2-17-9019/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24. juuli 2017

Tsiviilasi

nr 2-17-9019

I.I. hagi R.J. vastu isaduse tuvastamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Kohtunik

Kadi Aavik

Asja lahendamine

kohtuistung 18. juuli 2017

Hageja

I.I. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post: )

Kostja

alaealine R.J. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post: XXX)

Kostja esindajad (riigi

õigusabi korras)

advokaat M.K (e-post: XXX)

advokaat C.B (e-post: XXX) (istungil)

Kostja ajutine eestkostja

K.P. (isikukood XXX, elukoht XXX; XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.I. hagi R.J. vastu isaduse tuvastamise nõudes.

2. Tuvastada, et R.J. (isikukood XXX) põlvneb I.I.st (isikukood XXX).

3. Jaotada menetluskulud ning menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda

ning R.J. esindamisega seotud menetluskulud riigi kanda.

4. Välja maksta riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat M.K-le

alaealisele R.J.le osutatud riigi õigusabi eest 168 eurot (sh käibemaks 28 eurot) ja

advokaat C.B-le 98,40 eurot (sh käibemaks 16,40 eurot).

5. Edastada kohtuotsuse koopia pärast kohtuotsuse jõustumist Viljandi Maavalitsuse

rahvastikutoimingute talitusele.

6. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja kostja esindajatele ning tasu

väljamaksmise korraldamiseks Eesti Advokatuurile.

Edasikaebamise kord

Otsusele on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

HAGEJA NÕUE, SELLE PÕHJENDUSED JA TÕENDID

Hageja on esitanud 09.06.2017 kohtule hagiavalduse isaduse tuvastamiseks (tl 1). Hagiavalduse

kohaselt soovib hageja, et kohus rahuldaks hagi ja tuvastaks, et R.J. põlvneb hagejast. Lapse ema

suri, kuid hageja kinnitab, et tema on kostja isa. Seda võivad kinnitada ka lahkunu X ning teised

sugulased. Hageja on kostjat sündimisest saadik kasvatanud. Hageja on esitanud kohtule tõendina

V. J. X M. J. kirjaliku seletuse (tl 2), milles M. J. kinnitab, et V. J. on ka temale avaldanud, et

kostja põlvneb hagejast. Samuti on hagile lisatud kostja nõusolek (tl 3) selleks, et tuvastada tema

põlvnemine hagejast ja perekonnaseisuasutuse tõend kostja ema surma kohta (tl 4).

KOSTJA PÕHJENDUSED

Kostja on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha (tl 3), mille kohaselt ta kinnitab, et on hageja

bioloogiline X. Kostja on hagejaga koos elanud terve oma elu ning kinnitab, et hageja on tema X.

Seda võivad kinnitada ning tunnistada kõik sugulased ja peretuttavad.

Kohus on 22.06.2017 kohtumäärusega määranud alaealisele kostjale riigi õigusabi korras esindaja

(tl 9-10). Alaealist esindas riigi õigusabi korras kirjalikult advokaat M.K, kes on kohtule oma

seisukoha esitanud 10.07.2017 (tl 16-18).

Kostja esindaja märgib, et hageja on terve elu elanud koos V.J.i ja kostjaga ühise perekonnana.

Hageja sõnul on V.J. avaldanud hagejale, et hageja on kostja X Sama on avaldatud kostjale ja

kõigile teistele pereliikmetele ja sugulastele. Hageja selgitab, et kostja sündides jäi hageja kostja X

sünnitunnistusele kandmata. Sellest hoolimata on hageja alati täitnud kostja ees oma

vanemakohustusi. Esindaja on hageja ja kostja ära kuulanud ning usub, et kostja võib põlvneda

hagejast. Samas tuleb esindaja hinnangul arvestada, et asjaolu, et laps on X bioloogiline järglane,

saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga (DNA-

test). DNA-testi tegemise tulemus annab ühese vastuse, kas kostja põlvneb hagejast. Esindaja on

veendunud, et on igati kostja huvides, et kostjat terve elu kasvatanud ja hooldanud hageja saaks

kantud seadusele vastavalt kostja isana ka kostja sünnitunnistusele. Esindaja leiab, et kuna

põlvnemise tuvastamisega kaasnevad kostjale õigused ja kohustused, on oluline, et kostja saaks

täieliku kindluse, et hageja on selleks isikuks, kelle vastu kostjal kohustused saavad olema.

POOLTE SEISUKOHAD 18.07.2017 ISTUNGIL

Asjas 18.07.2017 toimunud kohtuistungil esindas kostjat advokaat C.B . Kohtuistungil jäi hageja

oma nõude ning kirjalike selgituste juurde ning soovis, et kohus tuvastaks, et tema on kostja X.

Hageja esitas kohtule tõendina ka kostja sünnitunnistuse (tl 19).

Kostja jäi kohtuistungil samuti oma kirjalikult avaldatud seisukoha juurde. Kostja esindaja

(asendaja kohtuistungil advokaat C.B ) ei soovinud midagi täiendavat lisada ning jäi asjas kohtule

kirjalikult esitatud seisukoha juurde. DNA-testi läbiviimise taotlust kostja esindaja esitada ei

soovinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1

järgi asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui ühtki meest ei ole lapse

isana kindlaks tehtud. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada,

et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lg 2).

Nii hageja, kostja kui ka kostja esindaja on esitanud kohtule oma kirjalikud seisukohad ning

kinnitasid kohtule 18.07.2017 kohtuistungil, et neil ei ole kahtlust asjaolus, et kostja on hageja

tütar.

Kohtule on esitatud kostja ema surma tõend, millega on tõendatud, et kostja ema on surnud

02.06.2017 (tl 4). Rahvastikuregistri andmete kohaselt ei ole kostja isana rahvastikuregistrisse

ühtegi meessoost isikut kantud (tl 8).

Kohtule on esitatud sünnistunnistus, mille alusel on tuvastatav, et kostja ema on V.J. ning kostja

isana on sünnitunnistusel märgitud ema ütluste kohaselt I.J. (tl 19). Kostja sünni ajal

(XX.XX.XXXX) kehtinud PKS § 43 lg 1 kohaselt kui X, kes ei olnud abielus, sünnib laps ja lapse

põlvnemine X ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud PKS 41 ja 42 sätestatud korras, siis lapse

sünniakti kannet isa kohta ei tehta. X nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena X

perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi X ütluse kohaselt. Seega nähtub, et V.J.i nõudel on kostja

sünniakti X märgitud I.-nimeline isik, mis haakub menetluses esitatud asjaoludega, et hageja puhul

on tegemist kostja isaga.

Kohus, arvestades kohtule esitatud kirjalikke sisukohti ning poolte seletusi 18.07.2017

kohtuistungil ning hinnanud kogumis asjas esitatud tõendeid, leiab, et kohtule on esitatud

ammendavad asjaolud, mis võimaldavad tõsikindlalt eeldada, et R.J. põlvneb I.I.st.

Lähtuvalt eeltoodust tuvastab kohus, et R.J. (isikukood XXX) põlvneb I.I.st (isikukood XXX).

Menetluskulud

TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud

kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte

endi kanda.

Kohus on määranud tsiviilasjas 22.06.2017 kohtumäärusega alaealisele kostjale TsMS § 219 lg 1

alusel esindaja riigi kulul hüvitamise kohustuseta.

Advokaat M.K on esitanud 19.07.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise

kindlaksmääramiseks (tl 27-29). Advokaadi poolt on menetluse käigus osutatud riigi õigusabi 9

pooltundi hinnaga 20 eurot pooltund, s.o. kokku riigi õigusabi tasu 216 eurot (s.h käibemaks 36

eurot).

Advokaat C.B (asendas määratud esindajat M.K 18.07.2017 kohtuistungil) on esitanud

18.07.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks (tl 24-

26). Advokaadi poolt on menetluse käigus osutatud riigi õigusabi 2 pooltundi hinnaga 20 eurot

pooltund s.o kokku tasu 48 eurot (s.h käibemaks 8 eurot) ning riigi õigusabi osutamisel kantud

vajalikud sõidukulud 50,40 eurot (s.h käibemaks 8,40 eurot). Kokku riigi õigusabi tasu ja kulud

98,40 eurot (s.h. käibemaks 16,40 eurot).

Hageja ei ole esitatud menetluskulude nimekirjadele ega tasu ning kulude põhjendatusele vastu

vaielnud.

Kohus leiab TsMS § 175 lg-le 1 tuginedes, et advokaat M.K taotlus on põhjendatud osaliselt ning

advokaat C.B-ni taotlus täielikult. Kohus ei nõustu M.K taotletavate tasude osas järgnevate

toimingutega: tutvumine istungiprotokolliga ning tutvumine lõpplahendiga kogusummas 48 eurot

(sh käibemaks). Muud kohtule esitatud õigusabi tasu taotlustes esitatud andmed vastavad asja

menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele ning riigi õigusabi tasu ja kulud

tuleb advokaatidele välja mõista.

Seega tuleb välja maksta advokaat M.K-le tema poolt kostjale osutatud riigi õigusabi eest 168

eurot (sh käibemaks 28 eurot) ning advokaat C.B-le 98,40 eurot (sh käibemaks 16,40 eurot).

TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 g 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 3–

6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise

tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu

määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest.

Lähtudes eeltoodust ning arvestades asjaolu, et kohus määras alaealisele kostjale esindaja TsMS §

219 lg 1 kohaselt omal algatusel, leiab kohus, et põhjendatud on vabastada alaealine kostja

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ning alaealise kostja esindamisega seotud riigi

õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik