4-09-5816/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-09-5816

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-5816 (2373,09,001787) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi AS § 70 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.Z (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Kaha RESOLUTSIOON

1. O.Z süüdi tunnistada AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada

teda arestiga 14 (neliteist) päeva.

2. O.Z-ile määratud arest 14 päeva tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri

arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 ning määratud arest peab olema ära kantud

hiljemalt 06.07.2009. Juhul, kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse

menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmise aja algust arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.06.2009.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

03.04.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1117090 selles, et 02.04.2009 kella 13.50 ajal leiti Nurme ja Kirsi tänavate ristmikult Sakus Harjumaal

teel lamamas O.Z, kellel tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,46 mg/l

väljahingatavas õhus, millega menetlusalune isik, viibides joobnud olekus avalikus kohas, solvas oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, millega pani toime AS §

70 ettenähtud väärteo.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et oli purjus ja sellepärast lamaski teepeenral.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse oli kätte antud menetlusaluse isikuga

koos elavale isikule allkirja vastu. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ning ta ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks. Seetõttu peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud

materjalidega. Senini määratud rahatrahvid ei ole oma mõju avaldanud. Seetõttu tuleks kohaldada pikemaajalist aresti.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi

väärteoprotokolli koostamisel, asub seisukohale, et kinnipidamise järgselt koostatud joobe

tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholijoove 1,46 mg/l väljahingatavas õhus. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalusel isikul tuvastati alkoholijoove ja ta

lamas joobest tingitud tajumishäirete tõttu tänaval, siis on tegemist olukorraga, kus

menetlusalune isik viis ise ennast sellisesse seisundisse, millisega solvas avalikus kohas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud AS § 70 ettenähtud kuriteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut aastate vältel karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude

toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega enam kui 46 000 krooni ulatuses, millest on

tasutud vaid tühine osa. Teda on karistatud ka lühiajalise arestiga, teda on kümneid kordi

hoiatatud, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub alaline sissetulek, siis leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb

kohaldada aresti, kuivõrd tasutud trahvid ei ole saavutanud oma eesmärki. Kuivõrd

menetlusalust isikut on ka varem lühiajalise arestiga karistatud ja ka see karistus ei ole mõju avaldanud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb kohaldada pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1

p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest.

Märt Toming kohtunik