1-09-6362/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2009.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-6362 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Kriminaalasi

A.H’i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi; N.R KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; J.F-i KarS § 199 lg 2 p 7 järgi; L.V KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatavad

A.H , isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata N.R, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, ei

tööta, varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral: 1)

29.04.2002 Järva Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta 1 kuu katseajaga 1 aasta 2 kuud; 2) 21.06.2004 Järva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,

2, 3 järgi vangistus 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 3)

26.11.2004 Rapla Maakohtu otsusega KarS § 209 lg 2 p 1

järgi vangistus 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud; 4)

4.03.2005 Järva Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 4 kuud; 5) 19.01.2006 Pärnu Maakohtu Pärnu

kohtumaja otsusega KarS § 181, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

vangistus 1 aasta 6 kuud; 6) 15.08.2006 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7-§ 25 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud 21 päeva

J.F, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata

L.V, isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxx,

juhutööd, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1)

17.03.2005 Järva Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 4 kuud katseajaga 2 aastat; 2) 11.05.2007 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega KarS § 183 lg 1 järgi vangistus 6 kuud

2 Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon

Süüdi tunnistada A.H vangistus 3 (kolm) KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks kuud.

KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades süüdimõistetu

katseajaks käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava

kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui A.H ei pane

18 (kaheksateist) kuulise katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 järgi sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kõiki kontrollnõudeid:

1) elama oma elukohas xxxxxxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata A.H-le kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks N.R vangistus 10 (kümme) kuud.

KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades süüdimõistetu

katseajaks käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava

kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui N.R ei pane

jooksul

2 (kahe) aastase katseaja toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 järgi sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kõiki kontrollnõudeid:

1) elama oma elukohas xxxxxxxxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata N.R-ile kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks J.F vangistus 3 (kolm) kuud.

KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades süüdimõistetu

katseajaks käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava

kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui J.F ei pane

18 (kaheksateist) kuulise katseaja

3

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 järgi sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kõiki kontrollnõudeid:

1) elama oma elukohas xxxxxxxxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata J.F-ile kriminaalhooldaja.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada L.V KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks rahaline

karistus (ükssada kuuskümmend) miinimumpäevamäära, (kaheksa tuhat) 160 s.o 160 x 50 = 8000 krooni.

KarS § 66 alusel mõista karistuse alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasumine ositi,

vähemalt (kuussada seitsekümmend) . L.V-ltuleb 670 krooni kuus 1 aasta kestel rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 4100064858. Selgitusse märkida „L.V, 1-09-6362, rahaline karistus“.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista A.H-lt riigituludesse sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend 6525

viis) postikulu kolmkümmend kaks) ning kaitsjatasuna (üheksasada

krooni, 32 ( krooni 933.75

kolmkümmend kolm kr 75 s) ja käibemaksu katteks Väljamõistetud

krooni 168.80 krooni.

summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr 1022003400017 või AS

Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus:

„A.H, 1-09-6362, postikulu või sundraha või kaitsjatasu“. Kohtukulud tasuda

30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning lisanduvad täitemenetluse rahaline kulu.

Välja mõista N.R-ilt 6525 riigituludesse sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis)

krooni, 32 (

postikulu kolmkümmend kaks) ning kaitsjatasuna (üheksasada krooni 933.75

kolmkümmend kolm kr 75 s) ja käibemaksu katteks Väljamõistetud

krooni 168.80 krooni.

summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr 1022003400017 või AS

Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus:

„N.R, 1-09-6362, postikulu või sundraha või kaitsjatasu“. Kohtud tasuda

jooksul 30 päeva

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning lisanduvad täitemenetluse rahaline kulu.

Välja mõista J.F-ilt riigituludesse sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) 6525

krooni, 32 (

postikulu kolmkümmend kaks) ning kaitsjatasuna (üheksasada krooni 933.75

kolmkümmend kolm kr 75 s) ja käibemaksu katteks Väljamõistetud

krooni 168.80 krooni.

summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr 1022003400017 või AS

Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus:

„J.F, 1-09-6362, postikulu või sundraha või kaitsjatasu“. Kohtukulud tasuda

30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

4

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning lisanduvad täitemenetluse rahaline kulu.

Välja mõista L.V-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada

kakskümmend viis) postikulu krooni, 32 ( krooni kolmkümmend kaks) ning kaitsjatasuna 933.75

(üheksasada kolmkümmend kolm kr 75 s) ja käibemaksu katteks

krooni 168.80 krooni.

Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr

1022003400017 või AS Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „L.V, 1-09-6362, postikulu või sundraha või kaitsjatasu“.

Kohtukulud tasuda

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised 30 päeva

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning lisanduvad täitemenetluse rahaline kulu.

Välja mõista solidaarselt ja J.F-ilt 1140 A.H-lt, N.R-ilt (üks tuhat

ükssada nelikümmend) Ain Rikki (Mustikmäe talu Lokuta küla Türi vald Järvamaa) krooni kasuks.

Edasikaebamise kord Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates.. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kuulutamisest arvates.

Tuvastatud asjaolud

A.H , J.F-iga, ööl süüdistatakse selles, et tema, isikute grupis koos N.R vastu 01.02.2009 sisenes avatud ukse kaudu xxxxxxxx vallas xxxxxx külas xxxxxx talu puukuuri ja varastas sealt salaja omastamise eesmärgil 25 liitrise kanistri diiselküttega, 30 liitrise kanistri

diiselküttega ja kirve väärtusega 150 krooni; samuti avatud ukse kaudu sisenes ta xxxxxxxx talu

kõrvalhoones tööruumi ja varastas sealt salaja omastamise eesmärgil punast värvi ketaslõikuri

AWD-125 väärtusega 300 krooni ja sinist värvi löökdrelli Stecker väärtusega 300 krooni; samuti xxxxxxxx talu õuelt varastas ta salaja omastamise eesmärgil ühe 30 liitrise kanistri diiselkütet ja

kaks 25 liitrist diiselkütet; samuti xxxxxxx talu õuele pargitud sõiduautost Ford Sierra pagasiruumist varastas ta 5 liitrise kanistri, milles 2 liitrit bensiini väärtusega 25 krooni. Varastatud

diiselkütuse kogus kokku 120 liitrit väärtusega a`9.50 krooni kokku 1140 krooni. A R tekitatud

varaline kahju kokku 1915 krooni. Oma tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, pani A.H toime kuriteo KarS § 199 lg 2 p 7 järgi.

N.R süüdistatakse selles, et tema, varem varguse toimepannud isikuna, koos A.H

ja J.F-iga ööl vastu 01.02.2009 varastas xxxxxxx xxxxxx vallas xxxxx külas xxxxxxxx talust kolm 25-liitrist kanistrit diiselküttega, kaks 30-liitrist kanistrit diiselküttega ja 5-

liitrise kanistri ca 2 liitri diiselküttega koguväärtusega 1140 krooni (varastatud diiselkütte kogus kokku ca 120 liitrit, ühe liitri hind 9.50.-krooni), kirve väärtusega 150 krooni, ketaslõikuri AWD-

125 väärtusega 300 krooni ja sinist värvi löökdrelli Stecker väärtusega 300 krooni. A R tekitati kahju kokku 1915 krooni;

- varem varguse toimepannud isikuna, isikute grupis koos L.V-ga veebruarikuus

2009, tungis suletud uksest sisenedes xxxxxx xxxxxxx vallas xxxxx külas A M kuuluvasse talumajja, kust varastas puhvetkapi väärtusega 5000 krooni, peegli, kaks vanaaegset tooli ja katkise õhupüssi, milledel varaline väärtus puudub.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt ning sissetungimisega, pani N.R toime kuriteod KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

J.F-i , süüdistatakse selles, et tema, isikute grupis koos A.H-ga ja N.R-iga

ööl vastu 01.02.2009 sisenes avatud ukse kaudu xxxxxx vallas xxxxx külas xxxxxxxx talu

5

puukuuri ja varastas sealt salaja omastamise eesmärgil 25 liitrise kanistri diiselküttega, 30 liitrise kanistri diiselküttega ja kirve väärtusega 150 krooni; samuti avatud ukse kaudu sisenes ta xxxxxx talu kõrvalhoones tööruumi ja varastas sealt salaja omastamise eesmärgil punast värvi ketaslõikuri

AWD-125 väärtusega 300 krooni ja sinist värvi löökdrelli Stecker väärtusega 300 krooni; samuti xxxxxx talu õuelt varastas ta salaja omastamise eesmärgil ühe 30 liitrise kanistri diiselkütet ja kaks

25 liitrist diiselkütet; samuti xxxxxxx talu õuele pargitud sõiduautost Ford Sierra pagasiruumist varastas ta 5 liitrise kanistri, milles 2 liitrit bensiini väärtusega 25 krooni. Varastatud diiselkütuse kogus kokku 120 liitrit väärtusega a`9.50 krooni kokku 1140 krooni. A R tekitatud varaline kahju kokku 1915 krooni. Oma tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, pani J.F toime kuriteo KarS § 199 lg 2 p 7 järgi.

L.V , süüdistatakse selles, et tema, isikute grupis koos N.R-iga

veebruarikuus 2009, tungis suletud uksest sisenedes xxxxx xxxxx vallas xxxxx külas A M

kuuluvasse talumajja, kust varastas puhvetkapi väärtusega 5000 krooni, peegli, kaks vanaaegset

tooli ja katkise õhupüssi, milledel varaline väärtus puudub. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega, pani L.V toime kuriteo KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi.

Menetlus kohtus Kohtuistungil süüdistatavad kinnitavad, et on süüdistuses märgitud teo toime pannud. Süüdistusest ja kokkuleppekohasest karistusest on nad aru saanud ja nõustuvad karistusega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

süüdistatavate A.H , N.R, J.F-i ja L.V karistamise

kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Seega tuleb A.H süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, N.R KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, J.F KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja L.V KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör A.H süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega 3 kuud katseajaga 18 kuud; N.R süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistamist

vangistusega 10 kuud katseajaga 2 aastat; J.F-i süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega 3 kuud katseajaga 18 kuud ja L.V

süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistamist rahalise karistusega 160 miinimumpäevamäära, s.o 8000 krooni, tasudes vähemalt 670

krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Teistele kohaldada kriminaalhooldust katseaja kestel.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse

menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete

kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10) s.o 32 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni ning kaitsja tasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.

Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ning KrMS §-dest 180, 189 lg 3, 190, 248 lg 1 p 4, 249, 306 ja 313.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik