1-09-4224/3 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-4224 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Asja läbivaatamise kuupäev 04.06.2009 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid F.F-i elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.F

sünd. xxx, isikukood xxx,

Eesti Vabariigi

kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 02.11.2008 ja lõpp 26.09.2010 RESOLUTSIOON

Jätta F.F elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.05.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.F-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

F.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.03.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §215 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud

2 KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS §65 lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2008 otsusega mõistetud

ärakandmata karistuse osa võrra ja lõplikuks liitkaristuseks KarS §68 lg.1 kohaldamisega mõisteti F.F-ile vangistus 1 aasta 10 kuud 25 päeva alates 02.11.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt elas kinnipeetav enne vangistust isaga

ning sotsiaalmajas. Arvestades kinnipeetava vanust ja senist elukäiku, aga ka

toimepandud kuritegude iseloomu, järjepidevust ja motiive, on kinnipeetava

sotsiaalmajanduslik seisund nõrk. Kinnipeetav on alates varasest noorusest toime pannud varavastaseid kuritegusid, legaalse toimetuleku kogemused on minimaalsed. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad vanemad ja 2 venda. Päritoluperekonnaga on

kinnipeetava suhted ebastabiilsed, kohati komplitseeritud. Päritoluperest on mitmed

isikud kriminaalkorras karistatud. Vanglas ei ole kinnipeetavaga keegi lähedastest ühendust võtnud. Alkoholi tarvitab kinnipeetav alates 10-ndast eluaastast, ise selles

probleemi ei näe. Kinnipeetava hoiakutes on seni prevaleerinud materiaalsed

väärtused, kerglane, riskeeriv elustiil, ta ei ole järeldusi teinud kergemaliigilistest karistusvormidest ning on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Kuriteo iseloomu tõttu

on ohustatud vara valdavad isikud. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem

materiaalsete vajaduste tekkimise korral ning kui kinnipeetav jätkab suhtlemist

kriminaalkorras karistatud isikutega. Riskikäitumist suurendab alkoholi tarvitamine. Riski vabaduses tõstab ka madal haridustase ning kesised sotsiaalsed oskused.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud

neljal korral. Kahel korral on kinnipeetav viibinud ka kriminaalhooldusel. Kuna

kinnipeetav ei täitnud kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoidis teadlikult

kriminaalhooldusest kõrvale, pöörati karistus täitmisele. Kinnipeetava sotsiaalne olukord on keeruline. Kinnipeetava ja vanemate vahelised suhted on olnud pingelised

juba varasest lapseeast. Alates 2005.aasta sügisest kuni 2008.aasta kevadeni elas kinnipeetav Valga Sotsiaalmajas. Peale seda elas juhuslike tuttavate juures, tööd ei omanud, suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega, kriminaalhooldusele ei allunud ja pani toime uusi kuritegusid. Kinnipeetava majanduslikud võimalused vabaduses toime

tulla puuduvad. Kuigi kinnipeetav soovib vabanemisel asuda taas elama Valga

Sotsiaalmajja, ei ole selle maja juhataja sõnul hetkel see võimalik seoses koha

puudumisega. Lisaks sellele ei soovinud kinnipeetav sotsiaalmajas elades alluda sealsetele reeglitele ja lahkus sealt omal soovil ning käesoleval ajal elab sotsiaalmajas

üks vanglast enne tähtaega vabanenud isik, mis võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Seega puudub kinnipeetaval vabanedes elukoht, lähedaste toetus ning sissetulekud. Kahel korral on kinnipeetaval olnud probleeme kriminaalhooldusel viibimisega.

Maakohtu istung

Kinnipeetav F.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist aadressile xxx, kus elab tema isa.

3 Prokuröri abi Ave Arnim taotlusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata, kuna täitmata on vabanemise jaoks oluline tingimus – elukoha olemasolu.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et F.F tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi vabastamata.

Vastavalt justiitsministri 16.04.2009 määrusega nr.15 kinnitatud Elektroonilise valve

täitmise ja järelevalve korra (edaspidi tekstis Kord) §4 lg.1 on

kriminaalhooldusametnik kohustatud arvamuse koostamise käigus kontrollima

süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, et selgitada välja, kas elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on taotlenud enda vabastamist vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega aadressile xxx, mis on sotsiaalmaja.

Nagu nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, on Valga Sotsiaalmaja juhataja

kinnitanud, et käesoleval hetkel ei ole selles majas kohti, mistõttu sinna ei ole

kinnipeetaval elama võimalik asuda. Mingit muud elukohta ei ole kinnipeetav nimetanud. Maakohtu istungil nimetas kinnipeetav oma isa aadressi xxx, kuid kuna seda aadressi ei ole kinnipeetav varem nimetanud, ei ole kriminaalhooldusametnik

saanud seda ka vastavalt Korra §4 lg.1 kontrollida. Seetõttu puuduvad kohtul käesoleval ajal ka andmed selle kohta, kas nimetatud elukoht vastab Korra §4 lg.2 ja lg.3 nõuetele.

Seega, kuna eelnimetatud sotsiaalmajas ei ole antud hetkel kohti ja isa aadressi ei

ole käesolevaks ajaks kontrollitud, ei ole olnud võimalik täita ka Korra §4

eeltingimusi, mis käesoleval ajal välistavad kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Seoses eeltooduga ei pea maakohus antud asjas vajalikuks hinnata KarS §76 lg.3 sätestatud asjaolusid.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik