1-16-10213/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.07.2017 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-10213 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON -

IPBÜKER Asja läbivaatamise kuupäev 17.07.2017 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi

esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO

04.07.2017

erakorraline

ettekanne

L.I-le

Viru Maakohtu 13.12.2016

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu L.I sünd. XXX, isikukood XXX, xxx

Kriminaalhooldusametnik Natalja MAIKOVA Viru Vangla kriminaalhooldusosakond

RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi

esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO

04.07.2017 erakorraline ettekanne rahuldada.

Pöörata L.I-le Viru Maakohtu

13.12.2016 otsusega mõistetud ärakandmata

karistus 270 )

(kakssada

seitsekümmend

üldkasuliku töö tundi, s.o. 9 (ü

heksa) kuud

vangistust, täitmisele ja saata L.I karistust kandma vanglasse.

L.I karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest

2 teada või pidi teada saama. Asjaolud

L.I tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13.12.2016 otsusega Karistusseadustiku

(KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8, §424 järgi ja karistati KarS §65 lg.2, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 11 kuud 29 päeva. KarS §69 lg.1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 359 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS §75 lg.1

p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja §75 lg.2 p.1, 2, 21

sätestatud lisakohustusi. Lisakaristusena võeti L.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-ks kuuks. Kohtuotsus jõustus 29.12.2016.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando

Pajo esitas 04.07.2017 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles teeb

ettepaneku L.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju. 01.02.2017 antud seletuses kirjutas xxxkuna hooldusalune, et tuli ära ametlikust töökohast seal ei

olnud enam tööd. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et kriminaalhooldusalune

lahkus Eesti territooriumilt ja viibis ilma kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata välismaal (22.05.2017, 27.05.2017, 29.05.2017 ja 03.06.2017, 15.06.2017).

11.05.2017 seletuses kirjutas hooldusalune, et lahkus Eestist seoses tööga ja kirjutas

ametniku juures registreerimisel 03.04.2017 avalduse Eestist lahkumiseks ajavahemikus 05.04.2017-20.04.2017 seoses . i tööga kaugsõiduautojuhina Ametnik luba ei andnud. Sõit s

ära ilma loata. Pidin tulema registreerimisele 08.05.2017, kuid ei jõudnud, h

elistas tema ema ja teavitas ametnikku, et hilineb ja saatis ka mobiili teel ametnikule SMS-i. Teab, et panin toime rikkumise. Ei ole veel asunud kahju kannatanule b, et peab 185 hüvitama ja tea eurot tasuma tähtajaks 29.06.2017.

05.06.2017 seletuses kirju s xxx piiri, ta , et ületas töötades kaugsõiduautojuhina (22.05.2017, 27.05.2017, 29.05.2017 ja 03.06.2017). Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et kriminaalhooldusalune ei ilmunud registreerimisele.

Rohkem seletusi pole kriminaalhooldusametnikul õnnestunud saada, kuivõrd kriminaalhooldusalune ei ole registreerimisele ilmunud.

Esimesel registreerimisel 04.01.2017 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt L.I-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökor üldkasuliku töö eesmärki

raldust ning

ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigus

eid ja kohustusi karistuse

asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest

teavitamise korda. Hooldusalusele on selgitati, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord.

L.I-le tutvustati ka üldkasuliku töö esmast ajakava. Kriminaalhooldusalune kinnitas õigustest ja kohustustest arusaamist oma allkirjaga. Kriminaalhooldusametnik märgib, et kuna L.I ei ole esitanud ametnikule ühtegi maksekviitungit kahju hüvitamise kohta, ta lahkus Eesti territooriumilt ja viibis väljaspool

Eesti territooriumi saamata eelnevalt kriminaalhooldusametniku luba ning ei ilmu registreerimisele, tuleb talle mõistetud karistus täitmisele pöörata.

3

L.I on sooritanud talle täitmiseks määratud 359 tunnist üldkasulikust tööst 85 tundi ja tegemata on 274 tundi.

Maakohtu istung

Kriminaalhooldusametnik Natalja Maikova selgitas maakohtu istun

gil, et käesolevaks ajaks on süüdimõistetu teinud ära veel 4 üldkasuliku töö tundi, muus osas toetas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande taotlust ja selles toodud põhjendusi.

Süüdimõistetu L.I kinnitas maakohtu istungil, et ta ei ilmunud 03.07.2017

tõepoolest registreerimisele, kavatses minna nädala pärast. Samuti kinnitas

süüdimõistetu, et seoses tööga on ta korduvalt viibinud ilma kriminaalhooldusametniku loata välismaal ja kahju ei ole ta heastama asunud kuni käesoleva ajani. Süüdimõistetu kinnitas, et üldkasuliku töö tunde ta teeb ja tal on veel aega neid teha.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised,

leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §69 lg.6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades Karistusseadustiku §75 lg.3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kriminaalmenetluse seadustiku §428 lg.2 tulenevalt otsustab üldkasuliku töö

kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise Karistusseadustiku §69 lg.6 või 7 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumi

sest alates kümne päeva jooksul.

L.I tunnistati süüdi Viru Maakohtu

13.12.2016 otsusega ning karistati vangistusega 11 kuud 29 359 päeva, mis asendati tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud.

Süüdimõ L.I-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja istetu selgitati 04.01.2017

töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi, üldkasuliku töö tegija

õiguseid ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele selgitati, millised

on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande

koostamise ning läbivaatamise kord. Samuti oli süüdimõistetule tutvustatud üldkasuliku töö esmast ajakava ja kõik see on tema poolt allkirjastatud.

4

Vastavalt erakorralisele ettekandele on 04.01.2017 rikkunud kohustust ilmuda

–

kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud

käitumiskontrolli rikkumine tõendatud asja materjalides oleva ärakirjaga registreerimislehest. Nimetatud lehest nähtub, et süüdimõistetu ei ilmunud vastavalt ettenähtud ajale 03.07.2017 registreerimisele. Seda asjaolu kinnitas maakohtu istungil ka ise süüdimõistetu. Maakohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et süüdimõistetul

tuleb registreerimisele ilmuda selleks kriminaalhooldaja poolt määratud ajal ja helistamine ning omapoolne ütlemine, millal ta ilmuda saab, ei ole kooskõlas KarS §75 lg.1 p.2 sätestatuga.

Lisaks on L.I rikkunud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju.

Kriminaalhooldusametnikule ei ole kuni käesoleva ajani esitatud tõendeid kahju hüvitamise kohta. Nimetatud asjaolu kinnitas maakohtu istungil ka süüdimõistetu ise,

vaatamata sellele, et tal on olemas legaalne töökoht ja seega ka sissetulek. Käesolevaks ajaks on kohtuotsusega määratud kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks ettenähtud tähtaeg möödunud.

Lisaks on

L.I

rikkunud kohustust saada eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu on

korduvalt ületanud Eesti Vabariigi piiri ilma kriminaalhooldusametniku loata. Nimetatud asjaolu kinnitas maakohtu istungil ise ka süüdimõistetu, põhjendades seda oma tööga. Seega on süüdimõistetu rikkunud KarS §75 lg.1 p.6 sätestatud kohustust.

Lisaks ei ole L.I järginud üldkasuliku töö ajakava. Maakohus nõustub

süüdimõistetuga selles osas, et üldkasuliku töö tegemise lõpptähtaeg ei ole veel

saabunud, kuid märgib, et üldkasuliku töö tegemisel on vajalik järgida ettenähtud ajakava ja tunnid teha vastavalt koostatud ajakavale. Siinkohal ei ole süüdimõistetul õigust otsustada, millal ta järgib ajakava ja millal mitte.

Maakohus leiab kokkuvõtte s, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale k pandud kohustuste rikkumised tõendatud nii asja materjalide kui ka süüdimõistetu ja

kriminaalhooldusametniku seletustega maakohtu istungil. Seega on ülaltoodud asjaoludel põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti maakohtu poolt võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seepärast asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele ei ole L.I suutnud

talle osutatud usaldust õigustada. Süüdimõistetu hoolimatut suhtumist vangistuse asendamisse näitavad nii tema mitteilmumine registreerimisele, kui ka üldkasuliku töö

ajakavakohane mittetegemine.

Samuti ei ole süüdimõistetu isegi alustanud kahju hüvitamist, vaatamata sellele, et kohtuotsusega oli talle antud tähtaeg selle kohustuse täitmiseks. Ükskõikset suhtumist kontrollnõuetesse näitab ka korduv ilma loata Eesti territooriumilt lahkumine. Kohus leiab, et isik, kellele on pandud kohustus täita talle määratud kontrollnõudeid, peab leidma võimaluse nende järgimiseks. L.I ei

ole üles näidanud kohusetunnet ja vastutustundlikku käitumist, mistõttu kuulub eeltoodu alusel erakorraline ettekanne rahuldamisele ning L.I tuleb ära kanda talle asendatud karistus vangistusena.

5 Viru Maakohtu 13.12.2016 otsusega asendati 11

L.I-le mõistetud vangistus kuud 29 359

päeva tunni üldkasuliku tööga.

Karistusseadustiku §69 lg.6 sätestab, et aresti või vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Erakorralise ettekande 85 esitamise ajaks oli süüdimõistetu ära teinud üldkasuliku töö käesolevaks ajaks on süüdimõistetu teinud ära veel 4 üldkasuliku töö tundi,

tundi, seega on tegemata 270

tundi üldkasulikku tööd.

Ülaltoodu alusel kuulub L.I ärakandmisele vangistus 9 kuud.

L.I karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS §69 lg.6, KrMS §383, §384, §386, §387, §428, §432.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik