3-17-1197/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1197

Haldusasi

OÜ Jolos kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

25.05.2017 otsuse nr 70-17/182067 ja Keskkonnami-

nisteeriumi

03.05.2017

käskkirja

nr

1-2/17/467

punktide nr 3 ja 7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Jolos (registrikood

11646604), volitatud esindaja v.adv Raul Talts

Vastustaja

(hankija)

–

Keskkonnaministeerium,

volitatud esindaja Sirje Juhkam

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.05.2017 otsus nr 70-17/182067. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Jolos vaidlustus ja tühistada

Keskkonnaministeeriumi 03.05.2017 käskkirja nr 1-2/17/467 punktid nr 3 ja 7.

3. Mõista Keskkonnaministeeriumilt OÜ Jolos kasuks välja viimase poolt kantud

menetluskulud summas 3919 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 24.07.2017) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaministeerium kuulutas 02.03.2017 välja riigihanke „Euroopa Liidu Nõukogu

eesistumise ajal väljaspool Eestit toimuvate ürituste korraldamine“ (viitenumber 182067).

Hankemenetlus oli jagatud kahte ossa. Hanke esimene osa puudutas EL Nõukogu eesistumise

ajal toimuvate Keskkonnaministeeriumi rahvusvaheliste ürituste korraldamist, v.a ÜRO

kliimamuutuste raamkonverentsi osapoolte kohtumise läbiviimist. Hanke teiseks osaks oli

raamhange ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kohtumise läbiviimine.

3-17-1197

2(10)

Pakkumuste esitamise tähtajaks määras Keskkonnaministeerium 12.04.2017. OÜ Jolos esitas

pakkumuse tähtaegselt mõlemale hanke osale.

2. Keskkonnaministeeriumi 03.05.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/467 (edaspidi: käskkiri) jäeti

OÜ Jolos hanke teisele osale esitatud pakkumus kvalifitseerimata põhjendusel, et pakkuja ei

ole viimase kolme aasta jooksul (2014–2016) täitnud vähemalt kolme sarnase ürituse

korralduse lepingut, mille raames pidi üritus olema korraldatud arvestusega, et sellel osaleb

vähemalt 200 inimest. Samuti ei olnud Hankija väitel pakkuja projektijuht pakkumuse

esitamisele eelneva kolme aasta jooksul (alates jaanuarist 2014) juhtinud vähemalt kolme

sarnase ürituse korraldust, mida korraldati arvestusega, et sellel osaleb vähemalt 200 inimest

(käskkirja p 3). Riigihanke teises osas tunnistas hankija hindamiskriteeriumi „majanduslikult

soodsaim pakkumus“ alusel edukaks Reisieksperdi AS esitatud pakkumuse (käskkirja p 7).

3. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 11.05.2017 OÜ Jolos vaidlustus

nõudega tunnistada käskkiri kehtetuks osas, millega jäeti OÜ Jolos hanke teisele osale esitatud

pakkumus kvalifitseerimata ning tunnistati edukaks Reisieksperdi AS pakkumus.

4. VAKO jättis 25.05.2017 otsusega nr 70-17/182067 vaidlustuse rahuldamata. VAKO otsuse

põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

1) vaidlust pole selles, et vaidlustaja poolt koos pakkumusega esitatud kvalifikatsiooni

tõendavate dokumentide ja hankija päringutele saadud vastustest lähtuvalt puudus vaidlustajal

kolm hanketeate (HT) p III.2.3 alap-dele 6 ja 7 vastavat üritust;

2) võimalikke eksimusi kvalifitseerimise dokumentides ei saa parandada vaidlustusmenetluses,

VAKO ei kontrolli pakkujate kvalifikatsiooni hankija asemel. VAKO kontrollib hankija otsuse

vastavust riigihangete seadusele (RHS) ning antud juhul ka seda, kas hankija oleks pidanud

andma vaidlustajale võimaluse kvalifitseerimiseks esitatud dokumendis eeldatavat osalejate

arvu ühe ürituse puhul muuta;

3) vaidlustaja poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks hankijale esitatud dokumendid ja neis

esitatud andmed näitasid, et vaidlustaja ei vastanud sisuliselt HT p III.2.3 alap-des 6 ja 7

kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele;

4) vaidlustaja pidi teadma, et tingimuseks on ürituse eeldatav osalejate arv 200 ja

hankedokumentide (HD) vormidel IV ja V esitatavad andmed pidid olema esitatud vastavalt

sellele;

5) kuna kvalifitseerimise tingimus on üheselt arusaadav, ei saa vaidlustaja nõuda enda

kvalifitseerimist andmete alusel, mida ta selle kvalifitseerimise tingimuse täitmise

tõendamiseks pakkumuste esitamise tähtpäevaks hankijale esitanud ei ole.

6) vaidlustusmenetluses esitatud tõendite alusel ei saa VAKO lugeda vaidlustajat

kvalifitseerimistingimustele vastavaks.

5. OÜ Jolos esitas 02.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada VAKO

25.05.2017 otsuse ja Keskkonnaministeeriumi 03.05.2017 käskkirja nr 1-2/17/467 punktid nr 3

ja 7. Kaebus sisaldas taotlust esialgse õiguskaitse korras keelata Keskkonnaministeeriumil

vaidlusaluses hankes hankelepingu sõlmimine kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni.

6. Tallinna Halduskohus kohaldas 08.06.2017 määrusega esialgset õiguskaitset haldusasjas nr

3-17-1197 selliselt, et keelas Keskkonnaministeeriumil riigihankes „Euroopa Liidu Nõukogu

eesistumise ajal väljaspool Eestit toimuvate ürituste korraldamine“ (viitenumber 182067)

3-17-1197

3(10)

hankelepingu sõlmimise hanke teisele osale kuni haldusasjas nr 3-17-1197 kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud 10-päevase tähtaja lõppemiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja leiab, et OÜ Jolos ning OÜ Jolos projektijuht Martin Rauam täidavad hankija poolt

seatud kvalifitseerimiskriteeriume ning vaidlustaja mittekvalifitseerimine oli õigusvastane.

Hankija oleks saanud selles ka ise veenduda, kui oleks palunud OÜ-l Jolos selgitada ja tõendada

oma vastavust kvalifitseerimisnõuetele.

1) HD vormil V „Tehniline ja kutsealane pädevus vastavalt HT punkt III.2.3. alapunktile 7“ on

tabelis märgitud järgmine kanne "Osalejate arv (üritus pidi olema korraldatud arvestusega, et

osaleb vähemalt 100 inimest)". Sellest kirjeldusest sai pakkuja aru, et soovitakse tegelikku

referentsüritusel osalenud isikute arvu. Selline arusaam tugines muu hulgas asjaolul, et samal

vormil on kirja pandud järgnev juhis, mille kohaselt sarnane üritus hanke mõistes on vähemalt

2-päevane tippkohtumine, kõrgetasemeline kohtumine, konverents, kongress, sümpoosion, mis

korraldati arvestusega, et osaleb vähemalt 200 inimest. Seega sai pakkuja vormil V esitada

üksneid neid üritusi, mis vastavad nõudele, et need on korraldatud arvestusega, et osaleb

vähemalt 200 inimest. Kui üritus oli korraldatud arvestusega, et sellel osaleb vähem inimesi,

siis ei saanudki seda üritust referentsina kasutada. Seega lahtris "Osalejate arv" tuli kaebaja

arvates märkida üritusel tegelikult osalenud isikute arv. Raudteetranspordi Nõukogu

liiklusdirektorite aastakonverentsil (edaspidi ka: referentsüritus), mis toimus 18.02.2014–

21.02.2014, oli osalejate tegelikuks arvuks 150 inimest, kuid üritus oli korraldatud arvestusega,

et osalejaid on vähemalt 200. Seega vastas nimetatud referentsüritus HD tingimustele. Alles

hankija 03.05.2017 käskkirjast ilmnes, et sinna lahtrisse tuli väidetavalt märkida eeldatav

osalejate arv. Kaebaja pidas ja peab seda ebaoluliseks eksimuseks, sest sisuliselt vastab ta

kvalifitseerimistingimustele.

2) Senises kohtupraktikas on leitud, et pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele tuleb

hinnata sisuliselt ja eksimus dokumentide täitmisel ei saa olla aluseks isiku

mittekvalifitseerimisel (Tallinna Halduskohtu 08.12.2014 ja Tallinna Ringkonnakohtu

11.12.2014 määrused haldusasjas nr 3-14-53014). VAKO on vääralt kohaldanud Riigikohtu

13.06.2013.a lahendis nr 3-3-1-24-13 punktides 22–24 toodud seisukohti õiguse tõlgendamise

küsimuses. Hankija oleks pidanud küsima pakkujalt selgitusi ja tuvastama, kas pakkuja

sisuliselt vastab kvalifitseerimistingimustele või mitte. VAKO oleks saanud ja pidanud otsuse

tegemisel ise hindama, kas OÜ Jolos esitatud referentsüritus oli korraldatud arvestusega, et

sellel osaleb 200 inimest või mitte. OÜ Jolos esitas VAKO-le sellekohased tõendid (AS Eesti

Raudtee Välissuhete osakonna juhataja asetäitja Jelena Agamalova 11.05.2017 tõendi; OÜ

Jolos kliendibriifi kliendiürituse korraldamiseks; kavandatud osalejate nimekirja; AS Eesti

Raudtee peadirektori 12.12.2013.a käskkirja nr 1-3.1/47. VAKO ei pidanudki hankija eest

tegema otsust OÜ Jolos kvalifitseerimise kohta.

3) VAKO leidis oma 25.05.2017 otsuse p-s 11, et Liina Halliku e-kiri ja Jelena Agamalova

digitaalselt allkirjastatud tõend on erineva sisuga ja seetõttu oleks pidanud vaidlustaja esitama

VAKO-le tellija AS-i Eesti Raudtee kinnituse, et tellija oli tellinud ürituse vähemalt 200-le

osalejale. Selline põhjendus on selgelt vastuoluline. Ühest küljest seab VAKO tõenduslikult

samale astmele lakoonilise e-kirja ning J. Agamalova digitaalselt allkirjastatud tõendi. E-kirjas

on märgitud, et "samas suurusjärgus (s.o 150 ) ka arvestati", samas kui J. Agamalova tõendis

on selgelt ja konkreetselt öeldud, et üritus oli korraldatud arvetusega, et sellel osaleb 200

inimest. Teisalt jätab VAKO tähelepanuta, et J. Agamalova ongi AS Eesti Raudtee esindajana

väljastanud kirjaliku tõendi osalejate arvu kohta ehk siis AS Eesti Raudtee kinnituse. Oluline

on siinkohal ka rõhutada, et J. Agamalova oli ürituse peakoordinaator ja L. Hallik vastutas

3-17-1197

4(10)

avalike suhete eest. L. Halliku tööülesannete hulka ei kuulunudki osalejate nimekirja

koostamine.

4) Kaebaja selgitas 22.05.2017 vastuse kaaskirjas VAKO-le, et teostas referentsürituse

riigihanke nr 143507 raames, mille tulemusena sõlmiti raamleping. Seega ei saanud OÜ Jolos

esitada konkreetset hankelepingut, mis oleks sõlmitud antud ürituse tarbeks, sest sellist

hankelepingut ei sõlmitud. Kaebaja väide oli ja on kontrollitav riigihangete registrist, millest

nähtub, et riigihange nr 143507 oli korraldatud raamlepingu sõlmimiseks Eesti Raudtee

firmaürituste planeerimiseks, korraldamiseks ja läbiviimiseks. Samuti on riigihangete registri

kaudu kontrollitav, et teisi sama teenust (Eesti Raudtee ürituste korraldamine) käsitlevaid

hankeid AS Eesti Raudtee samal ajaperioodil ei korraldanud ja hankelepinguid ei sõlminud.

5) Seega on VAKO enne tõendite hindamist andnud neile ette sisulise kaalu ja eelnevalt ära

otsustanud, milline tõend, millist asjaolu saab tõendada. Tõendite hindamine igakülgselt ja

kogumis ning eelarvamusvabalt (s.o ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu) on

omane põhimõte igale Eesti Vabariigis kehtivale menetlusele. Ka VAKO peab eeltoodud

põhimõtteid

vaidlustusmenetluses

järgima,

sest

vaidlustusmenetlusele

järgnevas

halduskohtumenetluses neid järgitakse.

8. Vastustaja vaidleb kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Pakkujal on hankemenetluses osalemisel hoolsuskohustus, mille hulka kuulub muuhulgas

kohustus kontrollida pakkumuse koostamisel hankedokumendis sätestatud nõudeid. Asjaolu, et

kaebaja ei kontrollinud pakkumuse vastavust hankedokumentides sätestatud nõuetele, on

pakkuja risk.

2) Kaebaja on esitanud vastustajale riigihanke registri kaudu kokku 8 küsimust, kuid mitte

ühtegi sellist, mis puudutaks hanketeates olevaid nõudeid, mis on käesoleva vaidluse esemeks

ehk ükski küsimus ei puudutanud teemat, mida peab pakkuja märkima lahtrisse „Osalejate arv“.

Seega eeldas hankija, et pakkujad said kõikidest HT nõuetest aru. Kaebaja märgib kaebuses, et

Vormil V, lahtris „Osalejate arv“ tuli tema arvates märkida üksnes tegelikult osalenud isikute

arv. Selline väide ei ole tõsiselt võetav ja on otsitud vabandus vaidlustuse ja kaebuse

esitamiseks. HT p 1.13 kohaselt vastuolude korral HT ja HD vahel lähtutakse hanketeates

sätestatust. Hankedokumendi lisadeks olevatel vormidel, mida kaebaja pidi täitma riigihangete

registris, on selgelt märgitud viide vastavale HT punktile. Seega, isegi, kui vorm ja HT ei ole

kooskõlas, pidi kaebaja lähtuma HT-s olevatest nõuetest.

3) Pakkuja esitas Vormil IV ja V ürituse nimetusega „SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu

liiklusdirektorite aastakonverents“, osalejate arvuga 150, ning märkis tellija kontaktandmed,

kelleks oli L. Hallik AS-st Eesti Raudtee. Vastustaja 12.04.2017 e-kirjaga saadetud

järelepärimisele, mitme inimese osalusega oli arvestatud ürituse korraldamisel ja palju

osavõtjaid oli tegelikult, vastas L. Hallik 17.04.2017, et üritusel osales 150 inimest. Vastustaja

täpsustavale küsimusele, kas oleks võimalik välja tuua mitme inimese osalusega arvestati selle

ürituse korraldamisel eelnevalt, vastas Liina Hallik 17.04.2017, et samas suurusjärgus ka

arvestati.

4) Vaidlustusmenetluses esitas kaebaja AS Eesti raudtee välissuhete osakonna juhataja asetäitja

Jelena Agamalova tõendi. Tõend ei ole Eesti Raudtee blanketil, ei oma registreerimisnumbrit

ega ka kuupäeva ning ei ole ka näha, kellele tõend on väljastatud. On väheusutav, et riigi

äriühing väljastab ametlikke dokumente valgel paberil, ilma registreerimata.

5) Kaebusele on lisatud e-kiri (lisa 9), mille lisas on kutsutute nimekiri, mille on 01.06.2017

digiallkirjastanud J. Agamalova. E-kirjas märgib J. Agamalova, et kinnitab lisatud nimekirja

3-17-1197

5(10)

õigsust. Nimekirjas, mis kannab pealkirja „Külaliste jaoks“, on märgitud 136 isikut. Ei ole

arusaadav, mille kohta see nimekiri on koostatud. Ka jääb arusaamatuks, mitmele isikule oli

AS Eesti Raudtee ürituse planeerinud ja palju üritusel tegelikult inimesi osales. Arvestades

kõiki kaebaja poolt pakutud kolme (150, 200, 136 osalejat) osalejate arvu, on tõenäoline, et

üritus oli planeeritud 150 isikule, kuid mitte kindlasti 200 isikule.

6) Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja oleks pidanud paluma kaebajal selgitada ja

tõendada oma vastavust kvalifitseerimisnõuetele. Jääb arusaamatuks, kuidas oleks kaebaja

saanud selgitada oma vastavust, kui käesolevas vaidluses esitatud tõendid on jätkuvalt osaliselt

kaetud ärisaladusega ja siiani vastustajale kättesaamatud.

7) Riigikohus selgitas otsuse 3-3-1-24-13 p-s 11, et tulenevalt RHS § 39 lg-st 3, tuleb jätta

kvalifitseerimata pakkuja, kes sisuliselt ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. Täpsustamaks

kontrollikohustuse ulatust, märkis Riigikohus, et hankija ei pea pakkujale andma võimalust

puuduste kõrvaldamiseks, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta

sisuliselt kvalifitseerimistingimustele, st puudus on sisuline, mitte vormiline. Seega, kui

pakkuja esitas Vormil IV ja V ürituse nimetusega „SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu

liiklusdirektorite aastakonverents“, osalejate arvuga 150, siis ei saa ta hiljem vaidlustuse käigus

väita, et tegemist oli inimliku eksitusega ja hankija oleks pidanud kontrollima, kas pakkuja ikka

kirjutas õige arvu.

Riigikohus selgitas otsuses 3-3-1-24-13, et hankija peab üldjuhul võimaldama pakkujal

kõrvaldatavaid puudusi kõrvaldada ning täiendavaid selgitusi ja dokumente esitada. Kuid

näiteks ei pea hankija andma pakkujale võimalust puudusi kõrvaldada siis, kui pakkuja on

dokumendid või andmed jätnud teadlikult esitamata. Samuti ei pea hankija oletama, kas

pakkujal on esitatud dokumentide kõrval veel andmeid ja dokumente. Puuduste kõrvaldamise

võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või

ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea (p

22). Seejuures ei pidanud Riigikohus RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatavaks puuduseks sisulist

puudust. Kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt

kvalifitseerimistingimustele, on tegemist sisulise, mitte vormilise puudusega (p 23). Käesolevas

vaidluses on tegemist just Riigikohtu otsuses kirjeldatud analoogse olukorraga, kus pakkumuse

esitamise tähtpäevaks pakkumuses esitatud andmed kinnitavad, et kaebaja ei vasta sisuliselt

hanketeate p III.2.3. alapunktides 6 ja 7 esitatud tingimustele. Sisuliselt soovib kaebaja kui

kvalifitseerimise tingimustele mittevastav pakkuja muutuda RHS § 39 lg 4 kohaldamise kaudu

vastavaks, kuid see on Riigikohtu viidatud lahendist tulenevalt lubamatu.

8) Vastustaja on teostanud põhjaliku kontrolli kvalifitseerimisnõuete täitmise suhtes. Pakkuja

ei saa pärast oma pakkumuse ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamist enam muuta

esitatut uute andmetega vaidlustuse käigus, põhjendades seda eksimusega. Kaebajal pidi olema

selge ülevaade, milliseid üritusi ta kvalifitseerimiseks esitab ja kui kaebaja esitas ühed andmed

kvalifitseerimiseks ja pärast väidab vastupidist, võib tõlgendada seda ka valeandmete

esitamisena. Vastustaja ei pea kvalifitseerimiseks esitatud pakkuja numbrilisi näitajaid

pakkujalt uuesti üle küsima ja nõudma selgitust, kas pakkuja ikka kirjutas õiged numbrilised

näitajad.

9) Kaebaja viitab kaebuses Tallinna Halduskohtu 08.12.2014 määrusele 3-14-53014 ning

Tallinna Ringkonnakohtu määrusele, mida ei ole võimalik leida Riigi Teataja kohtulahendite

registrist.

10) Kaebaja väidab kaebuses, et SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu liiklusdirektorite

aastakonverents teostati riigihanke 143507 raames, mille tulemusena sõlmiti raamleping.

Riigihangete registri järgi on Eesti Raudtee viinud läbi lihtsustatud korras tellitava teenuse

3-17-1197

6(10)

hanke, mille eesmärgiks oli sõlmida hankeleping, mitte raamleping, nagu kaebaja väidab.

Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide; „seega ei saa OÜ Jolos esitada konkreetset

hankelepingut, mis on sõlmitud antud ürituse tarbeks, sest sellist hankelepingut ei sõlmitud.“

Vastustajale jääb arusaamatuks, miks märgib Eesti Raudtee riigihangete registris, et sõlmiti

hankeleping, kuid kaebaja väidab, et sõlmiti raamleping. Riigihankes on suur vahe kas

sõlmitakse hankeleping või sõlmitakse raamleping ja et Eesti Raudtee, kes on pikaaegse

hangete korraldamise kogemusega, ei tee vahet hankelepingu ja raamlepingu vahel, ei ole

usutav.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidlusaluse hanke teisele osale (raamhange ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni

osapoolte kohtumise läbiviimiseks) kohalduvad HT p III.2.3 alap-d 6 ja 7 (tl 9 ja pöördel). HT

p III.2.3 alap-st 6 tulenevalt peab pakkujal viimase kolme aasta jooksul (2014–2016) kokku

olema täidetud vähemalt kolm sarnase ürituse korralduse lepingut. Sarnane üritus sama HT alap

kohaselt on vähemalt 2-päevane tippkohtumine, kõrgetasemeline kohtumine, konverents,

kongress, sümpoosion, mis korraldati arvestusega, et osaleb vähemalt 200 inimest. HT p III.2.3

alap 7 kehtestab nõude pakkuja projektijuhile: pakkuja projektijuht peab pakkumuse

esitamisele eelneva kolme aasta jooksul (alates jaanuar 2014) olema juhtinud vähemalt kolme

sarnase ürituse korraldust, millest vähemalt kaks on olnud rahvusvahelised ehk osa osalejatest

on olnud välismaalased. Sarnase ürituse mõiste HT punkt III.2.3 alap-s 7 ja HT punkt III.2.3

alap-st 6 on kokkulangevad osas, et referentsüritus pidi olema korraldatud arvestusega, et seal

osaleb vähemalt 200 inimest. (Selles osas erinesid hanke teisele osale kehtestatud

kvalifitseerimistingimused hanke esimesest osast, mille puhul pidi referentsüritus olema

korraldatud arvestusega, et seal osaleb vähemalt 100 inimest, vrdl HT p III.2.3 alap-d 2 ja 3).

HT p III.2.3 alap-s 6 fikseeritud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks tuli pakkujal esitada

täidetud lepingute loetelu HD vormil IV (tl 51), HT punkt III.2.3 alap 7 kohta aga loetelu

pakkuja projektijuhi kogemustest sarnaste ürituste korraldamisel HD vormil V (tl 51 pöördel).

Viimati nimetatud vormi täitmise üle (vt täidetud vorm tl 56–57 pöördel) on vaidlus tekkinud.

Täpsemalt

öeldes

seondub

vaidlus

üritusega

„SRÜ

Raudteetranspordi

Nõukogu

liiklusdirektorite aastakonverents“, mis viidi läbi 18.–21.02.2014. Kaebaja on kirjutanud tabeli

lahtrisse „Osalejate arv (üritus pidi olema korraldatud arvestusega, et osaleb vähemalt 100

inimest“ arvu 150. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja esitas puudustega pakkumuse ja kas

vastustaja oleks pidanud enne kvalifitseerimata jätmist andma kaebajale võimaluse tõendada

oma pakkumuse nõuetele vastavust.

10. Kohus leiab, et HT p III.2.3 alap-de 6 ja 7 sõnastusest tulenevalt ei ole nõutav, et

referentsüritusel osales faktiliselt 200 inimest, vaid oluline on, et üritus korraldati arvestusega,

et seal osaleb vähemalt 200 inimest, st korraldatud ürituse prognoositav külaliste arv pidi olema

vähemalt 200. Seega ei saa iseenesest hanke tingimustele mittevastavaks lugeda

referentsüritust, millel faktiliselt osales 150 inimest (nagu SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu

liiklusdirektorite aastakonverentsil väidetavalt oli), kuna tegelikule osalejate arvule ei ole

hankedokumentides mingit künnist seatud. Määrav on see, kui suurt külaliste arvu silmas

pidades on üritus korraldatud. Hanketingimuste mõttega võib vastuolus olla olukord, kui

referentsüritusel osaleb 200-st oluliselt vähem inimesi (sellisena on kaheldav, kas pakkujal on

olemas

vajalik

kogemus,

mida

hankelepingu

täitmine

eeldab),

kuid

hanke

kvalifitseerimistingimused sõnastab hankija, kellel on võimalik kehtestada nt täiendavad

tingimused üritusel faktiliselt osalevate inimeste arvule. Seda hankija ei ole teinud. Kohtule

nähtub, et ka hankija on hanketingimusi mõistnud selliselt, et referentsürituse faktiline osalejate

arv võib jääda alla 200 ning olla nt 150. Sellele viitab mh vastustaja tegevus, kui ta püüdis AS-

lt Eesti Raudtee teada saada mitme inimese osalusega ürituse korraldamisel arvestati (Hankija

12.04.2017 ja 17.04.2017 e-kirjad L. Hallikule).

3-17-1197

7(10)

11. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et HD vormi V lahtrit „Osalejate arv (üritus pidi olema

korraldatud arvestusega, et osaleb vähemalt 100 inimest)“ võib mõista selliselt, et soovitigi

teada tegelikku osalejate arvu üritusel, mitte eeldatavat osalejate arvu. Vastasel juhul pidanuks

vormi V sõnastus seda kohtu hinnangul adekvaatselt kajastama. Praegusel juhul ei saa väita, et

vormi V sõnastus on üheselt mõistetav ning et kaebaja pidi sellest aru saama selliselt, nagu

vastustaja ja VAKO. On ebaloogiline, et pakkuja kajastas pakkumuse vormil V referentsüritust,

teades, et see ei vasta pakkumuse tingimustele. Vastupidiselt oli igati loogiline ja vormi V

sõnastusest lähtuv kajastada lahtris „osalejate arv“ referentsüritusel faktiliselt osalenud isikute

arvu, silmas pidades hanke üldisi nõudeid, et hanke nõuetele vastab üksnes selline üritus, mille

eeldatav osalejate arv on vähemalt 200. Kaebajale ei ole etteheidetav, et ta ei küsinud hankijalt

täiendavaid selgitusi, kui kaebaja jaoks oli HD vormi V lahtri „Osalejate arv“ sisu üheselt

mõistetav ning vastav tingimuse sisustamine on kohtu hinnangul hanke tingimusi ja

hankedokumentide keelekasutust arvestades igati põhjendatud. Täiendavalt tuleb silmas pidada

ka seda, et vormil V oli viga: sulgudes toodud selgituses oli osalejate arvuna kajastatud 100

inimest, erinevalt HT III.2.3 alap-dest 6 ja 7 ja vormil V esitatud sarnase ürituse mõiste

selgitusest, kus oli nõutud 200 inimesele mõeldud ürituse korraldamist. Eksimus HD vormi V

lahtri sõnastuses suurendab täiendavalt ebaselgust ja võib põhjustada minetusi pakkumuse

vormistamisel.

Ülaltoodut arvestades ei saa kaebajale ette heita, et ta polnud pakkumist koostades piisavalt

hoolas ning et ta on esitanud puudustega pakkumuse. Ebaõige on VAKO eeldus, justnagu pole

vaidlust selles, et vaidlustaja poolt koos pakkumusega esitatud kvalifikatsiooni tõendavate

dokumentide ja hankija päringutele saadud vastustest lähtuvalt puudus vaidlustajal kolm HT p

III.2.3 alap-dele 6 ja 7 vastavat üritust. Kaebaja on selgelt väljendanud, et mõistis HD vormi V

lahtrit „Osalejate arv“ hankijast erinevalt ning et tema hinnangul vaidlusalune referentsüritus

vastab kvalifitseerimistingimustele.

12. Ekslik on VAKO järeldus, et esitatud andmete põhjal oli selge, et pakkuja ei vastanud

sisuliselt kvalifitseerimistingimustele. Seetõttu on VAKO ebaõigesti tuginenud Riigikohtu

lahendile nr 3-3-1-24-13, eeskätt selle p-s 23 toodud erandile, mille puhul hankija ei pea

pakkumuse täpsustamiseks võimalust andma. Arvestades ülal väljendatud kohtu seisukohta HD

vormi V lahtri „Osalejate arv“ ebaselgusest, ei saa väita, et pakkuja on vormi V täitnud

ebaõigesti. Kui ka seda seisukohta jaatada, ei ole kohtu hinnangul tegemist RHS § 39 lg 4

mõttes mittekõrvaldatava puudusega, mille puhul ei pea pakkujale andma võimalust puudusi

kõrvaldada (vt 3-3-1-24-13, p 23). Asus ju ka hankija pakkuja esitatud referentstöö kohta

hankima täiendavat teavet, mistõttu pidi ta lähtuma eeldusest, et puudused on põhimõtteliselt

kõrvaldatavad. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et vastustajal olnuks vaidlusaluse

referentsürituse osas muid pretensioone kui see, et eeldatav külaliste arv üritusel ei ulatunud

200-ni. Seega vastavate tõendite esitamise korral kaebaja (või AS Eesti Raudtee) poolt oleks

„puudus“ olnud kõrvaldatav ning pakkumine olnuks korrektne selle esitamise seisuga. Selleks,

et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks,

peab hankijal olema kaalukas põhjus (3-3-1-24-13, p 22). Kohtule ei nähtu, et selline kaalukas

põhjus eksisteeriks. Seetõttu puudub kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks RHS §-le 39 kohane

õiguslik alus ja vaidlustatud käskkirja p 3 on õigusvastane. Viitamine dokumentide

salastatusele ei ole asjakohane, kui hankija ei ole proovinudki neid kaebaja käest küsida.

Kaebaja viidatud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused haldusasjas nr

3-14-53014 ei ole Riigi Teataja veebilehe vahendusel kättesaadavad, kuna tegemist ei ole

menetlust lõpetavate lahenditega (vt HKMS § 179 lg 2), vaid esialgse õiguskaitse määrustega.

Nimetatud määrused ei ole käesoleva asja lahendamisel määrava tähendusega, kuna kaasuste

faktilised asjaolud on käesolevast haldusasjast erinevad. Küll on tegemist näidetega Riigikohtu

otsuse nr 3-3-1-24-13 sisustamisest kohtupraktikas, mis omavad kokkupuutepunkte ka antud

3-17-1197

8(10)

kohtuasjaga selles mõttes, et rõhutavad, et pakkuja ei tohi piirduda üksnes formaalse

kvalifitseerimistingimuste kontrolliga ning reeglina tuleb pakkujale anda võimalus pakkumust

täpsustada, sh teatud tingimustel anda võimalus esitada uus referentstöö.

13. Hankija pöördus vaidlusaluse referentsürituse osas täpsustuse saamiseks mitte kaebaja, vaid

AS Eesti Raudtee poole, kes oli nimetatud ürituse tellijaks. RHS ei välista põhimõtteliselt

hankija poolt mistahes info kogumist, mis võimaldab pakkumise sisulise vastavuse kohta saada

täiendavat infot, sh pöördumist kolmandate isikute poole. Ent kohtu hinnangul ei ole RHS

mõttega kooskõlas olukord, kus pakkuja jäetakse protsessist hoopis kõrvale ning temale ei

tagata võimalust tõendada enda kvalifitseerimistingimustele vastavust ega esitada vastuväiteid

hankija kogutud tõenditele, iseäranis silmas pidades kogutud tõendite olemust ja nende

hankimise viisi. Esitatud päringu laad (mitteformaalse suhtluskanali kasutamine, pöördumine

mitte organisatsiooni, vaid otse selle töötaja poole) ning küsimuse esitamise viisi tõttu ei

pruukinud L. Hallik aru saada, et vastata tuleb väga täpselt. Selgusetu on, kas isikut oli

informeeritud, et tema ütlused omavad vaidlusaluses riigihankes õiguslikku tähendust. Ei ole

selge ka see, kas isik viis end konkreetse teemaga kurssi või vastas n-ö mälu järgi. Arvestades

toimunud arupärimise konteksti ja antud vastuse ligikaudsust, ei saa kohtu hinnangul L. Halliku

e-kirju pidada sellisteks tõenditeks, mis kaebaja kvalifitseerimise välistavad.

14. VAKO palus 17.05.2017 kirjas nr 12.2-10/70 vaidlustajal esitada hiljemalt 22.05.2017 kell

15.00 dokumendid (lepingud, kokkulepped, jne), mis tõendavad vaidlustaja väidet ja

kinnitavad, et 11.05.2017 tõendil esitatud info osalejate eeldatava arvu kohta on õige. Samuti

palus VAKO vaidlustajal esitada 11.05.2017 tõendi allkirjastaja volitus esindada ürituse tellijat.

Kaebaja esitas 22.05.2017 VAKO nõude täitmiseks OÜ Jolos kliendibriifi kliendiürituse

korraldamiseks (tl 59–60), kavandatud osalejate nimekirja (tl 61–70) ja AS Eesti Raudtee

peadirektori 12.12.2013 käskkirja nr 1-3.1/47 (tl 71–72), millega moodustati referentsürituse

ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks töörühm, millest nähtuvalt oli ürituse üldkoordineerijaks

Jelena Agamalova (AS Eesti Raudtee välissuhete osakonna juhataja asetäitja) ning üheks

töörühma liikmeks L. Hallik. Kaebaja selgitas, et nimetatud käskkiri ongi käsitletav J.

Agamalovale antud volitusena, kuivõrd eraldiseisvat volikirja talle väljastatud ei olnud.

Kaaskirjas selgitas kaebaja veel, et ta teostas kõne all oleva ürituse riigihanke nr 143507 raames

ja antud ürituse korraldamiseks ei sõlmitud eraldiseisvat hankelepingut, mistõttu ei ole vastavat

hankelepingut võimalik VAKO-le edastada. Koos vaidlustusega oli kaebaja vastustajale

esitanud 11.05.2017 J. Agamalova digitaalallkirjaga varustatud tõendi (tl 58), milles viimane

kinnitab, et AS Eesti Raudtee tellimusel 18.–21.02.2014 aset leidnud SRÜ Raudteentranspordi

Nõukogu liiklusdirektorite aastakonverents oli korraldatud arvestusega, et seal osaleb 200

inimest.

VAKO märkis oma 09.06.2017 otsuses, et tõendid on küll esitatud väikese hilinemisega, kuid

sellel vaatamata hindas neid oma otsuses (p 11). VAKO leidis, et kuna AS Eesti Raudtee

esindajad (J. Agamalova ja L. Hallik) on andnud ürituse eeldatava osavõtjate arvu kohta

erinevaid ütlusi, eeldas VAKO, et vaidlustaja esitab AS Eesti Raudtee tellimuse, sõlmitud

lepingu, kust nähtub eeldatav osavõtjate arv. VAKO asus seisukohale, et ilma tellija AS Eesti

raudtee kinnituseta ei tõenda kliendibriif ega külaliste nimekiri, et tellija on tellinud ürituse

vähemalt 200 osalejale.

15. Kohus leiab, et VAKO on hinnanud esitatud tõendeid ühekülgselt, jättes ilma asjakohase

põhjenduseta kaebaja esitatud tõendid arvestamata.

Kaebaja esitatud AS Eesti Raudtee peadirektori 12.12.2013 käskkirjast nr 1-3.1/47 nähtub, et

J. Agamalova on nimetatud referentsürituse üldkoordinaatoriks, kelle ülesandeks oli mh ürituse

üldkoordineerimine, koostöö ürituse ettevalmistamisel SRÜ direktsiooniga ning vedajatega,

3-17-1197

9(10)

programmi koostamine ja vaba aja ürituste korraldamine. L. Halliku funktsiooniks sama

käskkirja kohaselt oli töö ajakirjanikega, nõupidamisruumide ettevalmistamine ja kujundamine,

trükimaterjalide ettevalmistamine. VAKO otsusest jääb arusaamatuks, miks on VAKO pidanud

põhjendatuks vastustaja tuginemist L Hallikule tehtud päringule ja sellele saadud üldisele

vastusele ning miks ei ole VAKO arvestanud kaebaja vaidlustusmenetluses esitatud tõenditega,

eelkõige J. Agamalova kinnitusega. Kui VAKO on asunud ise tõendeid koguma, tõendid vastu

võtnud (VAKO viitas väiksele hilinemisele tõendite esitamisel) ja neid hinnanud, tuleb seda

teha samade põhimõtete alusel, kui kohtud seda teevad, st tõendeid tuleb hinnata igakülgselt.

Kohtule ei ole arusaadav, miks kaebaja esitatud tõendid VAKO-t ei ole veennud.

Vaidlust ei ole selles, et AS Eesti Raudtee töötaja J. Agamalova oli ürituse üldkoordinaator,

samal ajal, kui L. Hallik vastutas avalike suhete eest ning viimase tööülesannete hulka ei

kuulunud töö delegatsioonidega, st ta ei pruukinud olla kursis eeldatava külaliste arvuga, kuna

vastavat suhtlust korraldas tellija poolt J. Agamalova. Jääb ebaselgeks, miks on VAKO pidanud

õiguspäraseks tuginemist L. Halliku ütlustele, kus vastus on antud suurusjärguna, aga mitte J.

Agamalova konkreetsele kinnitusele, et üritusele planeeriti 200 külalist. L. Halliku vastuse

üldisust silmas pidades ei pruugi tema vastus üldsegi olla vastuolus J. Agamalova kinnitusega,

kuna pöördumise mitteformaalset laadi arvestades ei pruukinud L. Hallik väga täpse vastuse

andmist pidada oluliseks. J. Agamalova tõendi õigsust kinnitavad ka tema poolt

digitaalallkirjaga

kinnitatud

kutsutute

nimekiri

(vt

kaebaja

selgitusi

16.06.2017

menetlusdokumendi p-s 2.5.2, tl 106 ja pöördel), mille kohaselt oli üritus planeeritud 203

inimesele, ja OÜ Jolos kliendibriif, milles arvestati ürituse korraldamisel ca 200 külalisega.

Nähtuvalt VAKO järeldustest on kaebaja esitatud tõendeid peetud ebausaldusväärseteks, kuid

VAKO ei ole seda millegagi põhjendanud. VAKO on paljasõnaliselt leidnud, et ilma tellija AS

Eesti Raudtee kinnituseta ei tõenda esitatud dokumendid, et tellija on tellinud ürituse vähemalt

200 osalejale. Samuti on VAKO välja toonud, et eeldas, et vaidlustaja esitab AS Eesti Raudtee

tellimuse, sõlmitud lepingu, kust nähtub eeldatav osavõtjate arv. Kohtule jääb arusaamatuks,

millist kinnitust oleks kaebaja pidanud AS-lt Eesti Raudtee veel küsima, kui AS Eesti Raudtee

poolne ürituse koordinaator kaebaja sõnu kinnitas ja selle poolt räägivad ka teised asjas esitatud

tõendid. Samuti jääb arusaamatuks, miks VAKO eeldab, et prognoositavat külaliste arvu saab

tõendada üksnes kindlate tõenditega (leping, tellimus). Kaebajal ei olnud mingit juriidilist

kohustust selliseid tõendeid iga korraldatud ürituse kohta omada. Vastavate tõendite olemasolu

ei eeldanud ka hanke alusdokumendid. Kaebaja on selgitanud, et referentsüritus korraldati

riigihanke nr 143507 raames, mis hõlmas erinevate ürituste korraldamist pikemal ajaperioodil

ning referentsürituse kohta eraldiseisvat lepingut ei vormistatud. Arvestades riigihangete

registris olevat riigihanke aruannet riigihanke nr 143507 kohta, tuleb kaebaja väidet pidada

usutavaks. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et ürituse ettevalmistamise faasist jääb alati maha

suurel

hulgal

kõrge

tõendusväärtusega

materjale

(allkirjastatud

lepingud

vms).

Hanketingimustele vastamise tõenduslik künnis ei tohiks olla kohtu hinnangul ebamõistlikult

kõrge. Üksnes konkreetset liiki tõendite aktsepteerimine peab olema põhjendatud. Kohtule

nähtub, et kaebaja on referentsürituse hanke tingimustele vastamiseks esitanud tõendid, mis

tema väidete õigsust kinnitavad ning kuna esitatud tõendite usaldusväärsust pole hankija ega

VAKO poolt usutavalt kummutatud, ei ole kaebaja kvalifitseerimata jätmine olnud

põhjendatud.

Kohtule jäävad arusaamatuks vastustaja väited kaebaja esitatud tõendite vormilistest

puudustest. See, et J. Agamalova kinnitus ei ole vormistatud AS Eesti Raudtee blanketile, ei

muuda J. Agamalova digitaalallkirjaga varustatud tõendit kõlbmatuks. Samuti pole määrav see,

et tõendilt ei nähtu, kellele see on adresseeritud. Digitaalallkirja lehelt on nähtav tõendi

allkirjastamise kuupäev. Selgusetu on ka see, miks hankija ja VAKO seavad J. Agamalova

tõendi puhul kahtluse alla tema pädevuse esindada tellijat, kui hankija on pidanud võimalikuks

3-17-1197

10(10)

ja VAKO igati õiguspäraseks tugineda e-kirja teel laekunud AS Eesti Raudtee töötaja vastustele

tundmata muret, kas L. Hallikul oli pädevus vaidlusaluse referentsürituse puhul tellijat

esindada. Ka see näitab, et esitatud tõendeid on hinnatud ühekülgselt.

16. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et hankija otsus jätta OÜ Jolos riigihanke „Euroopa Liidu

Nõukogu eesistumise ajal väljaspool Eestit toimuvate ürituste korraldamine“ (viitenumber

182067) teisele osale esitatud pakkumus vaidlusaluse referentsürituse mittesobivuse tõttu

kvalifitseerimata oli õigusvastane ja põhjendamata. Kuna vastustaja ei ole teiste refrentsürituste

nõuetele vastavust vaidlustanud ega muus osas OÜ Jolos vastavust hanketingimustele kahtluse

alla seadnud, tuleb vastustaja otsust jätta kaebaja kavalifitseerimata pidada õigusvastaseks ja

see tühistada. Tühistamisele kuulub Keskkonnaministeeriumi 03.05.2017 käskkirja nr 1-

2/17/467 p 3, sellest tulenevalt aga ka käskkirja p 7, millega tunnistati edukaks Reisiekspert AS

pakkumus.

17. Seega tuleb kaebus täies ulatuses rahuldada. Kohus tühistab VAKO 25.05.2017 otsuse nr

70-17/182067 ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab OÜ Jolos vaidlustuse ja

tühistab Keskkonnaministeeriumi 03.05.2017 käskkirja nr 1-2/17/467 punktid nr 3 ja 7.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on esitanud taotluse mõista vastustajalt tema kasuks välja õigusabi kulud summas 1120 eurot

(ilma käibemaksuta). Lisaks palub kaebaja vastustajalt välja mõista kaebuselt ja vaidlustuselt

tasutud riigilõivu summas 1280+1280=2560 eurot.

Kohus leiab, et õigusabikulud 9 tunni ja 20 minuti ulatuses on haldusasja mahtu ja keerukust

arvestades põhjendatud. Kohtu hinnangul on õigusabikulu kokku summas 1120 eurot (ilma

käibemaksuta) mõistlikus ulatuses ja selle kandmine on nõuetekohaselt tõendatud, mistõttu

tuleb see vastustajalt täies ulatuses välja mõista. Riigikohtu praktikas (otsus haldusasjas nr 3-

3-1-58-07, p-d 15 ja 16) on leitud, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud

käibemaksuga. See seisukoht on halduskohtumenetluses jätkuvalt kohaldatav (vt nt 3-3-1-54-

12, p 22). Seega tuleb õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga, st summas 1344 eurot.

Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista ka kaebuse ja vaidlustuse esitamisel tasutud

riigilõiv kokku summas 2560 eurot. Vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu näol on Riigikohtu

halduskolleegiumi hinnangul tegemist menetluskuluga, mis on RHS § 126 lg 1 p‑de 5 ja 6 alusel

kohtumenetluses välja mõistetav (3-3-1-45-12, p 35). Lisaks tuleb vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõista riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt summas 15 eurot. Seega kuulub

Keskkonnaministeeriumilt OÜ Jolos kasuks väljamõistmisele kokku 1344 + 1280 + 1280 + 15=

3919 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Laidvee

Kohtunik