusega,

et 29.12.2014 leping lõpetati ennetähtaegselt. Erinevalt kohtule tõenditena esitatud mitmetest

hagihoiatustest (tl 47-52) ei ole kohtule esitatud andmeid lepingu ülesütlemise kohta, sh ei ole

hagist välja toodud lepingu ülesütlemise kuupäeva. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ka lähtuvalt

hagile lisatud teenuspaketi tingimustest (tl 45), mida kohus peab tüüptingimusteks VÕS § 35 lg 1

mõttes, hinnata leppetrahviga seonduvaid asjaolusid ning leiab, et seetõttu tuleb jätta

leppetrahvinõue rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et leppetrahv on hagiavalduse kohaselt

mõeldud kompenseerima lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ning kostjale antud seadme

maksumust. Järelmaksulepingu kohaselt (tl 17) oli kostjale müüdud seadme Samsung i9301 Galaxy

S III Neo maksumuseks 293,40 eurot, milline tuli tasuda 6 kuu jooksul, summas 48,90 eurot kuus.

Kohus on seisukohal, et kohtule tõenditena esitatud arved sisaldavad kõiki seadme

järelmaksusummasid (3 x 48,90 + 146,70 (tl 26)), mistõttu ei ole õige väita, et 01.02.2015 arvega

esitatud leppetrahvi nõue (tl 28) saaks kompenseerida täiendavalt seadme maksumust. Lepingu

lõppemisega seonduvaid kulutusi on hageja õigustatud nõudma VÕS § 1132 lg 2 alusel, millise

nõude on kohus ka 40 euro ulatuses rahuldanud. VÕS § 1132 lg 4 kohaselt kui kohustuse täitmisega

viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva VÕS § 1132

lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul,

võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist

üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad.

Kohtuni ei ole viimati nimetatud erandlikke asjaolusid toodud.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud

rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on TsMS §

175 lg 1 alusel põhjendatud asja keerukust arvestades 75 euro ulatuses. Lisaks on menetluskuluks

TsMS § 138 lg 2 alusel hageja kantud riigilõiv summas 125 eurot. Seega on menetluskuluks kokku

200 eurot (125+75). Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete

rahuldamist vähemalt hagihinna (sh jooksev viivis) 641,31 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi

osaliselt 490,72 euro ulatuses (s.h. põhinõue, sissenõudmiskulu ning maksimaalne viivisesumma),

tuleb jätta kostja kanda 77 % menetluskuludest (490,72: 641,31 x 100) ning hageja kanda vastavalt

23 % menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 154

eurot ja (77 x 200 : 100). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (154 eurolt) võlaõigusseaduse § 113

lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik