3-17-701/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-701

Haldusasi

R. T. kaebus prokuratuuri kohustamiseks väljastada

dokument, mis tõendab, et prokurör Andrei Voronini

haridustase vastab prokuratuuriseaduse § 15 lg 1 p-s 1

sätestatud haridusnõuetele

Menetlusosalised

Kaebaja – R. T.

Vastustaja – Prokuratuur, esindaja Lavly Perling

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda R. T. 13.06.2017 esitatud tõendi vastuvõtmisest ning tagastada see R. T.le.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.08.2017 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. T.l tekkis kriminaalasja nr 1-16-6137 menetluses kahtlus, et asja menetleva

ringkonnaprokuröri Andrei Voronini haridustase ei vasta prokuratuuriseaduses (ProkS)

kehtestatud nõuetele. R. T. esitas Riigiprokuratuurile 28.02.2017 teabenõude, milles palus

väljastada talle dokument, millelt nähtuks, et prokurör Andrei Voronini haridustase vastab

ProkS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele.

2. Riigiprokuratuur vastas R. T.i teabenõudele 02.03.2017 kirjaga nr RP-6-8/17/45-(-3),

märkides, et haridusdokumendi esmase kontrolli kohaselt vastab A. Voronini haridustase

ProkS § 15 lg 1 p 1 nõuetele. Riigiprokuratuur pidas vajalikuks küsida ka Sihtasutuse

2(6)

Archimedes seisukohta. 02.03.2017 vastuse kohaselt antakse kaebajale teada, kui SA-lt

Archimedes vastus saadakse.

3. R. T. esitas 28.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigiprokuratuuri kohustamiseks

väljastada talle dokument, millelt nähtuks, et prokurör A. Voronini haridustase vastab ProkS §

15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele. Kaebaja ei soovinud teada, kas A. Voronini haridustase

vastab ProkS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele, vaid soovis saada dokumenti (diplomit),

millelt nähtuks, et A. Voronin vastab ProkS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud haridusnõuetele.

Riigiprokuratuur ei olnud kaebuse esitamise ajaks kaebajat SA Archimedes vastusest

teavitanud.

4. Kohus võttis kaebuse menetlusse 29.03.2017 määrusega, tunnistades vastustajaks

prokuratuuri. Kohus otsustas 16.05.2017 määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.

5. Kaebaja esitas 13.06.2017 täiendava tõendina Harju Maakohtus arutatavas kriminaalasjas

nr 1-16-6137 toimunud 10.01.2017 kohtuistungi salvestise, kust tema hinnangul kuuldub

prokuröri halb eesti keele oskus.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et tal on õigus teada, kas prokurör vastab õigusriigis ette nähtud

kvalifikatsiooninõuetele, sh keelenõuetele.

6.1. Vastustajat tuleb kohustada väljastama A. Voronini haridust tõendav dokument, mitte

toimingu tegemist uuesti otsustama.

6.2. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 lg 1 kohaselt peavad teabevaldajad demokraatliku

riigikorralduse tagamiseks ja avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuse täitmise

võimaldamiseks tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud

korras. ProkS § 15 lg 1 p 1 kohasel võib prokuröriks nimetada teovõimelise vähemalt 21-

aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult

tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse

§ 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

7. Vastustaja on seisukohal, et on kaebaja teabenõudele ammendavalt 02.03.2017 kirjaga nr

RP-6-8/17/45-(-3) vastanud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajale on edastatud SA-lt

Archimedes taotletud hinnang A. Voronini välisriigi kvalifikatsioonile.

7.1. A. Voronini haridustaset tõendav dokument ei vasta AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku

teabe definitsioonile, sest see pole saadud ega loodud seaduses või selle alusel antud

õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Kaebajale vastava dokumendi edastamata

jätmisega ei ole prokuratuur rikkunud teabenõudele vastamise regulatsiooni.

7.2. Avaliku teabena on käsitletav teave, mis on tekkinud ning dokumenteeritud avaliku

iseloomuga ülesande täitmisel (3-3-1-19-14, p 19). Prokuröri haridust tõendav dokument ei

ole oma sisult saadud ega loodud tema kui avaliku teenistuja ülesandeid täites. ProkS § 1 järgi

osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse

planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja

tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile

pandud ülesandeid. ProkS § 5 lg 1 järgi tagavad ringkonnaprokurörid kohtueelse menetluse

seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi

seadusega neile pandud ülesandeid. Nõnda puudub igasugune sisuline põhjuslik seos

ringkonnaprokuröri avalike ülesannete täitmise ehk tema kui avaliku teenistuja tegevuse

tulemuste ning tema haridust tõendava dokumendi vahel. Prokuröri avaliku teenistuse

tulemusena tekib avaliku teabena käsitletav teave nt kriminaalmenetluses, sh ka selle

alustamata jätmisel prokuratuuri poolt kogutud teabe näol. Prokuröri tööülesannete täitmise

3(6)

tulemuseks ei saa aga olla tema ProkS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele vastavust tõendav

dokument.

7.3. Avaliku teabena ei ole võimalik käsitleda teavet, mis on jäädvustatud ja dokumenteeritud

ajaliselt enne, kui isik üleüldse prokurörina ametisse nimetati. ProkS § 15 lg 1 p 1 järgi võib

prokuröriks nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes on juba

omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele

vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele

vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Seega on juba iseenesest ajaliselt välistatud, et vaidlusalune

haridust tõendav dokument saadakse või luuakse ajal, kui isik on prokurörina ametisse

nimetatud.

7.4. Avalikule teabele juurdepääsu tagamise eesmärgiks on demokraatlikule õigusriigile

kohaselt luua avalikkusele võimalus kontrollida avalike ülesannete täitmist. Haridust tõendava

dokumendi isikule edastamine ei täidaks viidatud eesmärki, kuna selles dokumendis ei

väljendu teave prokuröri poolt avalike ülesannete täitmise kohta. Riigiprokuratuur ja SA

Archimedes on kinnitanud, et A. Voronini haridustase vastab ProkS § 15 lg 1 p 1 nõuetele, st

tal on haridusdokument, mis tõendab magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni. Kui kaebajal

on konkreetseid ja sisulisi etteheited prokuröri tööle avaliku teenistujana, on tal võimalik

esitada kaebus kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras või taotlus

distsiplinaarmenetluse algatamiseks ProkS § 32 lg 1 alusel. Ka kriminaalasja arutaval kohtul

on võimalik kontrollida, kas prokuröril on olemas haridust tõendav dokument, kui kohut

kahtlustest teavitada. Kohus ei ole edastanud vastavasisulisi märkusi.

7.5. Isiku nõusolekul on võimalik väljastada ka teavet, mis avaliku teabe tunnustele ei vasta.

A. Voronin ei ole sellist nõusolekut andnud. Seda, et teise isiku haridust tõendavat dokumenti

saab edastada üksnes tema nõusolekul, kinnitas prokuratuurile ka Andmekaitse Inspektsioon.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas kohtule 13.06.2017 täiendava tõendi – Harju Maakohtu 10.01.2017

kohtuistungi salvestise kriminaalasjas 1-16-6137 – mille lubatavuse osas pole kohus veel

seisukohta võtnud. Kohus leiab, et kaebaja 13.06.2017 esitatud tõendi vastuvõtmisest tuleb

keelduda. Viidatud tõend tuleb kaebajale tagastada.

8.1. Halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS)

§

lg

kohaselt

võivad

halduskohtumenetluses tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de

251–305

kohaselt

tsiviilkohtumenetluses

lubatud

tõendid

ja

halduskohtumenetluse

seadustikus lubatud tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 236–243 sätestatut, kui samast

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune

kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu

andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab

andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil

esitada tajutaval kujul.

8.2. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus siiski vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või

see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Asjakohatute tõendite vastuvõtmisest võib

kohus HKMS § 62 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda ning need tagastada. HKMS § 62 lg 5 kohaselt

teeb kohus tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta põhjendatud

määruse. Kohus võib tõendi vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustada ka otsuses.

4(6)

8.3. Kaebaja esitatud kohtuistungi salvestis ei oma asja lahendamisel tähtsust, mistõttu tuleb

selle vastuvõtmisest keelduda ja see kaebajale tagastada. Pooled vaidlevad selle üle, kas

prokuratuuril tuleb väljastada kaebajale prokurör A. Voronini haridustaset tõendav dokument.

Käesoleva haldusasja raames ei otsustata selle üle, kas A. Voronin valdab vajalikul tasemel

eesti keelt (ProkS § 15 lg 1 p 2 kohaselt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele

vastaval tasemel). Ka ei ole kohus võtnud menetlusse kaebaja nõuet väljastada talle prokuröri

keeleoskust tõendav dokument. Kaebaja on soovinud A. Voronini keeleoskust tõendava

dokumendi väljastamist haldusasjas nr 3-17-458 ning see nõue on Tallinna Halduskohtu

menetluses. Kohus selgitab täiendavalt, et üldjuhul kõrgharidusdokumendile keeleoskuse

kohta mingisugust märget ei tehta. Selleks, et ülikooli sisse saada ja see lõpetada, peab isik

keelt piisavalt valdama. Ülikooli astumise eelduseks on eesti keele eksami sooritamine. Kui

ülikool lõpetatakse välismaal, on ilmselge, et dokumendil ei saa olla kinnitust eesti keele

oskuse kohta. Kui isik ei räägi eesti keelt emakeelena, tõendatakse keeleoskust eksamiga.

9. Niisiis nõuab kaebaja prokuratuurilt dokumenti, millelt nähtuks, et prokurör A. Voronini

haridustase vastab ProkS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele. ProkS § 15 lg 1 p-s 1

sätestatakse, et prokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi

kodaniku, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud

magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22

tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kuivõrd teabenõudjale tuleb

väljastada AvTS §-ile 3 vastav avalik teave, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut,

s.o teabevaldajal puudub võimalus kaaluda, kas teave väljastada või mitte, saab

kohustamisnõude sisuks olla kindlasisulise toimingu tegemiseks kohustamine. Seega on õige

kaebaja seisukoht, et kohustamisnõude sisuks on haridusdokumendi väljastamine, mitte

kohustamine toimingu tegemist uuesti otsustama.

10. Kohus on seisukohal, et haridusdokumendi näol ei ole tegemist avaliku teabega AvTS § 3

lg 1 mõistes. Dokument ei ole saadud avalike ülesannete täitmise käigus. Prokuratuur on

ammendavalt kaebaja teabenõudele vastanud. Kaebus ei ole seega põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

11. Vaidlust ei ole, et prokuratuur on teabevaldaja AvTS § 5 lg 1 p 1 mõistes. Teabevaldajal

tuleb teabenõudjale väljastada teave, mis vastab AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku teabe

definitsioonile. Pooled ei vaidle ka selle üle, kas kaebaja küsitud teabele on õigusvastaselt

kehtestatud juurdepääsupiirang või kas tegemist on teabega, mis tuleb avalikustada vastavalt

AvTS §-ile 28. Prokuröri haridusdokumendile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut,

niisamuti ei ole tegemist avalikustamisele kuuluva teabega AvTS § 28 mõistes. Vaidlust ei ole

ka selles, et prokuratuur on kinnitanud kaebajale, et prokurör A. Voronin vastab ProkS § 15 lg

1 p-s 1 sätestatud haridusnõuetele (02.03.2017 kiri nr RP-6-8/17/45-(-3)). Niisamuti on

kaebajale edastatud SA Archimedese hinnang (vastustaja 28.04.2017 vastus kaebusele, lisa 2).

Kahtlust ei ole, et A. Voronini haridust tõendav dokument on prokuratuuri valduses

(vastustaja 28.04.2017 vastus kaebusele, lisa 3, Andmekaitse Inspektsiooni 06.03.2017 vastus

nr 2.1-5/17/458).

12. AvTS § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda teabenõude korras sellist teavet, mis on saadud

või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

Vaidluse põhiküsimus seisneb seega selles, kas kaebajale tuleb nõutud dokument väljastada,

s.o kas küsitud teabe näol – prokuröri haridust tõendav dokument – on tegemist avaliku

teabega AvTS § 3 lg 1 mõistes. Lähtudes avaliku teabe definitsioonist, tuleb vaidluse

lahendamiseks kohtul hinnata seda, kas haridust tõendav dokument on saadud või loodud

avalikke ülesandeid täites.

5(6)

13. Kui kaebaja on seisukohal, et tema küsitud teabele laieneb AvTS regulatsioon, siis

vastustaja

hinnangul

ei

ole

haridusdokumendi

näol

tegemist

avaliku

teabega.

Haridusdokument ei ole saadud ega loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides

sätestatud avalikke ülesandeid täites. Prokurör ei ole dokumenti loonud avalikke ülesandeid

täites. Prokuratuuri ülesanded on sätestatud ProkS §-is 1 ja ringkonnaprokuröri ülesanded

ProkS § 5 lg-s 1. Avaliku teabena ei ole võimalik käsitleda ka teavet, mis on jäädvustatud ja

dokumenteeritud enne, kui isik prokurörina ametisse nimetati.

14. Kohus ei nõustu vastustajaga, et haridusdokument ei vasta avaliku teabe tunnustele, kuna

prokurör ei ole dokumenti saanud ega loonud avalikke ülesandeid täites. Viidatud lähenemine

tähendaks seda, et prokuröri tuleks lugeda teabevaldajaks AvTS § 5 lg 1 p 1 mõistes. Sellist

võimalust AvTS ette ei näe. AvTS § 5 lg 1 p 1 tähenduses saab teabevaldajaks olla riigiasutus.

ProkS § 1 lg 1 esimese lause kohaselt on prokuratuur Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev

valitsusasutus, millest järeldub, et teabevaldajaks on AvTS § 5 lg 1 p 1 mõistes prokuratuur,

mitte ametnik. Viimane tähendab omakorda seda, et kohtul ei tule hinnata mitte seda, kas

prokurör on saanud või loonud haridusdokumendi avalikke ülesandeid täites, vaid seda, kas

prokuratuur on loonud või saanud haridusdokumendi avalikke ülesandeid täites. Seejuures ei

ole kahtlust selles, et prokuratuur pole avalikke ülesandeid täites haridusdokumenti loonud,

kuivõrd dokument on juba olemas ja prokuratuuri valduses.

15. Avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule

omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded (RKHKo

19.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-14, p 11). Prokuratuuri avalikud ülesanded on

sätestatud eelkõige ProkS §-s 1: prokuratuur osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks

vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle

seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid

seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.

Kohus möönab, et ülesannete loetelu pole täielik. Samas saab sätte põhjal hinnata avalike

ülesannete iseloomu. Kohtu hinnangul tuleb avaliku ülesande mõõdupuuks pidada selle

eesmärki teenida avalikku huvi või luua ühiskondlik hüve. Avaliku ülesande eesmärgiks on

tuua kaasa tagajärgi väljaspool riigiasutust olevatele isikutele. Üldjuhul peab avalik ülesanne

olema seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis konkretiseeritud. Tuleb ju riigivõimu

teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Viimasele viitab ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-14 kajastatud

„vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-

õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded”. Seaduse või seaduse alusel antud õigusakti

tasemel avaliku ülesande konkretiseerimine aitab tagada demokraatia, seaduslikkuse ja

võimude lahususe põhimõtet. Kui asutuse ülesanded on seaduse tasemel konkretiseeritud, ei

saa asutus oma pädevuse piiridest väljuda. Seaduse või muu õigusakti tasandil ülesandele sisu

andmine tagab ka selle, et avaliku ülesande täitmiseks ette nähtud eelarvelisi vahendeid

kasutatakse eesmärgipäraselt ja säästlikult. Kohtupraktikas on siiski jaatatud võimalust

avalikke ülesandeid tuletada õigusnormist ka tõlgendamise teel.

15.1. Ametniku vastamist haridusnõuetele hinnatakse reeglina värbamise ja valiku protsessis,

mille raames kogutakse muu hulgas haridust tõendav dokument. ProkS §-st 1 nähtuvalt ei ole

ametnike värbamist ja valikut puudutav, sh menetluses andmete kogumine, prokuratuurile

seadusega pandud ülesandeks. See ülesanne ei tulene prokuratuurile ka avaliku teenistuse

seadusest (ATS). ATS § 1 kohaselt reguleerib seadus avaliku teenistuse korraldust ja

ametniku õiguslikku seisundit. Seega reguleerib ATS ennekõike suhteid ametniku ja

(riigi)asutuse vahel. Veelgi enam, ükski seadus ei ole riigiasutuste ülesandena

konkretiseerinud ametnike värbamist ja valikut. Kohus möönab, et avalikkuse huvides on, et

ametnikuna töötaks inimesed, kes on selleks pädevad, vastates ametnikule kehtestatud

6(6)

nõuetele. Samas puudutab värbamine ja valik eelkõige prokuratuuri sisesuhteid, mille

eesmärgiks ei ole luua ühiskondlikku hüve, tegemist on ennekõike personali otsustusega,

mille eesmärgiks ei ole mõjutada avalikkust. Otsustuse eesmärgiks ei ole kaasa tuua tagajärgi

isikutele väljaspool prokuratuuri. Otsustus ei mõjuta ka ProkS §-s 1 sätestatud ülesannete

täitmist. Prokuratuuril on ProkS §-is 1 sätestatud ülesanded sõltumata sellest, kes neid

ametnikuna täidab.

Kohus möönab, et ametniku värbamine ja valik tehakse haldusmenetluse raames ja tulenevalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg-st 1 on haldusmenetlus avalik. See aga ei tähenda, et

avalikkusele tuleb võimaldada juurdepääs kõigile haldusmenetluses kogutud andmetele. HMS

§ 7 lg 4 kohaselt tuleb haldusmenetluses järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt

isikuandmete kaitse seadusele (IKS). Kohus on seisukohal, et IKS §-is 6 sätestatud

isikuandmete töötlemise põhimõtetega ei ole kooskõlas andmete edastamine kolmandatele

isikutele ilma andmesubjekti – prokuröri – nõusolekuta. Prokuratuur isikuandmete töötlejana

on kogunud haridusdokumendi kindlal eesmärgil: selleks, et tõendada prokurörile kehtestatud

haridustaset. Haridusdokument on sellega oma otstarbe ammendanud ja muudeks

eesmärkideks, k.a kolmandatele isikutele edastamiseks, seda kasutada ei saa.

15.2. Kuivõrd A. Voronini haridustaset tõendav dokument ei ole saadud avalikku ülesannet

täites, ei ole tegemist avaliku teabega, mis tuleb teabenõudjale väljastada. Kui prokuratuurilt

nõutakse teavet prokuröri hariduse kohta, piisab teabenõude täitmiseks teabenõudja

teavitamisest, et isik vastab seaduses kehtestatud haridusnõuetele (et tal on kõrgharidus

õigusteaduses). Kohus selgitab täiendavalt, et seda, kas isik vastab prokurörile kehtestatud

nõuetele, hindab prokuratuuriseaduses märgitud isik, mitte kaebaja. Kui inimene ei ole rahul

prokuröri tegevusega ametiülesannete täitmisel, on tal võimalik anda sellest teada

kriminaalasja menetlevale kohtule (KrMS § 267 lg 41) või taotleda distsiplinaarmenetluse

algatamist prokuröri suhtes vastavalt ProkS §-ile 32.

16. Kohus nõustub vastustajaga, et iseenesest on võimalik väljastada teabenõudjale ka teavet,

mis avaliku teabe tunnustele ei vasta. Selleks peab aga olemas olema puudutatud isiku

nõusolek. Kuivõrd A. Voronin oma nõusolekut haridusdokumendi kaebajale edastamiseks ei

andnud, ei saa prokuratuur haridusdokumenti kaebajale edastada.

17. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud, sh kaebuselt tasutud riigilõivu, pool,

kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jättis kaebuse rahuldamata ehk otsus tehti kaebaja kahjuks.

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud

poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik