1-09-7869/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-09-7869 Kohtukoosseis Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalasi

A.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, Andreas

Avinas süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja Kristjan

Tedrekin süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi käskmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Silvi Pass Süüdistatav A.K (isikukood: xxx; elukoht: xxxx; töökoht

või õppeasutus: ei õpi ega tööta); karistatus: 17.03.2009.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 263 p 1 järgi rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses summas 1500 krooni; väärtegude eest 2 korda karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja:

vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa

ANDREAS AVINAS (isikukood: 38908155242; elukoht:

xxxx; töökoht või õppeasutus: xxxx); karistatus:

kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest 2 korda karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja:

vandeadvokaat Maimu Schmidt KRISTJAN TEDREKIN (isikukood: 38110175239; elukoht:

xxxx; töökoht või õppeasutus: ei tööta); karistatus: 18.12.2007.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS

§ 121 järgi rahaline karistus 30 päevamäära summas 1500 krooni; väärtegude eest 10 korda karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja:

vandeadvokaat Kristel Vedro Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

2 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § 199 2 lg p 7 ja 8 järgi ja mõista karistuseks rahaline A.K karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 199 2 lg p 7 ja 8 järgi ja mõista karistuseks ANDREAS AVINAS rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 199 2 lg p 7 ja 8 järgi ja mõista KRISTJAN TEDREKIN karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 4100065064 ning selgitus. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.K-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Andreas Avinas’elt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kristjan Tedrekin’ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt (asukoht Turuplats 3, Rakvere) kasuks 495,60 krooni vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa poolt

määratud korras süüdistatavale, A.K, osutatud õigusabi eest, Advokaadibüroo Maimu Schmidt (asukoht: Tallinna 15, Rakvere) kasuks 420 krooni vandeadvokaat Maimu Schmidt’i poolt määratud korras süüdistatavale, Andreas Avinas, osutatud õigusabi eest ning Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Lai 11, Rakvere) kasuks 495 krooni ja 60 senti vandeadvokaat Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatavale, Kristjan Tedrekin, osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.K-lt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa’le makstud tasu 495 krooni ja 60 senti.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Andreas Avinas’elt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaat Maimu Schmidt’ile makstud tasu 420 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kristjan Tedrekin’ilt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaat Kristel Vedro`le makstud tasu 495 krooni ja 60 senti.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017

AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 2800049900 ning selgitus.

3 Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude

tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistatavatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast

10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud

Ööl vastu 22.novembrit 2008.a. läks alaealine K K koos täisealiste A.K, Andreas Avinase, Kristjan Tedrekini ja R K xxxx asuvate garaažide juurde, kuhu oli pargitud J A ning

A M ühiselt kuuluv sõiduauto xxxx väärtusega 8000 krooni. Alkoholijoobes K K lõi katki auto tagumise juhipoolse akna klaasi ning sisenes autosse. Talle järgnes koheselt A.K, kes varastas auto rooli väärtusega 1500 krooni ning antitiiva väärtusega 300 krooni, viies need sealsamas kõrval asuvasse Andreas Avinase garaaži. Samal ajal võttis Andreas Avinas oma

garaažist vooliku ja kanistri ning koos Kristjan Tedrekiniga varastas auto kütusepaagist 10 liitrit bensiini koguväärtusega 150 krooni. Väänati ka pagasiruumi kaant, kuid seda avada ei

õnnestunud. R K hüppas samal ajal auto katusel, mõlkides seda. Kuna T A möödus kella

04.00 paiku garaažide juurest, põgenes K K autost ja jooksis minema. Kui T A hakkas

politseisse helistama, kiirustasid ka K kaaslased minema. Varguse ning lõhkumisega oli kannatanutele tekitatud materiaalset kahju kokku summas 4950 krooni, mis on käesolevaks ajaks heastatud. II Süüdistuse sisu A.K süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

mis seisnes selles, et tema ööl vastu 22.novembrit 2008.a. xxxx tungis koos Andreas

Avinasega, Kristjan Tedrekiniga ja alaealise K K akna lõhkumise teel garaažide juurde

pargitud J A ning A M kuuluvasse sõiduautosse xxx ja varastas auto sportrooli väärtusega 1500 krooni, antitiiva väärtusega 300 krooni ja 10 liitrit bensiini koguväärtusega 150 krooni – kokku vara 1950 krooni väärtuses.

Andreas Avinast süüdistatakse KarS § 199 2 lg p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, selles, et tema ööl vastu 22.novembrit 2008.a. xxxx tungis koos A.K-ga, Kristjan Tedrekiniga ja alaealise K K akna lõhkumise teel garaažide juurde pargitud J A ning A M kuuluvasse sõiduautosse xxxx ja varastas auto sportrooli väärtusega 1500 krooni, antitiiva väärtusega 300 krooni ja 10 liitrit bensiini koguväärtusega 150 krooni – kokku vara 1950 krooni väärtuses.

Kristjan Tedrekini süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ööl vastu 22.novembrit 2008.a. xxxx tungis koos

A.K-ga, Andreas Avinasega ja alaealise K K akna lõhkumise teel garaažide juurde pargitud J A ning A M kuuluvasse sõiduautosse xxxx ja varastas auto sportrooli väärtusega 1500 krooni, antitiiva väärtusega 300 krooni ja 10 liitrit bensiini koguväärtusega 150 krooni – kokku vara 1950 krooni väärtuses. III Prokuröri ettepanek Prokurör teeb ettepaneku tunnistada A.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada

teda rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära s.o. 2500 krooni ulatuses, tunnistada Andreas Avinas süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära s.o. 2500 krooni ulatuses ning tunnistada Kristjan Tedrekin süüdi KarS

4

§ 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära s.o. 2500 krooni ulatuses. IV Kohtu põhjendused

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning

karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus A.K, Andreas Avinas’e ja Kristjan Tedrekin’i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupis ning sissetungimisega võtsid ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate

käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on kahju vabatahtlik hüvitamine. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine grupi poolt.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatavate puhul saavutatavad rahalise karistuse

mõistmisega ning A.K-le, Andreas Avinas’ele ja Kristjan Tedrekin’ile tuleb mõista prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu

keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu (tlk 64, 66 ja 68).

KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik:

/allkiri/

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

03. juulil 2009. a.

№oremreferent

Lea Herne