4-17-2771/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-17-2771

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2017. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-17-2771

Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku E.E kaebus Politseija

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.05.2017. a otsusele väärteoasjas nr 2780,17,003073 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: E.E (isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxaakond; epost: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxautojuht ; ). töökoht:

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Taivo Rosi.

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.05.2017. a otsus väärteoasjas nr - 278017003073 muutmata ja E.E kaebus rahuldamata.

2. Rahuldada E.E taotlus rahatrahvi tasumise võimaldamiseks osade kaupa ja

määrata rahatrahvi 620 (kuussada kakskümmend) eurot tasumine osade kaupa 10 (kümne) kuu jooksul.

3. Määrata, et E.E tuleb alates augustist 2017. a tasuda rahatrahvi katteks

igakuiselt hiljemalt 7. kuupäevaks vähemalt 62 (kuuskümmend kaks) eurot kuni kogu summa tasumiseni.

2

4. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ning otsuses märgitud viitenumbriga.

5. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks) kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

7.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

06.04.2017. a koostati E.E 512600 (tl 19 suhtes väärteoprotokoll nr AB1 ).

Väärteokirjeld Jõhvi use kohaselt juhtis E.E 06.04.2017. a kell 10.30 -Tartu-Valga mnt

104.ki rgiga xxxxxxx lomeetril mootorsõidukit Audi A6 Avant, registreerimismä asulavälisel

teel kiirusega 150 km/h (+/- 9 km/h). E.E kui ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem 51 km/h. Kirjeldatud teoga rikkus E.E liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid

ja pani toime LS § 227 lg sätestatud väärteo. -s 3

Politseiuuri 02.05.2017. a otsusega karistati E.E LS ja Piirivalveameti Lõuna prefekt § 227 lg-s 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 155 trahviühikut, s.o 620 eurot.

LS § 227 lg 5 p 2 alusel võeti E.E lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus neljaks -

kuuks (tl 3-5, 17-18 ). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo

toimepanemine tõendatud tunnistaja ütluste, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja

menetlusaluse isiku ütlustega. Karistuse määramisel arvestati menetlusaluse isiku

varasemaid rikkumisi - E.E on üks samalaadne kehtiv rikkumine. Samuti arvestati asjaolu, et E.E pani rikkumise toime Eesti Vabariigi põhimaanteel nr 3 tööpäeva hommikul (nimetatud

maanteel liigub liiklusloenduse andmetel keskmiselt veidi üle 2000 sõiduki ööpäevas). Tegemist ei ole kerge või ebaolulise rikkumisega. Lisaks arvestas kohtuväline menetleja

karistuse määramisel karistust kergendava asjaoluna E.E puhtsüdamlikku kahetsust

(Ka

rS § 57 p 3).

Menetlusalune isik E.E esitas 18.05.2017. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 1)

kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb talle määratud lisakaristuse tühistamist ning

lühema lisakaristuse, s.o üks kuu, määramist. Kaebuse kohaselt ovib E.E temal so

juhtimisõiguse säilitamist seoses töökohaga ettevõttes OÜ. E.E xxxxxxxxxxxxxxxx

töötab nimetatud ettevõttes kategooria autojuhina. E.E nõustub kaebuses C, E -

kohtuvälise menetleja seisukohaga, et mõistetav karistus väärteo toimepanija suunama peab õigele teele. Samas leiab E.E, et juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks põhjustaks

3

talle töökoha ja seega ka sissetuleku kaotuse, mis seaks ta majanduslikult raskesse olukorda. E.E leiab, et tema juhtimisõigus tuleks peatada maksimaalselt üheks kuuks. Nimetatud perioodi jooksul saaks E.E viibida korralisel puhkusel, mis omakorda tagaks töökoha

säilimise. Lisaks soovib E.E temale karistuseks määratud rahatrahvi tasumise võimaldamist osamaksetena kümne kuu jooksul.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.05.2017. a kirjaga saadeti E.E kaebus vastavalt kohtualluvusele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja (tl 9, 14).

Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja - väärteotoimiku (tl 10).

29.05.2017. a määrusega võttis kohus E.E kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta ja soovi korral täiendavad dokumendid hiljemalt 12.06.2017. a (tl 24).

Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha (tl milles palub jätta kaebuse 26-29),

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja märgib, et tuvastatud ei ole väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise.

Lisaks kontrollis kohtuväline menetleja kiiruse mõõtmise protseduuri ning koostatud

dokumente, mille käigus samuti ei tuvastatud mõõtemetoodilisi või protseduurilisi reeglite

rikkumisi. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud kiiruse ületamine 51 km/h õiguslikku alust omav mõõtetulem.

Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb rikkumise iseloomustamisel märkida oluliseks teo toimepanemise aeg ja koht, s.o 06.04.2017. a kell 10.30, s.o argipäev, mis Jõhvi-Tartu-Valga maanteel suhteliselt tiheda liiklusega aeg (nimetatud maanteel liigub ööpäevas keskmiselt üle

2000 sõiduki). Seega seadis menetlusalune isik oma teoga ohtu ka kaasliiklejad. Ohu ilmnemisel läbib piirkiirust ületav sõiduk oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda

pärsib sõiduki seismajäämist enne takistust. Liiklusõnnetuse toimumisel on kiirust ületava

sõiduki jääkkiirus vahetult enne avariid suurem ning seeläbi kasvab ka võimalike vigastuste

hulk juhile ja kaasliiklejatele. Selgete füüsikaliste mõjude tõttu kasvab kiiruse suurenemise tulemusel vigastuste raskusaste. Kohtuväline menetleja toonitab, et sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei saa sõltuda teistest liiklejatest. Lubatud sõidukiiruse ületamine 51 km/h on tahtlikult toime pandud süütegu (selline sõidukiirus ei saa jääda juhile märkamatuks) ning üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi.

Lisaks osundab kohtuväline menetleja, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud samalaadse liiklusalase süüteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuid vaatamata sellele paneb

menetlusalune isik jätkuvalt toime sarnaseid süütegusid. Kohtuväline menetleja leiab, et lähtudes menetlusalusele isikule varasemalt mõistetud karistusest, saab öelda, et E.E ei ole hakanud seadusekuulekamalt käituma, vaid paneb toime varasemast raskemaid rikkumisi. See omakorda näitab E.E suhtumist talle varasemalt mõistetud karistusse.

Kohtuväline menetleja osundab, et E.E, juhtides mootorsõidukit kiirusega 150 km/h

(+/- 9 km/h) asulavälisel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Kohtuvälise

menetleja hinnangul näitab selline kiiruse ületamine isiku suhtumist liiklusreeglitesse ja õiguskorda, samuti võimalikku saabuvasse tagajärge, kui ka kaasliiklejatesse.

LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. LS § s 227 sätestatud väärteo eripära arvestades -

sõltub süü suurus ja karistuse raskus isiku poolt piirmäära ületavast sõidukiiruse ületamise määrast, s.o numbrilisest näidust, ehk mida rohkem lubatud suurimat sõidukiirust ületatakse, seda suurem on isiku süü ja seda suurem peab olema ka määratud karistus. See on tuletatav LS

4

§ st 227, kus lõigetes 1 4 on sätestatud karistuse määrad diferentseeritult vastavalt lubatud - - piirmäära ületamisele.

Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule rahatrahvi 155 trahviühikut, s.o 620

eurot, mis on ¾ seaduses ettenähtud sanktsioonist. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumise iseloomu, aga ka tema varasemat karistatust, on kohtuvälise menetleja

hinnangul tegemist optimaalse karistusega. Vastavalt LS § 227 lg 5 p le 2 määras kohtuväline - menetleja E.E-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, mis jääb ettenähtud sanktsiooni keskmisest madalamasse määra. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et kohtuväline menetleja

võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg s 3 sätestat - ud süüteo eest koomest kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja, võttes arvesse, et LS § 227 lg 3 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km tunnis ning ka asjaolu, et menetlusalune isik ületas lubatud piirkiirust 51 km/h, leiab, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Võttes arvesse E.E poolt juhitud sõiduki kiirust, rikkumise kohta

ja aega ning menetlusaluse isiku kahetsust, leiab kohtuväline menetleja, et E.E

karistamine keskmisest suurema rahatrahviga on proportsionaalne toimepandud teoga.

Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb rikkumise iseloomustamisel arvestada ka

videosalvestisest nähtuvat asjaolu teiste liiklejate olemasolu kohta süüteo toimepanemise asukohaks olnud teelõigul. Kohtuväline menetleja viitab oma kirjalikus seisukohas kohtupraktikale, mille kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat, kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub

lisakaristuse kaohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtuväline menetleja,

võttes arvesse varasemat kohtupraktikat (korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist), leiab, et E.E juhtimisõigus tuleb peatada.

Lisaks osundab kohtuväline menetleja varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt töökoha kaotamise võimalus ei ole mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et süüteo toimepanemise

päeval omas E.E töökohta OÜ xxxxxxxxxxxxxxxx -s ja seega oli teadlik temal

juhtimisõiguse vajalikkusest. Samas ei takistanud see E.E süütegu toime panemast. Juhtimisõigust omava ning varasemalt piirkiiruse ületamise eest karistatud isikuna, pidi E.E olema teadlik asjaolust, et lubatud sõidukiiruse ületamine on tegu, mille toimepanemisele

võivad karistusena järgneda nii rahatrahv, kui ka juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi või -

lisakaristusena, mis omakorda võib põhjustada ebamugavusi edasise elu korraldamisel.

Kohtuväline menetleja leiab, et isik peab tegema kõik endast oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seda eriti

situatsioonis, kus isikul on kehtiv karistus samalaadse süüteo eest. Lisaks leiab kohtuväline

menetleja oma kirjalikus seisukohas, et riik peab andma selge signaali sellele, et liiklusrikkumiste, sh mootorsõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol on tegemist rangelt karistatava õigusrikkumisega.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

5

2. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kaebuses on E.E taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega määrata talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. Kuigi E.E ei ole vaidlustanud talle etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata

kohtul lähtuda VTMS § 132 lg st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise - aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus E.E-le etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlusele. 3. Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis,

leiab, et Polits - ei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.05.2017. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja E.E kaebus rahuldamata. 4. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse E.E le ette, et tema 06.04.2017. a kell 10.30 -

Jõhvi etril juhtis mootorsõidukit Audi A6 Avant, -Tartu-Valga mnt 104. kilome

registreerimismärgiga , asulavälisel teel kiirusega 150 km/h (+/ xxxxxx - 9 km/h). Seega E.E ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h.

LS § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et E.E juhtis 06.04.2017. a kell 10.30 hvi-Tartu-Valga mnt 104.ki Jõ lomeetril mootorsõidukit Audi A6

Avant xxxxxx, kiirusega 150 km/h (+/- 9 km/h). Seda kinnitab , registreerimismärgiga

kiir 20 usmõõturi kasutamise protokoll ( ). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et tl kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega Stalker DSR 2X DP 019597 (antennid KC064045 ja

KR020035). Lisaks nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et mõõtevahendiga on

06.04.2017. a kell 09.05 teostatud testmõõtmine seade on hinnatud töökorras olevaks. ja

Kiirusmõõtur on taadeldud vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr TTRS-16 0116 /0

12.05.2016. a (tl 31 - ja ). Taatlustunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend Majandus Kommunikatsiooniministri 12.12.2006. a määruse nr 104 lisa 2 p-le 8.2. E.E juhitava sõiduki (Audi A6 Avant, registreerimismärgiga xxxxxx) kiirust mõõdeti Jõhvi-Tartu-Valga mnt 104.kilomeetril, mõõtja sõiduki liikumiskiirus mõõtmise hetkel oli 93 km/h. Kiiruse mõõtmisel

tuvas km/h, arvestades - 9 km/h. Kiiruse tati sõiduki kiiruseks 150 laiendmääramatust +/

mõõtmisel kasutati videotehnikat VineFu PRO II. Kohtule on esitatud ka CD-plaat videosalvestistega (tl 34).

Tunnistaja xxxxxxxxx (tl 21 teostas ta 06.04.2017. a koos liikluspolitseinik ütluste kohaselt )

Tarvo Säälikuga Jõhvi maanteel liiklusjärelevalvet. Patrullekipaaž mõõtis -Tartu-Valga

nimetatud kuupäeval (patrullekipaažile vastu) liikunud hõbedast värvi sõiduauto Tartu suunas

kiiruseks 150 km/h. - Patrullekipaaž sõitis kiirust ületanud sõiduautole järele, andes talle sinise

punase märgutulega peatumise märguande. Juht reageeris peatumismärguandele ning peatas

sõiduauto Audi A6 Avant, registreerimismärgiga . Kontrollimisel selgus, et sõidukit xxxxxx

juhtis E.E . E.E kutsuti patrullautosse, kus juhile näidati kiirusmõõturi

fikseeritud näitu. E.E nõustus kiirusmõõturi näiduga ning kahetses toimepandud rikkumist. E.E viibis sõiduautos üksinda ja soovis sõita Tartusse. E.E le - koostati väärteoprotokoll. Lisaks eelviidatud tõenditele, on väärteoasjas tõendiks ka E.E enda ütlused. E.E

ütluste kohaselt ületas Jõhvi

ta 06.04.2017. a -Tartu maanteel kiirust. E.E on teadlik eksimusest ja hetkeotsusest. E.E ei ole ka kaebuses vaidlustanud kiiruse ületamise fakti.

6

Vaidlust ei ole selles, et Jõhvi . kilomeetril on asulaväline tee. See -Tartu-Valga mnt 104 tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 p-le 1 90 km/h. Seega

on eeltood tud, et E.E kiirust ud tõenditega usaldusväärselt tuvasta ületas lubatud sõidu mitte vähem kui 51 km/h.

Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis E.E

6 Avant rgigaxxxxxxx, kiirusega 150 km/h (+/- mootorsõidukit Audi A , registreerimismä 9 km/h), ületades sellega LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel

teel, s.o 90 km/h. Kuna E.E on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 51

km/h,

on ta toime pannud 7 lg-s 3

LS § 22 sätestatud väärteo. 3. Kohus on seisukohal, et E.E on väärteo toime pannud otsese tahtlusega.

LS § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

E.E ütlusi arvesse võttes leiab kohus, et E.E ületas lubatud sõidukiirust

teadlikult, st ta oli teadlik, et ületab sõidukiirust ja ta ka tahtis kiirust ületada. Nii on E.E selgitanud, et ületas kiirust ning on teadlik eksimusest ja hetkeotsusest. Lisaks kinnitab kohtu

arvates E.E tahtlust ka ületatud kiiruse suurus, milleks on 51 km/h. Sellises määras kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja ilmselgelt on tegemist juhi teadliku valikuga. 4. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati E.E-le karistuseks rahatrahv 155 trahviühikut,

s.o 620 eurot.

E.E-lt juhtimise LS § 227 lg 5 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära sõiduki õigus neljaks kuuks. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust

(s.o vähemalt 51 km/h). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab samuti

, et arvestada tuleb LS § 227 normitehnilist ülesehitust ja sisu. Nimetatud asjaolu iseloomustab teo raskust ja ohtlikkust, kuna tegu kvalifitseeritakse LS § 227 lg 3 järgi, mis näeb ette karistamise

kiiruse ületamise eest 41 60 km/h. Samuti on oluline, et E.E on ületanud kiirust tiheda -

liiklusega maanteel ja ajal, kui liikluses oli ka kaasliiklejaid. Seda, et tegemist on tiheda liiklusega maanteega, kinnitab ka helija videosalvestis (tl 34), millest nähtuvalt oli E.E

juhitud sõiduki ees ja järel liiklemas veel teisi sõidukeid. Äärmiselt suurel kiirusel sõites on ohustatud kõik liiklejad, kuna piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine. Karistuse määramisel on arvesse võetud kergendava asjaoluna E.E kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohtul ei ole sellele vastuväiteid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes.

Karistuse määramisel tuleb arvestada, et karistusregistri väljatrükist ( ) nähtuvalt E.E tl 23

on varasemalt karistatud samalaadse väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud

sõidukiiruse ületamise toimepanemise eest. Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri - 13.10.2016. a otsusega määrati E.E le LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv summas 180 eurot - ,

7

mis on tasutud 16.02.2017. a. Seega on E.E le määratud samalaadse väärteo - toimepanemise eest rahatrahv. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et pärast E.E le -

piirkiiruse ületamise eest rahatrahvi määramist on E.E jätkanud samalaadsete

väärtegude toimepanemist. Käesoleval ajal arutatava kiiruse ületamise on E.E toime

pannud vähem kui 2 kuud pärast talle määratud rahatrahvi tasumist. Kohtu arvates ilmestab

E.E varasem käitumine liikluses tema suhtumist talle mõistetud karistusse, aga ka

õiguskorda üldiselt. E.E-le ei o avaldanu le varasemalt määratud rahaline karistus d

piisavat mõju. E.E le on määratud rahatrahv d mingeid järeldusi - , mis on tasutud, kui E.E sellest teinud ei ole. Samuti peab kohus oluliseks, et käesoleval ajal on E.E ületanud kiirust väga olulises määras, seades ohtu kõikide teiste liiklejate elud ja tervised, aga ka vara.

Kohtuvälise menetleja otsusega määrati E.E le karistuseks rahatrahv 155 trahviühiku - ulatuses, mis kohtu hinnangul on proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab E.E

süüle ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. on

LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lg s 3 sätestatud -

süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Kohtu hinnangul on õige kohtuvälise menetleja seisukoht, et E.E suhtes on vajalik

kohaldada ka lisakaristust, lähtudes menetlusaluse isiku süüst ja eripreventiivsetest

kaalutlustest (mida kohus käsitles eelnevalt) leiab, et liiklusreeglite mittetäitja jaoks on . Kohus kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Seega võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine ka E.E suhtes paremini karistuseesmärke

saavutada (varasemalt määratud rahatrahv eesmärke täitnud ei ole). Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna kohtu arvates ei saa õiguskorra kaitsmise huvidega olla kooskõlas olukord, kus isik karistamatult jätkab liiklusalaste rikkumiste toimepanemist (ja järjepidevalt kujutab endast ohtu teistele) ning teda liiklusest ei

eemaldata. Lisaks vajavad kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvid isiku jõulisemat karistamist olukorras, kus isik on varasemalt samalaadse liiklusalase süüteo toime pannud. Seda põhjusel, et välistada isikutel tekkida võivat karistamatuse tunnet olukordades, kus riiklik sund on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik vahend, st üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks. Kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et E.E vajab juhtimisõigust oma töö tõttu. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohas tooduga, et E.E oli ka rikkumise ajal teada, et teda võidakse karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega. See ei hoidnud E.E rikkumise toimepanemisest. Kohtu hinnangul on proportsionaalne toimepandud süüteoga ja kooskõlas karistuse mõistmise

põhimõtetega võtta E.E lt juhtimisõigus ära neljaks kuuks. Puutuvalt E.E - taotlusesse võtta temalt ära juhtimisõigus üheks kuuks, peab kohus oluliseks rõhutada, et LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt on lisakaristuse alammääraks 3 kuud. Seega seadus ei võimalda E.E poolt taotletud ajaks juhtimisõiguse äravõtmist.

5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.05.2017. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 278017003073 tuleb jätta muutmata ja E.E kaebus rahuldamata. 6. E.E on taotlenud rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

8

Kohus, võttes arvesse rahatrahvi suurust ja sissetulekut mõjutavaid asjaolusid E.E

(tõenäoline töö kaotus), leiab, et rahatrahvi tasumise võimaldamine kümne kuu osade kaupa jooksul on põhjendatud.

Raina Pärn Kohtunik