3-17-1446/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-1446 Kohtuasi K.T. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.T. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Saata määrus kaebajale ja vastustajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest otse Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 13.06.2017 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) direktor koostanud käskkirja nr 1-1/68, millega muutis mitmeid Viru Vangla kodukorra ja selle juurde kuuluva seletuskirja sätteid.

2. 10.07.2017 koostatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kinnipeetav K.T. (edaspidi kaebaja), et halduskohus peataks 13.06.2017 käskkirja nr 1-1/68 ning kohustaks vastustajat müüma vangla poes rohkem kui kaks pakki sigarette ja väljastaks jalutuskäiguks rohkem kui kaks sigaretti. Ühtlasi soovis ta sissetuleku puudumise tõttu ka riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebaja väitis, et on esitanud nimetatud nimetatud käskkirja peale Justiitsministeeriumile vaide, sest selle andmisel pole arvestatud kehtiva õiguse aspekte ja isiku põhiõigusi. Vastavat arvamust põhjendas ta PS ja HMS mitmetele sätetele tuginedes väidetega, et käskkiri on algusest peale tühine ning sellega rikutakse ilma isikutega kooskõlastamata nende õigusi omamisele ja võetakse individuaalne otsustusõigus suitsetamise osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 249 lg-s 1 sätestatu kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset veel ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid niisuguseid tagajärgi, millede kõrvaldamine ei ole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. HKMS § 249 lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal, seega saab põhimõtteliselt sama kehtida ka vaidemenetluse suhtes. HKMS § 249 lg 5 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist haldusorganile, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

4. Kaebaja ei ole veel oma taotluses nimetatud käskkirjaga seotud kaebust esitanud, mistõttu ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu veel arvesse tulla. Taotluses väidab ta, et on esitanud Justiitsministeeriumile 13.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/68 seotud vaide. Kohtu järelepärimise peale saadud vastus ja selle lisa kinnitavad, et niisugune vaie on 11.07.2017 tõepoolest nimetatud ministeeriumis registreeritud, kuid see kuulub tagastamisele, sest pole saabunud läbi vangla. Kaebaja on nimelt arvestamata jätnud asjaolu, et HMS § 73 lg 1 kohaselt tuleb vaie esitada haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu. Kuna HMS § 74 näeb ette, et vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile, mitte selle läbi vaatamise õigust omavale organile või ametiasutusele, pole tema taotluse menetlemise eelduseks olev vaidemenetlus veel alanud, mistõttu ei saa kuidagi olla tegemist vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega.

5. Eeltoodu kohaselt pole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning Tartu Halduskohus peab jätma selle HKMS § 55 lg-le 2 ja § 249 lg-le 5 toetudes läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu jääb läbi vaatamata ka selles sisalduv menetlusabi taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane