1-09-6218/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-6218 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi Z.J-i (Z.J) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu II osakonna prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav Z.J

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXXXXX XXX XX-XX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel (1) korral: 1) 13.04.2007 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 alusel kahekuulise vangistusega tingimisi KarS § 73 järgi kolmeaastase katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks; väärteokorras karistatud ühel (1) korral;

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.04.2009 Kaitsja riigi poolt määratud korras asenduskaitsja advokaat Rainer Objartel Tõlk Regina Laiapea

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa ) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust – 8 kuud (kaheksa)

vangistust - Tartu Maakohtu 13. aprilli 2007. a kohtuotsusega m õistetud karistuse

ärakandmata osa - 2 kuud vangistust - võrra ja mõista Z.J-ile (kaks) liitkaristuseks 10 kuud vangistust. (kümme)

KarS § 68 järgi arvata eelvangistus 2.-4. aprill 2009. a, so 2 eelvangistuspäeva (kaks)

karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 9 kuud ja 28 (üheksa) (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS §-de 73 lg 4 ja 69 alusel asendada Z.J-ile mõistetud 9 kuu ja 28 (üheksa)

(kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 596 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb (viissada üheksakümmend kuus) KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel (ühe)

peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas-

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata Z.J

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista Z.J-ile KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1

(üheks ) aastaks ja 3 kuuks. (kolmeks)

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1,3 alusel välja mõista Z.J-ilt menetluskuluna:

 sundraha 2000.- (kaks tuhat) krooni;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1138 (tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti;

 postikulu 32.- (kolmkümmend kaks) krooni.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr 1-09-6218, menetluskulud”.

KrMS § 423 ja § 424 alusel pikendada menetluskulude hüvitamise kohustust ja määrata, et

Z.J on kohustatud menetluskulud tasuma 6 (kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Z.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 13.04.2007 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-07-138 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit Opel Omega riikliku registreerimismärgiga XXXXXX 26.03.2009 kella 01.40 ajal Põlvamaal Värska vallas Treski külas ja 02.04.2009 kella 01.50 ajal Tartu linnas Jaama tänaval, millega pani korduvalt toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskulu määratud kaitsja Aivar Hintile kohtueelse menetluse käigus makstud tasu summas üheksasada üheksakümmend üks (991) krooni 20 senti

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaheksa (8) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust kaheksa (8) kuud vangistust 13.04.2007 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse nr 1-07-138 järgi ärakandmata karistuse kaks (2) kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista kümme (10) kuud vangistust.

KarS § 68 järgi arvata eelvangistus 02.04.2009-03.04.2009, so kaks (2) eelvangistuspäeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista üheksa (9) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS §-de 73 lg 4 ja 69 alusel asendada Z.J-ile mõistetud üheksa kuu ja 28-päevane vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb viissada üheksakümmend kuus (596) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta ja kuue (6) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks (1) aastaks kolmeks (3) kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et Z.J , tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Z.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Z.J süüdi tunnistada KarS § 424 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o.

6 525.- krooni, samuti kaitsjale väljamakstava tasu summas 1138,70 krooni ja postikulu 32.- krooni.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et Z.J, kes on pikemat aega töötu, tuleb osaliselt vabastada menetluskulude hüvitamisest. Kohus peab põhjendatuks välja mõista Z.J-ilt tasumisele kuuluvast sundrahast 2000.- krooni, sundraha 4 525.- krooni ulatuses jätta riigi kanda. Samas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg

1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 138,70 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 32.- krooni. Kohus peab põhjendatuks pikendada menetluskulu tasumise tähtaega.

Rutt Teeveeer Kohtunik