2-17-3064/25 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. juuli 2017 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-17-3064 Tsiviilasi A.N.’i (seaduslik esindaja M.N.) hagi S.R.’i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A.N., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht , seaduslik esindja M.N., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja, e-post: kaupo.syvaoja@mail.ee , kaupo@oigusburoo.com Kostja: S.R., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Tuvastada, et A.N. (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd on registreeritud xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxes, sünnikanne xxxxxxxxxxx) põlvneb S.R.ist (R., isikukood xxxxxxxxxxx). Kohtuotsus saata pärast selle jõustumist Xxxxxxxxxxxe perekonnaseisuosakonnale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 26.02.2017 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse S.R.’i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt lapse ema ja kostja elasid lapse kaheksa kuuseks saamiseni koos. Peale lahkuminemist jäi laps ema juurde. Hageja isaks ei ole keegi sünniakti kantud.

Tsiviilasi nr 2-17-3064

2 (2) 06.07.2017 esitas S.R. kohtule avalduse, milles võttis hageja nõude isaduse tuvastamise osas õigeks ja tunnistas, et on A.N.’i bioloogiline isa.

Kohtuotsuse põhjendused Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 82, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PkS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude isaduse tuvastamise osas õigeks, rahuldab kohus selles osas hagi.

Kuna kostja on võtnud õigeks, et tema on A.N.’i isa, puudub kohtul alus kahelda kostja isaduses. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et A.N. põlvneb S.R.’ist. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08).

Menetluskulud Kuna hagiavalduse osas (elatise nõue) on pooled sisuliselt sõlminud kompromissi, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Antud nõuete menetlemine on riigilõivuvaba vastavalt RLvS § 22 lg.1 p.3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik