3-16-1471/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. juuli 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1471

Haldusasi

MUZ-MUZ OÜ kaebus Keila valla tegevusetusega

tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 1320

eurot

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: MUZ-MUZ OÜ, esindajad

vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Meris

Velling

Vastustaja: Keila vald

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja mõista Keila vallalt MUZ-MUZ OÜ kasuks välja

tegevusetusega tekitatud varalise kahju hüvitis summas 1320 eurot.

2. Mõista Keila vallalt MUZ-MUZ OÜ kasuks välja menetluskulud summas

990 eurot.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. august 2017.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.07.2016 saabus Tallinna Halduskohtule MUZ-MUZ OÜ kaebus Keila valla

kohustamiseks lahendada kaebaja 12.04.2015 esitatud Siimu kinnistu detailplaneeringu

algatamise taotlus ja Keila valla tegevusetusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas

1320 eurot.

Kohus võttis kaebuse oma 30.08.2016 määrusega menetlusse.

2. 29.09.2016 saabus kohtule Keila valla vastus kaebusele, millest nähtus, Keila Vallavolikogu

on oma 29.07.2016 otsusega nr 288/0716 otsustanud jätta algatamata Keila valla

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu Keila vallas Tuulna külas Siimu kinnistul (vt tl 62-

63). 20.10.2016 saabus kohtule kaebuse esitaja seisukoht, milles kaebaja nõustub haldusasja

menetluse lõpetamisega kohustamisnõudes.

3. 23.11.2016 määrusega lõpetas kohus menetluse MUZ-MUZ OÜ kaebuse nõudes Keila valla

kohustamiseks lahendada kaebaja 12.04.2015 esitatud Siimu kinnistu detailplaneeringu

algatamise taotlus ja jättis kohustamiskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Ühtlasi jätkas kohus menetlust MUZ-MUZ OÜ kaebuse nõudes Keila valla

tegevusetusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 1320 eurot. 13.03.2017

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Vastustaja on tegevusetusega põhjustanud kaebajale kahju.

Kaebaja selgitab, et MUZ-MUZ OÜ esitas 12.04.2015 Keila vallale taotluse kaebaja

kaasomandisse kuuluva kinnistu (asukohaga Siimu, Tuulna küla, Keila vald, Harju maakond,

nimetusega Siimu, registriosa nr 3150802, edaspidi Siimu kinnistu) detailplaneeringu

algatamiseks (tl 5-7p – 12.04.2015 taotlus; tl 8-19 – detailplaneeringu algatamiseelne eskiis

koos lisadega).

Alates 2015. a mai lõpust on kaebaja püüdnud erinevate pöördumistega välja selgitada Siimu

kinnistu detailplaneeringu algatamisega seonduva menetluse viivituse põhjuseid, et menetluse

kiirendamisele omalt poolt kaasa aidata. Vastustaja on mitmed kaebaja pöördumised jätnud

tähelepanuta (tl 20 – planeerija 27.05.2015 kiri; tl 21 – planeerija 15.06.2015 kiri; tl 22 –

planeerija 28.02.2016 kiri; tl 23 – T. K. 09.03.2016 kiri); vastamisel on menetluse viibimist

põhjendatud suure töökoormuse või ametnike puudumisega (tl 24 ja selle pöördel – A. Pallase

02.02.2016, 12:48 kiri, tl 25 ja selle pöördel – 13.04.2016 Keila Vallavalitsuse vastus vaidele;

tl 26 ja selle pöördel – 04.07.2016 Keila Vallavalitsuse vastus) ning järjepidevalt on antud

täitma lubadusi selle kohta, et peatselt kaebaja taotlus lahendatakse (tl 24– A. Pallase

02.02.2016, 13:29 kiri; tl 25-26p; tl 27 – A. Pallase 22.01.2016, 12:49 kiri; tl 28 – Keila

Vallavalitsuse 17.12.2015 kiri; lisaks eelnevale on vastavaid lubadusi antud arvukatel kordadel

ka telefonivestluste käigus).

28.03.2016 esitas kaebaja Harju maavanemale ning Keila Vallavalitsusele vaide kohustamaks

vastustajat Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise kohta otsuse

tegemiseks (tl 29-31). 01.04.2016 tegi Harju maavanem Keila Vallavalitsusele ettepaneku anda

haldusakt või sooritada toiming kaebaja 12.04.2015 taotluse lahendamiseks 30 päeva jooksul

ettepaneku tegemisest, viidates, et ettepaneku mittejärgmisel on Harju maavanemal õigus

pöörduda protestiga kohtusse (tl 32-33). 13.04.2016 vastuses vaidele nõustus vastustaja, et

viivitus Siimu kinnistu osas otsustuse tegemiseks on olnud pikk; kaebaja 12.04.2015 taotlus

lubati lahendada hiljemalt 2016. maikuu II pooles (tl 25 ja selle pöördel).

Kuivõrd 2016. maikuu II pooles Siimu kinnistu algatamisega seonduvat ei otsustatud, pöördus

kaebaja otsuse tegemise võimaliku aja kohta informatsiooni saamiseks uuesti vastustaja poole

(pöördumine esitati telefoni teel 27.05.2016). Vastustaja (planeerimisspetsialisti A. Pallase

kaudu) andis teada, et Siimu kinnistu algatamisega seonduv otsustatakse juunis. Lubatud tähtaja

jooksul kõnealust otsustust ei tehtud, mistõttu pöördus kaebaja veelkord vastustaja poole

(pöördumine esitati telefoni teel 01.07.2016). Vastustaja 04.07.2016 vastuses esitatud selgituste

kohaselt ei otsustatud Siimu kinnistuga seonduvat 28.06.2016 toimunud volikogu istungil

planeerimismenetluses tehtavate otsuste eelnõusid ettevalmistava ametniku puhkusel viibimise

tõttu perioodil 30.05.2016 – 12.06.2016; otsuse eelnõu olevat ettevalmistamisel ning otsus

Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta tehtavat järgmisel volikogu istungil (tl 26 ja

selle pöördel). Vastustaja 01.07.2016 e-kirja kohaselt peaks järgmine volikogu istung toimuma

29.07.2016. Istungi toimumise aeg ei ole kinnitatud (tl 34).

4.2. RVastS § 7 lg-te 2 ja 3 alusel võib isik nõuda halduse tegevusetusega tekitatud otsese

varalise kahju hüvitamist juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata ja toiming sooritamata

ning sellega rikuti isiku õigusi. Nagu kaebaja toodust nähtub, ei ole vastustaja mõistliku aja

jooksul ehk õigeaegselt andnud haldusakti (teinud Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamata

jätmise otsust) ega sooritanud toimingut (teinud Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise

otsust) ning see rikub kaebaja õigusi. Põhjendamatu viivitus ehk õigusvastane tegevusetus

Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamisega seonduva otsustamisel on kaebajale põhjustanud

otsest varalist kahju summas 1320 eurot (tl 48-49p – Advokaadibüroo Primus arved). Nimelt

oli kaebaja enda õiguste kaitseks sunnitud pöörduma advokaadi poole, kelle abiga otsiti

võimalusi menetluse kiirendamiseks ning esitati vaie vastustaja tegevusetusele. Vastustaja ise

ei täitnud HMS § 36 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevaid kohustusti ega selgitanud kaebajale, millised

on tema õigused haldusmenetluses või millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi

viiakse (vt tl 23 – T. K. 09.03.2016, 12:17 kiri). Ilma vastustaja rikkumisteta ning juhul, kui

kaebaja 12.04.2015 taotlus oleks lahendatud mõistliku aja jooksul, ei oleks kaebaja pidanud

tegema täiendavaid kulutusi õigusabiteenusele. Kaebajale tekkinud varaline kahju on eelnevat

arvesse võttes otseses põhjuslikus seoses vastustaja tegevusetusega, mistõttu nõuab kaebaja

vastustajalt varalise kahju hüvitamist summas 1320 eurot.

4.3. Kaebajal ei ole olnud võimalik kahju vältida ega kõrvaldada. Kaebaja tegi enne advokaadi

poole pöördumist kahju vältimiseks kõik võimaliku. Esiteks ootas kaebaja ära kõikide

vastustaja lubatud tähtaegade saabumise, mille jooksul vastustaja tõenäoliselt pidi Siimu

kinnistu detailplaneeringu algatamisega seonduva otsustama (viimane tähtaeg, mille jooksul

vastustaja lubas kõnealuse otsuse teha määrati veebruarisse 2016 – tl 24 – A. Pallase

02.02.2016, 13:29 kiri; pärast lubatud tähtaja tulemusteta möödumist ei osanud vastustaja HMS

§ 41 rikkudes kaebajale haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolist aega öelda – tl

23 – A. Pallase 09.03.2016, 11:41 kiri). Teiseks püüdis kaebaja aktiivselt kaasa aidata

menetluse võimalikule kiirendamisele, pöördudes vastavasisuliste küsimustega vastustaja

poole (tl 20-21) ning esitades esimesel võimalusel kõik vastustaja nõutud dokumendid.

Kolmandaks proovis kaebaja saada vastustajalt HMS § 36 lg 1 p 1 kohaseid selgitusi selle kohta,

millised on tema võimalused ja õigused olukorras, kus vastustaja on kõik lubatud tähtajad

ületanud. Vastustaja kaebaja pöördumisele ei vastanud. Kaebajal ei ole õnnestunud enda

õiguste kaitse ka RVastS § 6 kohase nõudega. 28.03.2016 esitatud vaides taotles kaebaja, et

vastustaja teeks viivitamata otsuse Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise või algatamata

jätmise kohta. 13.04.2016 vastuses vaidele lubas vastustaja kaebaja taotluse Siimu kinnistu

detailplaneeringu algatamise osas lahendada hiljemalt 2016. a maikuu II pooles (tl 25 ja selle

pöördel). Kaebaja taotlust kaebuse esitamise seisuga vastustaja ei olnud lahendanud.

4.4. Kaebaja märgib, et vaidemenetluses kantud õigusabikulud ei kuulu üldjuhul hüvitamisele.

Vastavat põhimõtet on kinnitanud Riigikohus haldusasjades 3-3-1-93-04 ning 3-3-1-76-15.

Viidatud lahenditest tuleneb, et vaidemenetluses kantud õigusabikulude hüvitamine ei ole

üldprintsiibis põhjendatud, sest „vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta

oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses. Ka vaidemenetlusele laieneb

haldusmenetluse uurimispõhimõte ja haldusorgani selgitamiskohustus. Seega saab igaüks ka

õigusabi kasutamata esitada vaide sellest sõltumata, kas tal on vastavaid eriteadmisi ja

kogemusi.“ (Riigikohtu 16.03.2005 otsus asjas 3-3-1-93-04, p 14). Nendele põhjendustele

tuginedes on Riigikohus järeldanud, et kuivõrd õigusabiteenus ei ole vaidemenetluses igal juhul

vajalik, puudub (üldjuhul) põhjuslik seos halduse tegevuse ning kaebajale põhjustatud kahju

vahel (Riigikohtu 13.01.2015 otsuses asjas 3-3-1-76-15, p 12; Riigikohtu 16.03.2005 otsus

asjas 3-3-1-93-04, p 6). Seega on Riigikohtu praktika kohaselt vaidemenetluses kantud

õigusabikulude

kahjuna

käsitlemine

välistatud

eeldusel,

et

haldusorgan

täidab

haldusmenetluses kehtivat uurimis- ja selgitamiskohustust ning halduse tegevuse ja kahju vahel

puudub põhjuslik seos. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asja ei ole nimetatud eeldused

täidetud.

4.5. Kaebaja vajas õigusabi vältimatult, sest vastustaja ei täitnud enda selgitamiskohustust.

Jättes kõrvale kohustamisnõude alustena esitatud rikkumised, on kaebaja 12.04.2015 esitatud

Siimu kinnistu taotluse menetluse läbiviimine õigusvastane lisaks ka põhjusel, et vastustaja ei

täitnud menetluse vältel HMS § 36 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi. Vastustaja ei

pööranud mitmetele kaeabaja esitatud pöördumistele mingisugust tähelepanu ega selgitanud

kaebajale, millisel viisil on kaebajal haldusmenetluses enda õigusi võimalik kaitsta (vt tl 23 ja

selle pöördel). Olukorras, kus haldusorgan isiku õigusi järjepidevalt rikub ega selgita isikule,

millised on tema seadusest tulenevad võimalused enda õiguste kaitseks, on õigusabi saamise

vajalikkus kaebaja hinnangul vältimatu.

4.6. Vastustaja tegevusetus on otseses põhjuslikus seoses kaebajale tekkinud kahjuga. Seoses

vaidemenetluses kantud kulude hüvitamisega on Riigikohus 16.03.2005 otsuses asjas 3-3-1-93-

04 p-s 6 kinnitanud ringkonnakohtu seisukohta, et „Põhjusliku seosega on tegemist siis, kui

õigusabiteenus olnuks igal juhul vajalik õiguste kaitseks.“ Kuivõrd õigusabi oli kaebaja õiguste

kaitseks vältimatult vajalik (vt ülal), ei saa eitada põhjuslikku seost vastustaja tegevusetuse ning

kaebaja kantud õigusabikulude vahel vähemalt ulatuses, mis ei ole otseselt seotud vaide

esitamisega. Järgnevalt selgitab kaebaja, et ka vaidemenetlusega kaasnenud õigusabikulud on

põhjuslikus seoses vastustaja tegevusetusega.

4.7. Vaidemenetluses kantud õigusabikulud on käsitletavad kaebaja kahjuna põhjusel, et

vaidemenetlus lõppes vastustaja rikkumiste tõttu ilma igasuguse õigusliku tulemita. RVastS §

5 lg 2 kohaselt võib taotluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada nii

haldusorganile kui kohtule. Kohtusse pöördumise asemele valis kaebaja enda õiguste kaitseks

eelduslikult lihtsama, kiirema ning odavama menetluse (vt ka ülal viidatud Riigikohtu arvamust

vaidemenetluse eeliste kohta). Kaebaja on seisukohal, et alternatiivse õiguskaitsevahendi

valikul ei pea isik arvestama võimalusega, et sellel puudub igasugune õiguslik tulem. See

tähendab, et kaebaja ei pidanud vaide esitamisel arvestama võimalusega, et a) vastustaja ei

lahenda tema vaiet HMS § 84 lg-s 1 ette nähtud kümnepäevase tähtaja jooksul – kaebaja esitas

vaide 28.03.2016, vastustaja vastas vaidele alles 13.04.2016; ning b) vastustaja ei anna

haldusakti ega tee toimingut vaideotsuses lubatud tähtaja ega muu mõistliku aja jooksul –

vastustaja kinnitas vaides, et taotlus Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise osas

lahendatakse hiljemalt 2016. a maikuu II pooles, kuid seda ei juhtunud. Kui vastustaja oleks

vaide lahendamisel käitunud õiguspäraselt, s.t lahendanud vaide seaduses ettenähtud aja

jooksul ja andnud haldusakti või sooritanud toimingu lubatud tähtaja või muu mõistliku aja

jooksul pärast vaideotsuse tegemist, ei käsitleks kaebaja vaidemenetluses kantud

õigusabikulusid kahjuna ega nõuaks nende hüvitamist vastustajalt. Vaidemenetluses kantud

õigusabikulud on põhjustanud kaebajale kahju põhjusel, et vaidemenetlus lõppes vastustaja

rikkumiste tõttu igasuguse õigusliku tulemita. Ka vastustaja on enda 29.09.2016 vastuse p-s 6

möönnud, et „MUZ-MUZ OÜ poolt RVastS § 7 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõue oleks

asjakohane, kui Keila Vallavalitsus ei oleks peale eelpool nimetatud vaide esitamist ikka asunud

oma kohustusi täitma …“. Kaebaja leiab, et õigusriigi põhimõttega on vastuolus seisukoht,

mille kohaselt peab isik kahju tekkimise vältimiseks arvestama võimalusega, et haldusorgan

riigivõimu esindajana rikub seadusest tulenevaid kohustusi ning siduvas otsuses antud lubadusi.

Eeltoodu tõttu on vastustaja tegevusetus otseses põhjuslikus seoses kaebajale vaidemenetluses

tekkinud kahjuga.

4.8. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1623,60

eurot (ilma käibemaksuta) sh riigilõiv summas 39,60 eurot vastavalt kohtule esitatud

menetluskulude nimekirjale (tl 76-79).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

5.1. Kaebaja on oma kaebuses leidnud, et vastustaja tegevus on põhjustanud kaebajale kahju ja

seda kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. Vastustaja ei saa selle käsitlusega

nõustuda.

28.03.2016 esitas Advokaadibüroo Primus, kelle kliendiks on MUZ-MUZ OÜ, vaide Keila

Vallavalitsuse tegevusetusele MUZ-MUZ OÜ 12.04.2015 esitatud detailplaneeringu

algatamise taotluse läbi vaatamise kohta. Keila Vallavalitsus nõustus, et viivitus otsustuse

tegemiseks on olnud pikk ja andis vastuse, et püüab MUZ-MUZ OÜ taotluse Siimu kinnistu

osas detailplaneeringu algatamise osas lahendada hiljemalt 2016.a maikuu II pooles.

5.2. Siimu kinnistu osas detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsustamine on

tavapärasest detailplaneeringu menetlusest keerukam. Tegemist on Keila valla kehtivat

üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille puhul on eelnevalt vajalikud mitmed

toimingud ja kooskõlastused. Peale MUZ-MUZ OÜ vaiet, asus Keila Vallavalitsus aktiivselt

tegelema detailplaneeringu algatamise menetlusega. Nimetatud tegevust kinnitab ka kaebaja

poolt lisatud (tl 26 ja selle pöördel) Keila Vallavalitsuse 04.07.2016.a kiri nr 7-4/16/3090-1.

Oluline on siinkohal nimetada, et Keila Vallavalitsus saatis detailplaneeringut algatava otsuse

eelnõu 21.04.2016 kirjaga nr 7-4116/1731 seisukoha saamiseks Keskkonnaametile ja Harju

Maavalitsusele. Kuna vastused nimetatud asutustest saabusid alles vastavalt 20.05.2016 ja

30.05.2016, siis ei olnud põhjendatult võimalik teha otsustusi lubatud tähtajaks, s.t 2016.a

maikuu II pooles. Seejuures ei andnud omapoolset kooskõlastust Harju Maavalitsus.

5.2. Peale MUZ-MUZ OÜ poolt Keila Vallavalitsuse tegevusetusele vaide esitamist on Keila

Vallavalitsus teinud omapoolselt kõikvõimaliku, et kiiresti lahendada tekkinud olukord.

Kõikidest omapoolsetest tegevustest on informeeritud ka kaebajat. Seega oli kaebajal olemas

informatsioon, et Keila Vallavalitsus saades aru eksimustest on asunud võimalikult kiiresti

lahendama tekkinud olukorda, et vältida otseste kahjude tekkimist.

5.3. MUZ-MUZ OÜ nõuab oma kaebuses talle tekkinud varalise kahju hüvitamist summas

1320 eurot. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et kahju on tekkinud Advokaadibüroo

Primus arvete tasumisega, mis on seotud 28.03.2016 Keila Vallavalitsusele esitatud vaide

esitamisega. Vaide esitamine ei ole nii keerukas protseduur, mis vajaks advokaadibüroo

sekkumist. 28.03.2016 Keila Vallavalitsusele vaide esitamist saab tõlgendada RVastS § 6 lõike

1 alusel nõuet haldus-akti andmiseks või toimingu sooritamiseks. MUZ-MUZ OÜ poolt RVastS

§ 7 lõike 1 järgi kahju hüvitamise nõue oleks asjakohane, kui Keila Vallavalitsus ei oleks peale

eelpool nimetatud vaide esitamist ikka asunud oma kohustusi täitma ning Keila Vallavolikogu

ei oleks 29.07.2016 võtnud vastu otsust nr 288/0716.

5.4. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas Keila vald on tekitanud kaebuse esitajale varalist

kahju seoses kaebaja poolt 12.04.2015 Keila vallale esitatud detailplaneeringu algatamise

taotluse menetluse ja valla tegevusetusele esitatud vaide menetlusega.

7. Kahju hüvitamiseks peavad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-test 1 ja 2 tulenevalt olema

täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine;

2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3)

põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kui kahjunõude rahuldamise eeldused on täidetud, tuleb

selgitada, kas esineb aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1).

Riigikohus on 26.03.2015 määruses nr 3-3-1-86-14 (p 25) möönnud, et RVastS § 7 lg-test 3 ja

4 tulenevalt on avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel asjakohane ka VÕS §

128 lg-s 3 sätestatu. Nimetatud norm võimaldab otsese varalise kahjuna nõuda muu hulgas

kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulusid, sh kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks. VÕS § 128 lg 3 rakenduspraktikast lähtudes peavad sellise nõude

rahuldamiseks olema täidetud kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused ehk

RVastS § 7 lg-tes 1 ja 2 sätestatu (vt täiendavalt Riigikohtu 09.02.2011 otsus nr 3-2-1-138-10,

p-d 26-27; 14.10.2014 otsus nr 3-2-1-84-14, p 24).

8. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud:

8.1. Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale 12.04.2015

detailplaneeringu algatamise taotluse Siimu kinnistu (katastritunnus: 29501:007:2950)

detailplaneeringu algatamiseks (tl 6-19).

8.2. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et kaebaja on ise kui ka kaebaja poolt määratud esindaja

on korduvalt (27.05.2015, 15.06.2015, 02.02.2016, 28.02.2016, 09.03.2016) pöördunud Keila

valla poole seoses detailplaneeringu algatamise küsimusega (tl 20-25p), kuid detailplaneeringu

algatamise suhtes otsust enne kohtumenetluse algust vastu ei võetud. Vastav otsus tehti

29.07.2016 (tl 62-63).

8.3. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja esitas advokaadibüroo vahendusel 28.03.2016 vaide

Keila Vallavalitsusele ja Harju maavanemale seoses Keila valla tegevusetusega Siimu kinnistu

detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemisel (tl 29-31).

Advokaadibüroo arvete alusel tuli kaebajal tasuda vaidemenetlusega seoses kokku 1320 eurot

(tl 48-49 pöördel arved). Vastavad arved on kaebaja poolt tasutud (tl 81-82).

8.4. Keila Vallavalitsuse 13.04.2016 vastuses nr 7-4/16/1306-2 vaidele möönis vald, et vaide

esitamise hetkeks on vald menetlenud taotlust ligi 11 kuud ning nõustus, et viivitus otsuse

tegemiseks on olnud pikk. Vald põhjendas viivitust vallavalitsuse planeerimisspetsialisti väga

suure töökoormusega. Vald märkis, et püüab taotluse Siimu kinnistu detailplaneeringu

algatamise osas lahendada hiljemalt 2016 maikuu teises pooles (tl 25 ja selle pöördel). Vaidlust

ei ole ka selles, et vastustaja taotlust maikuu teises pooles ei lahendanud.

Harju Maavalitsuse 01.04.2016 otsusega nr 3-2/1101 tagastati vaie läbivaatamatult, kuna Harju

Maavalitsusel puudub seadusest tulenev pädevus vaiet lahendada. Ühtlasi tegi Harju

Maavalitsus lähtudes muuhulgas Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 ja 3 ettepaneku anda

välja haldusakt MUZ-MUZ OÜ 12.04.2015 taotluse lahendamiseks või sooritada toiming sama

taotluse lahendamiseks. Harju Maavalitsus märkis, et Keila Vallavalitsus on käesoleval juhul

ilmselgelt ületanud menetluse läbiviimise mõistliku tähtaja taotluse lahendamisel (tl 32-33).

8.5. Keila Vallavalitsuse 04.07.2016 vastusega nr 7-4/16/3090-1 „Vastus vaidele Siimu

kinnistu detailplaneeringu menetluses“ teatas vastustaja, et hetkel on volikogule

ettevalmistamisel detailplaneeringu algatamisest keelduva otsuse eelnõu, mis peab läbima

eelnevalt arutelu volikogu maakomisjonis. Seetõttu on see alles järgmisel volikogul

otsustamisel (tl 26 ja selle pöördel). Kaebaja taotletud otsus detailplaneeringu algatamise osas

võeti vastu 29. juulil 2016 (tl 62-63) ja sellega jäeti kaebaja taotletud detailplaneering

algatamata.

9. Kohus leiab eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid arvestades, et käesoleval juhul on

tõendamist leidnud, et vastustaja on olnud õigusvastases viivituses kaebaja poolt 12.04.2015

esitatud

detailplaneeringu

algatamise

taotluse

„Siimu

kinnistu

(katastritunnus:

29501:007:2950) detailplaneeringu algatamiseks“ menetlemisega.

Kuigi taotluse esitamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r), mille alusel tuli

planeeringut menetleda vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse

§ 1 lg 1, ei näinud ette täpset detailplaneeringu algatamise taotluse läbivaatamise tähtaega,

tulihaldusmenetluse läbiviimisel lähtuda üldisest haldusmenetluses kehtivast printsiibist, et

taotlus tuleb lahendada mõistliku aja jooksul ja täiendavalt Keila valla ehitusmäärusest.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et menetlustoimingud

viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul.

Kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 4 sätestab, et detailplaneering algatatakse või

jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval

põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu

või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate

asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib

nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Vastav säte jõustus 05.05.2017. Samasugune

põhimõte kehtis alates 01.07.2015 alates järgmises sõnastuses: Detailplaneering algatatakse või

jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval

põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu

sõlmimise eelduseks olevate asjaolude selgitamiseks või kaasatavate ja koostöötegijate suurest

hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani.

Seadusest nähtub selgelt, et seadusandja on pidanud käesoleval ajal detailplaneeringu

algatamise otsuse langetamise mõistlikuks tähtajaks 30 päeva, mida võib mõjuval põhjusel

pikendada kuni 90 päevani. Antud juhul ei võtnud vastustaja vastavat otsust vastu tervelt 15

kuu vältel, mida ei saa pidada mõistlikuks ajaks detailplaneeringu algatamise taotluse

lahendamisel isegi olukorras, kus taotluse lahendamiseks seadusega konkreetset tähtaega

sätestatud ei oldud. Nimetatud seisukohta toetab ka Harju Maavalitsuse 01.04.2016 otsuses

märgitu, et Keila Vallavalitsus on käesoleval juhul ilmselgelt ületanud menetluse läbiviimise

mõistliku tähtaja taotluse lahendamisel. Tegelikult on sellega, et taotluse lahendamise aeg on

olnud liialt pikk, nõustunud ka vastustaja ise oma vaideotsuses.

Kohus märgib siinkohal lisaks, et ka Keila valla 26.10.2006 kehtestatud ehitusmääruse § 4 lg 5

kohaselt pidi vallavalitsus detailplaneeringu algatamise korralduse koostama ühe kuu jooksul

alates avalduse saamisest. See omakorda näitab, et vald ei täitnud ka enda kehtestatud korda

kaebaja taotluse menetlemisel.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on olnud selgelt õigusvastases viivituses kaebaja

12.04.2015 taotluse lahendamisel lahendades taotluse alles peale vaidemenetluse lõppu

kohtumenetluse ajal so 29.07.2016 ehk kokku 15 kuud peale taotluse saamist. Kohus on

seisukohal, et kuna vald ei ole ametlikult pikendanud taotluse menetlemise aega HMS § 41

sätestatud korras alates ehitusmääruses ette nähtud ühekuise tähtaja möödumisest. Sellega asus

vastustaja õigusvastaselt viivitama kaebaja taotluse menetlemisega ja rikkus kaebaja õigust

haldusmenetluse läbiviimisele mõistliku aja jooksul.

10. Kohus leiab eelpool märgitud ja tuvastatud asjaolusid arvestades, et käesoleval juhul on

kinnitust leidnud ka kaebaja õiguste rikkumise tagajärjel kaebajale kahju tekkimine, milleks on

otsene varaline kahju advokaadibüroo arvete näol, mida kaebajal tuli kanda seoses

vaidemenetlusega. Nimelt tuleneb VÕS § 128 lg 3, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,

isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

Samuti nõustub kohus kaebajaga selles, et antud juhul esineb põhjuslik seos kahju ja

õigusvastase teo vahel.

Kohus ei jaga vastustaja seisukohta esmalt selles, et kaebajal puudus vajadus kvalifitseeritud

õigusabi kasutamiseks vaidemenetluses. Kaebaja poolt 12.04.2015 esitatud taotluse

menetlemise käigust nähtub selgelt, et kaebaja arvukad pöördumised ei ole andnud menetluses

mingit tulemust. Alles peale advokaadibüroo poolt koostatud õiguslikult põhjendatud vaide

saamist on vastustaja astunud tegelikke samme detailplaneeringu taotluse menetlemisel –

koostades vastava eelnõu ning küsides sellele kooskõlastused Harju Maavalitsuselt ja

Keskkonnaametilt. Ka vastustaja ise kinnitab, et peale vaide saamist on vastustaja teinud

kõikvõimaliku, et kiiresti lahendada tekkinud olukord. Samas, nähtuvalt vastustaja ja kaebaja

kirjavahetusest, ei ole enne advokaadibüroo poolt vaide saamist vastustaja sooritanud

praktiliselt mingeid toiminguid vaatamata kaebaja korduvatele pöördumistele. Kohus leiab, et

seetõttu ei ole õige vastustaja väide, et kaebajal puudus vajadus õigusabi kasutamiseks ning

õigusabi kasutamise vajadust ei tinginud vastustaja õigusvastane käitumine (tegevusetus). Isegi

kui möönda, et vaidemenetlus ei ole üldjuhul niivõrd keerukas, et vajaks selleks kvalifitseeritud

õigusabi kasutamist, siis antud olukorras peab kohus õigusabi kasutamist põhjendatuks, kuivõrd

kaebaja enda poolsed korduvad pöördumised, mille eesmärk oli sama, mis vaidelegi – ehk see,

et vastustaja teeks vastava otsuse – jäid ilma igasuguse tulemuseta pikema aja vältel. Käesoleva

juhtumi teeb veelgi erilisemaks asjaolu, et isegi peale vaideotsuse tegemist ja maavanemalt

ettepaneku saamist ei teinud vastustaja taotletud toimingut ära otsuses lubatud aja jooksul ja

viitas otsuse tegemise venimise ühe põhjusena jätkuvalt näiteks vastava spetsialisti puhkusele.

Kohus märgib, et isegi see põhjus on kohtu arvates otsistud, sest vastustaja põhjendas asjaolu,

et ei jõudnud 2016 juuni vallavolikoguks otsust ette valmistada põhjusel, et

planeerimisspetsialist viibis puhkusel 30.05.2016-12.06.2016 ehk tegemist oli valla enda

töökorraldusliku probleemiga. Kuna vald on sellele probleemile (spetsialisti suur töökoormus)

viidanud kogu menetluse aja, kui põhjusele, miks see venib, siis märgib kohus, et selle

probleemi lahendamine kasvõi spetsialisti töö prioriteetide seadmise kaudu, oli valla võimuses

ja selle probleemi lahendamata jätmine pika aja jooksul näitab vastustaja selget hoolimatut ja

pahatahtlikku käitumist kaebaja suhtes. Sellises olukorras on kohtu arvates õigustatud

seisukoht, et kaebaja võis oma õiguste maksmapanekuks ja edasise huvide kahjustamise

vältimiseks pöörduda tasulist õigusabi osutava isiku poole ja maksis talle osutatud õigusabi

eest. Kohus leiab eelpooltoodut kokku võttes, et antud juhul on vastustaja õigusvastase

tegevusetuse tagajärjel tekkinud kaebajale otsene varaline kahju – ehk kulud, mida kaebaja

kandis vältimaks otsustamisega jätkuvalt õigusvastaselt venitamisega talle täiendava kahju

tekkimist ning vastava nõude esitamisega kaasnevad kulud.

11. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine

ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis.

Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ning viidatud õiguslikust regulatsioonist leiab kohus,

et käesoleval juhul on täidetud ka kahju hüvitamise viimane eeldus, ehk kahju hüvitamise

hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga. Kohus leiab, et HMS § 5 lg 2 ja 4 tuleneb isikule

subjektiivne õigus nõuda haldusmenetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul

vastustaja seda nõuet ei täitnud ning viivitas kohtu arvates pahatahtlikult ja õigusvastaselt

toimingu sooritamisega, mille sooritamiseks näeb kehtiv õigus ette 30 päeva (erandjuhtudel 90

päeva) kokku ligi 15 kuud. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et just otsustamatus

takistas kaebajal oma omandi kasutamist vastavalt oma soovidele. Juhul, kui vald oleks

õigeaegselt otsust langetades keeldunud detailplaneeringu algatamisest, oleks kaebaja saanud

sellise otsuse vaidlustada ja kontrollida kohtu kaudu selle õiguspärasust. Käesoleval juhul oli

õigusvastase tegevusega selline võimalus oma huvide eest seista takistatud üle aasta.

12. Kohtul tuleb kontrollida, kas esineb kahju vähendavaid asjaolusid. RVastS § 13 lg 1

sätestab, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse: 1) kahju tekkimise ettenägematust; 2)

objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskust; 4) eraõiguses

sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muid asjaolusid, millest

tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.

Vastustaja ei ole välja toonud ning kohus ei ole tuvastanud, et käesoleval juhul oleks esinenud

mõni viidatud alustest, mis võiks tingida kahju hüvitise vähendamise. Vastustaja pidi arvestama

sellega, et kui ta mõistliku aja jooksul detailplaneeringu algatamise taotlust ei lahenda, siis võib

isik oma õiguste kaitseks mh esitada vaide kasutades selleks kvalifitseeritud õigusabi ning

kandes sellega kulusid ning saades sellega otsest varalist kahju, mis on võimalik hiljem

vastustajalt välja mõista. Samuti on kaebaja kohtule esitatud materjalide põhjal proovinud teha

kõik endast oleneva kulude tekkimise vältimiseks (kaebaja on teinud enne advokaadibüroo

poole pöördumist arvukaid järelepärimisi seoses enda taotluse lahendamisega), mis ei ole aga

soovitud tulemust andnud.

Arvestades, et viivitus kaebaja taotluse lahendamisel kestis kuni advokaadibüroo poole

pöördumiseni ligi 11 kuud (kokku 15 kuud), siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli

vastustajapoolse raske rikkumisega haldusmenetluse läbiviimisel.

Käesoleval juhul ei esine ka eraõiguses sätestatuid piiranguid seoses kannatanu osaga kahju

tekkimisel ega esine muid asjaolusid, millest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et täies

ulatuses kahju hüvitamine oleks ebaõiglane.

Kohus leiab ka, et käesoleval juhul ei ole ka kaebajale osutatud õigusabi maht üle paisutatud,

arvestades, et valla senise kaebaja suhtes selgelt pahatahtliku käitumise tõttu tuli õigusabi

osutajal läbi töötada küllaltki mahukas kirjavahetus ja esitada õiguslikult selgelt ja täpselt

põhistatud vaie, milles on kõik asjaolud täpselt kirjeldatud.

Seega kahju hüvitis kohtu arvates vähendamisele ei kuulu ning kaebus tuleb käesoleva asja

asjaolude valguses rahuldada varalise kahju hüvitamise nõudes täielikult. Eeltoodust tulenevalt

tuleb Keila vallalt kaebaja kasuks välja mõista otsene varaline kahju summas 1320 eurot.

13. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust.

Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud 1584 eurot õigusabikulude eest (ilma

käibemaksuta) ja riigilõiv 39,60 eurot (tl 76-79 ja 50).

02.06.2017 arves kajastatud töö sisu on esindaja kulu, mis on kohtu hinnangul seotud käesoleva

vaidlusega ning töö maht on vastavuses sellele kulutatud ajaga. Arve on tasutud.

Samas arvestades, et kohus jättis oma 23.11.2016 määrusega kohustamisnõude esitamisega

seotud menetluskulud poolte enda kanda, siis tuleb kaebaja poolt taotletud menetluskulusid

selles osas vähendada, kuivõrd arvelt nähtub, et kulud on kantud kogu kaebuse esitamise ja

menetlemisega. Kuivõrd algselt esitati kaks nõuet ning nende osakaal oli kaebuses

põhimõtteliselt võrdne, leiab kohus, et menetluskulusid tuleb kohustamiskaebusega seotud

menetluskulude osa arvestades vähendada poole võrra.

Lisaks märgib kohus, et vastavalt Riigikohtu praktikale (otsus s nr 3-3-1-58-07, p-d 15 ja 16,

otsus nr 3-3-1-54-12) tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga.

Järelikult tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 950,40

eurot, millele lisandub riigilõiv 39,60 eurot so kokku 990 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik

Tallinna

Ringkonnakohus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MUZ-MUZ OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.07.2017 otsuse resolutsiooni punkt 2 ning teha selles

osas uus otsus, millega mõista Keila vallalt MUZ-MUZ OÜ kasuks menetluskulude katteks

1839 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa) eurot ja 60 senti.

3. Mõista Keila vallalt MUZ-MUZ OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulude katteks 15

(viisteist) eurot.