2-17-435/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-435

Määruse tegemise aeg ja koht

12.07.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar (eesistuja), Gaida Kivinurm, Iko Nõmm

Kohtuasi

Osaühingu Hexanor hagi AS SEB Pank vastu

tagatiskokkulepete tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.05.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Osaühingu Hexanor määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/määruskaebuse esitaja: Osaühing Hexanor

(registrikood: 11156277), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristel Valk

Kostja/vastustaja: AS SEB Pank (registrikood:

10004252), esindaja Janek Alvela

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.05.2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Osaühingu Hexanor kanda. AS-l SEB Pank hüvitatavad

menetluskulude puuduvad.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. 10.01.2017 esitas Osaühing Hexanor hagi AS SEB Pank vastu tagatiskokkulepete

tühisuse tuvastamiseks. Hageja palus tuvastada Tallinnas Pae tn 80 kinnistu osas

05.11.2008 Osaühingu Hexanor, AS SEB Pank, Aktsiaseltsi Hansapank ning

TALLINNA ÄRIPANGA AS vahelise lepingu punktis 3.1 sisalduva

tagatiskokkuleppe tühisuse ning Tallinnas Punane 50/52 kinnistu osas 27.10.2005

Ajaks Capital OÜ, Osaühingu Hexanor, AS SEB Pank, Aktsiaseltsi Hansapank ja

TALLINNA ÄRIPANGA AS vahelise lepingu punktis 6.2.2 sisalduva

tagatiskokkuleppe tühisuse. Hageja leidis, et tagatiskokkulepped on üldsõnalised ja

tagavad kõiki ka tulevikus tekkivaid võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid.

1(4)

Kokkulepetes ei ole viidatud juba sõlmitud laenulepingutele. Tegemist on globaalsete

tagatiskokkulepetega, mis on vastuolus heade kommetega, kuna need koormavad

hagejat ebaproportsionaalselt ja ei ole selged.

2. Lisaks palus hageja liita käesoleva hagi maakohtu menetluses oleva sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga täiteasjas nr 022/2010/10624, milles hageja palus

tunnistada sundtäitmise lubamatuks põhjusel, et pooltevahelistes lepingutes olevad

tagatiskokkulepped on tühised (tsiviilasi 2-16-12007). Hageja esitas tuvastushagi,

kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei mõjuta

täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

ei välista formaalselt kostja võimalust esitada uus täitmisavaldus sundtäitmise

läbiviimiseks tühiste tagatiskokkulepete alusel. Tagatiskokkulepete tühisuse

tuvastamise korral on hagejal AÕS § 349 lg 1 tulenevalt õigus nõuda hüpoteegi

kandmist enda nimele või selle kustutamist. Ainuüksi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi rahuldamine ei saaks kaasa tuua kinnistusraamatu kannete

muutmist.

3. Kostja avaldas 09.02.2017 vastuses hagile, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Kostja

leidis, et tuvastusnõuete esitamine ei ole vajalik, kuna kohus peab sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi lahendamiseks tagatiskokkulepete kehtivust hindama.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

4. Maakohus jättis Osaühingu Hexanor hagi AS SEB Pank vastu TsMS § 423 lg 2 p 2

järgi läbi vaatamata ning menetluskulud Osaühingu Hexanor kanda. Hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid menetluses ei olnud.

5. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või

puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja

selgitas, et juhul, kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on

kostja võimalik esitada uus täitmisavaldus. Maakohtu arvates nimetatu ei põhjendanud

õigusliku huvi olemasolu tuvastusnõuete esitamiseks. Ka käesoleva hagi rahuldamine

ei välista täitmisavalduse esitamist. Hageja saab oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta

TMS-s sätestatud õiguskaitsevahenditega.

6. Tuvastushagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust, tühine kokkulepe on

tühine sõltumata sellest, kas tühisus on kohtulahendiga tuvastatud või mitte.

Lahendamaks hageja esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet tsiviilasjas

2-16-12007, peab kohus tagatiskokkulepete võimalikku tühisust hindama. Hageja ei

põhistanud õigusliku huvi olemasolu tuvastusnõuete esitamiseks seoses

tagatiskokkulepetega seotud nõuete sundtäitmisega, mis ei oleks hõlmatud eesmärgiga

saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamine täiteasjas nr 022/2010/10624.

7. Hageja selgitas, et tagatiskokkulepete tühisuse tuvastamise korral on tal õigus nõuda

hüpoteegi kandmist enda nimele või hüpoteegi kustutamist. Samas ei ole hageja

selgitanud, mis takistab tal kohe sellise nõude esitamist, mille esemeks oleks kostja

kohustamine vastavate tahteavalduste andmiseks. Juhul, kui hageja eesmärgiks on

saavutada hüpoteegi kandmine oma nimele või hüpoteegi kustutamine, ei ole

tuvastushagi selle eesmärgi saavutamiseks kohane.

8. Kuna hagejal puudus õiguslik huvi tuvastusnõuete esitamiseks, ei olnud hagi esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset ja esitatud hagi tuli TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätta läbi vaatamata.

9. TsMS § 168 lg 2 järgi jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et

tal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus ja selle põhjendused

2(4)

10. 26.05.2017 esitas Osaühing Hexanor määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu

04.05.2017 määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks Harju Maakohtule

ning jätta menetluskulud kostja kanda.

11. Riigikohus lahendas tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 sarnastel asjaoludel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi ja viidatud menetluses märkis Riigikohus, et

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole võimalik kõrvaldada

täidedokumenti ennast või selle jõustumist. Riigikohus andis selge juhise, et sarnases

olukorras on vajalik nii sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude kui ka

tuvastusnõude esitamine, sest ainult ühe nõude esitamise korral ei saa soovitud

eesmärki saavutada. Maakohus Riigikohtu seisukohta ei arvestanud.

12. Kohtuistungi toimumise ajaks oli tsiviilasjas nr 2-16-12007 menetlus jõudnud edasi

ringkonnakohtusse ja sellises olukorras ei saa kohus asju liita, kuid hageja esitas

asjaomase Riigikohtu juhistest lähtuva taotluse juba 10.01.2017, mil hagide liitmine

oli võimalik.

13. Tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13 (määruskaebuses ekslikult 3-2-1-97-12) on Riigikohus

tuvastushagiga seonduvalt märkinud järgmist: „Olukorras, kus teine lepingupool on

teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas

õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub,

millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Seega on üldjuhul olemas

õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. […] Samuti ei välista hagejal tuvastushuvi

olemasolu ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks

sooritushagi.“ Sellest lahendist nähtub, et Riigikohtu hinnangul on tehinguga seonduv

tuvastushuvi olemas siis, kui teine lepingupool on astunud aktiivseid samme selleks, et

tehingust tulenevaid õigusi maksma panna. Käesoleval juhul on kostja alustanud

tühiste tagatiskokkulepete alusel sundtäitmist ning kostjal on ilmselge huvi selle vastu,

et tuvastada, millised kohustused tal täitedokumentidega seonduvalt on.

14. Maakohus on kaevatavas lahendis hagi läbivaatamata jätmist põhistanud sellega, et

hagejal on võimalik esitada sooritushagi kohustamaks kostjat vajalike tahteavalduste

andmiseks, et hüpoteek kanda hageja nimele või kustutada. Riigikohtu tsiviilasjas nr

3-2-1-97-13 (määruskaebuses ekslikult 3-2-1-97-12) tehtud lahendis on Riigikohus

märkinud, et tuvastushuvi olemasolu hagejal ei välista ainuüksi see, et tal oleks

võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi. Sooritushagi esitamine ei ole

vajalik juhul, kui kohus tuvastushagi rahuldab ning kostja on ise nõus ebaõigesti

seatud hüpoteegi ülekandmisega hageja nimele või selle kustutamisega. Hagejalt ei saa

eeldada oma õiguste kaitseks rahaliselt kõige koormavama viisi valimist olukorras,

kus eesmärki on võimalik saavutada ka õiguspäraselt vähem koormavamal viisil.

15. Hageja viitas 23.01.2017 menetlusdokumendis kohtupraktikale, mille põhjal peab

tagatiskokkulepe olema selge ja üheselt mõistetav ning poolte vahel läbi räägitud ega

tohi olla selline, et sellega tagatakse kõikvõimalikke olemasolevaid ja tulevikus

tekkivaid nõudeid. Praegusel juhul on nii Pae 80 kinnistule kui ka Punane 50/52

kinnistule seatud hüpoteegid ja nendega seonduvad kokkulepped üldsõnalised ja

tagavad ka kõikvõimalikke tulevikus tekkivaid võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid

nõudeid. Sealjuures mitte kummalgi juhul ei ole viidatud kokkulepete sõlmimise ajaks

juba sõlmitud laenulepingutele ja neist tulenevate nõuete tagamisele.

Menetluse edasine käik

16. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

17. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3(4)

Määruse põhjendused

18. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

Harju Maakohtu 04.05.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavat TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659

jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata.

19. Maakohus on jätnud põhjendatult TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal puudub õiguslik huvi eraldiseisva

tuvastusnõude esitamiseks, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses

(tsiviilasi 2-16-12007) tuleb kohtul võtta seisukoht tagatiskokkulepete võimaliku

tühisuse kohta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 tehtud lahendis selgitanud, et

tuvastusnõude esitamine eraldi ei ole vajalik, kui see lahendatakse teise nõude alusena.

Lisaks leidis Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-10, et tuvastushagi tuleb jätta läbi

vaatamata, kui hageja soovib sellega sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saavutada.

20. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohane hageja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas 3-2-

1-134-07. Nimetatud tsiviilasjas lahendi tegemise ajal kehtis TsMS § 457 lg 1

redaktsioon, mille kohaselt jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele

osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue,

kui seadusest ei tulene teisiti. Alates 01.01.2009 kehtib aga redaktsioon, mille kohaselt

jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi

või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene

teisiti. Seetõttu ei ole enam vajalik saavutada mingi asjaolu tuvastatuks lugemiseks

selle tuvastamist otsuse resolutsiooniga, mistõttu puudub hagejal seonduvalt

sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega õiguslik huvi tuvastada tagatiskokkulepete

tühisus.

21. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hüpoteekide oma nimele kandmiseks või

kustutamiseks on kohane esitada kostja vastu hagi AÕS § 349 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5

järgi tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Tuvastushagiga ei ole võimalik

soovitud eesmärki saavutada. Hageja on määruskaebuses viidanud Riigikohtu

lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13 (kaebuses ekslikult 3-2-1-97-12). Kolleegium

leiab, et käesoleva vaidluse aluseks olevaid asjaolusid arvestades ei ole eelviidatud

lahend asjakohane.

22. Kuna maakohus on õigustatult jätnud esitatud hagi läbi vaatamata, siis ei ole vajadust

käsitleda hageja taotlust hagide liitmiseks. Kolleegium märgib siiski, et TsMS § 374

järgi on hagide liitmine kohtu õigus, mitte kohustus ja kohus peab hagide liitmisel

hindama toimingu mõju, sh ka seda, kas liitmine takistab asjade läbivaatamist

mõistliku ajaga. Samuti ei hinda kolleegium määruskaebuse läbivaatamisel hageja

väiteid hagi aluse kohta (tagatiskokkulepete tühisuse kohta).

23. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, puudub alus muuta

maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus

määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda. Kostja taotlust menetluskulude

hüvitamiseke esitanud ei ole.

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)