3-17-1494/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-1494 Kohtuasi A.P. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.P. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Saata määrus kaebaja esindajale ja vastustajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest otse Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 28.02.2017 koostatud käskkirjaga nr 6-2/241-1 määras Viru Vangla (edaspidi vastustaja) kinnipeetav A.P. (edaspidi kaebaja) tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana tähtajatult alates 01.03.2017 ning tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirjas märgiti, et meditsiiniosakonna ettekirjutusele vastavalt võib kinnipeetav täita kõiki E8 koristaja tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid. 13.07.2017 käskkirjaga nr 6-3/687-1 tunnistati kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ja karistati 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirjast nähtuvalt keeldus ta 13.06.2017 täitmast tööle asumiseks antud korraldust. 18.07.2017 on kaebaja koostanud lepingulise esindaja vahendusel selle käskkirja peale kehtetuks tunnistamise nõudega vaide.

2. 18.07.2017 lepingulise esindaja vahendusel koostatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja, et halduskohus peataks viivitamatult 13.07.2017.2017 käskkirja nr 6-3/686-1 resolutiivosa punkti 1 täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni vaide esemeks olevas nõudes. Kaebaja väitis, et on vaidlustanud enda tööle määramise kohta 28.02.2017 antud käskkirja nr 6-2/241-1, kaebust menetletakse Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-17-968, kuid vaststaja on asunud andma talle järjepidevalt korraldusi koristajana tööle asumiseks, millest tema keeldub tervislikel põhjustel ning on kõik karistamise kohta koostatud käskkirjad vaidlustanud. Taotluse esitamist põhjendas ta viidetega erinevate kohtute lahenditele, õiguskantsleri 05.10.2016 arvamusele, CPT raporti seisukohtadele, TÜ Kliinikumi neurokirurgi poolt 13.04.2017 koostatud ambulatoorsele epikriisile, milles peetakse võimalikuks füüsilise puude esinemist ja oma tervisekaardis olevatele vastandlikele seisukohtadele ning väitega, et pole rikkunud VangS § 37 lg-t 1 ja § 67 p-1 1, kuna võis keelduda tervist ohustavast tööst. Sellest tulenevalt leidis kaebaja, et enne distsiplinaarkaristuste määramist tulnuks ta tervise tegelik seisund põhjalikult üle kontrollida ning kuna seda ei peetud vajalikuks ja keelduti korduvalt teda neurokirurgi vastuvõtule viimast, pole alust ka väita, et tema vaie on perspektiivitu. Täiendavalt viitas ta ka üksikvangistuse lubamatusele ja sellest tervisele tulenevale negatiivsele mõjule leides, et tervise pöördumatule kahjustamisele tuleneda võiva vahetu ohu tõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine ainuvõimalikuks lahenduseks. Lisaks märkis ta ära asjaolu, et kartseris pole tal võimalik sooritada vangla neuroloogi poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutusi, sest seal puudub madrats ja 03.07.2017 ei rahuldatud selle saamiseks esitatud taotlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 249 lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset veel ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid niisuguseid tagajärgi, millede kõrvaldamine ei ole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. HKMS § 249 lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal, seega saab sama põhimõte kehtida ka vaidemenetluse suhtes.

4. Kaebaja ei ole veel oma taotluses osundatud käskkirjaga seotud kaebust esitanud, mistõttu ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused käesoleval ajal veel arvesse tulla, kuid taotlusele lisatud vaie kinnitab vaidemenetluse toimumist. Kaebaja eest on tasutud ka RLS § 60 lg 6 ettenähtud 15 euro suurune riigilõiv, mis annab aluse lugeda taotlus lubatuks.

5. HKMS § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. See nõue saab kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul.

6. Taotluse väidetest ja sellele lisatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuv ei võimalda järeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või tulevasel võimalikul kaebusel on erilisi edulootusi. Seda eelkõige seetõttu, et halduskohtumenetluses juba ammu juurdunud praktika kohaselt pole kinnipeetava arvamus talle vanglateenistuse ametnike poolt antud korralduse õiguspärasuse kohta piisavaks aluseks selle täitmisest keeldumiseks. See saab õigustatud olla vaid juhul, kui korralduse tühisus on ilmselge. Antud juhul pole see aga nii, sest kaebaja tööle määramise käskkiri oli korralduse andmise ajal küll halduskohtus vaidlustatud, kuid siiski kehtiv ning seega talle täitmiseks kohustuslik.

7. Tähelepanu väärib ka see, et kaebuses viidatud haldusasjas nr 3-17-968 vaidlustatud tööle määramise käskkirja 28.02.2017 nr 6-2/241-1 täitmise peatamise läbi ajutiselt kohaldatud esialgse õiguskaitse on Tartu Ringkonnakohus oma 29.05.2017 kohtumäärusega tühistanud ja jätnud kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. Määruses leiti, et kaebaja töövõimelisus on tervishoiutöötaja poolt kindlaks tehtud ning kuna ta pole esitanud tõendeid, mis vastava õiendi ümber lükkaksid, pole tema väide tervise ohtu sattumise kohta õige ja seda pole ka väide neuroloogi vastuvõtule pääsemise mittevõimaldamise kohta. Vastupidist kinnitavaid tõendeid pole lisatud ka käesolevale taotlusele. Seetõttu on ringkonnakohtu seisukoht täies ulatuses kohaldatav ning halduskohus ei saa seda arvestamata jätta. Olukorda ei muuda ka SA Tartu Ülikooli Kliinikum arsti poolt kaebaja tütre visiidi tulemusel koostatud kokkuvõte tema ravi kohta, milles on küll peetud füüsilist puuet võimalikuks, kuid märgitud, et ilma haiget nägemata on kogu haiguse pilti raske hinnata.

8. Piisavat alust vaide või tulevase tühistamiskaebuse rahuldamiseks ei pruugi anda ka viited üksikvangistuse lubamatusele ja kartserikaristuse negatiivsele mõjule, sest VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatu võimaldab kinnipeetavale määrata kuni 45 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamise ja taotlusele lisatud dokumendid ei kinnita kaebaja võimatust seda kanda. Samuti pole kaebaja arvestanud, et kehtivas kohtupraktikas ei peeta isegi õigusliku aluseta määratud kartserikaristust iseenesest niisuguseks tagajärjeks, mida ei saa näiteks kahju hüvitamise läbi enam mõistlikul viisil kõrvaldada. Taotluses osundatud erinevates seisukohtades avaldatu järgi saab sellist karistust siiski kasutada juhtudel, kui muud vahendid pole piisavad. Kaebaja puhul viitab tema enda poolt väidetud ja vastava väljavõttega kinnitatud distsiplinaarkaristuste rohkus selgelt, et ta ei taha kuidagi alluda vanglas kehtivale korrale ning talle määratud leebemad karistused pole tulemusi andnud. Neuroloogi poolt ettenähtud ravivõimlemise harjutuste tarbeks vajaliku madratsi puudumine on lahendatav palvega, et vastava soovituse andnud arst teeks ettekirjutuse see talle nende tegemise ajaks kartserisse väljastada. Taotlusele lisatud 03.07.2017 vastuse nr 6-10/18548 kohaselt on kaebaja küll esitanud pöördumise madratsi kambrisse saamiseks, kuid ei nähtu, et see on esitatud arstile, kellel oleks vastava ettekirjutuse tegemise õigus.

9. Antud asjas on lisaks eespool juba märgitule olemas veel ka kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetav ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustanud ja esitnud ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. VangS § 65 lg 6 näeb nimelt ette, et distsiplinaarkaristust ei saa enam täita, kui seda pole kaheksa kuu jooksul selle määramisest täitmisele pööratud. Kohustuslikule vaidemenetlusele ja hilisemale võimalikule kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on nimetatud tähtaeg tulevase kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega juba möödunud. Karistuste täideviimise korral ei saa seda küll enam tagasi täita, kuid halduskohtupraktikas juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on kaebajal vastava käskkirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju hüvitamist.

10. Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjused arvata, et kaebaja õigused saaksid taotluses nimetatud käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku huvi. Seetõttu pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada tema taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vahendit.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane