3-17-1432/2 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1432 Haldusasi P.P. kaebus Mustjala Vallavalitsuse 7. juuni 2017 korralduse nr 85 tühistamise nõudes.

Menetlusosalised Kaebaja: P.P.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada P.P. kaebus.

2. Jätta P.P. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse p 1 (kaebuse tagastamine) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest arvates. (HkMS § 121 lg 4, § 203, § 204). Käesoleva määruse p 2 (esialgne õiguskaitse) peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest arvates. (HkMS § 252 lg 7, § 203, § 204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. P.P. esitas 7. juulil 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Mustjala Vallavalitsuse

7. juuni 2017 korralduse nr 85 tühistamist. Vaidlustatud korraldusega otsustas vallavalitsus tagastada 42,33 ha suuruse neljast lahustükist koosneva endise Vapso nr A-43 talu maa J.-T. K.le ja K. K.le. Kaebaja vaidlustab korralduse argumendil, et kõnealusel maal paiknevad talle kuuluvad ehitised ning maa tagastamine sellises ulatuses välistab talle maa ostueesõigusega erastamise seaduses ettenähtud ulatuses. Kaebusest nähtub samuti, et kaebaja ehitiste juurde on Mustjala Vallavalitsus otsustanud 16. mai 2017 korraldusega nr 69 ostueesõigusega erastada 0,25 ha suuruse maatüki ning selle korralduse peale on kaeabaja esitanud vallavalitsusele ka vaide.

2. Vaadanud läbi kaebaja väited ja kaebusele lisatud dokumendid, leian, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ning see tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ehk kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. HkMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega kohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks. HkMS § 121 lg 2 p 1 alusel tuleb kaebus tagastada muuhulgas siis, kui kaebaja väidete ja kaebuse aluseks olevate vaieldamatute asjaolude pinnalt on ilmne, et vaidlustatav haldusakt ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Käesoleval juhul see nii on. Eeldades kaebaja väidete õigsust, kuuluvad kaebajale ehitised, mis paiknevad õigusvastaselt võõrandatud endise Vapso A-

43 talu maadel. Nende ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamine on otsustatud kaebuse kohaselt vallavalitsuse 16. mai 2017 korraldusega nr 69 ning selle andmisel on lähtututd Mustjala Vallavalitsuse

19. novembri 2007 korraldusega nr 149 tehtud ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiride kulgemise ettepanekust. Erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega määratakse siduvalt kindlaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas erastatava maa ligikaudne suurus. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks talle tehtud piiride kulgemise ettepaneku vaidlustanud. Kuivõrd tegemist on juba 2007. aastal antud eelhaldusaktiga, on ilmne, et käesolevaks ajaks on selle vaidlustamise võimalused ka ammendunud.

Sellest tulenevalt on kaebaja omandis olevate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamine 19. novembri 2007 piiride kulgemise ettepanekus märgitud ulatuses. Seejuures pole praegu enam tegelikult oluline, kas kaebaja omandis on elamu maareformi seaduse tähenduses (nagu väidab kaebaja ise) või ei ole elamut püstitatud (nagu on leidnud vallavalitsus oma 16. mai 2017 korralduses nr 69). Sõltumata sellest, millise iseloomuga ehitised kaebaja omandis on, on nende juurde maa ostueesõigusega erastamise ulatuse kindlaks määratud 19. novembri 2007 korraldusega nr 149.

Juba varasemas kohtuasjas 3-09-1625 tehtud kohtuotsuses leidis ka Tallinna Ringkonnakohus, et P.P.le ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride küsimus on lahendatud kehtiva haldusaktiga, st. vallavalitsuse 19. novembri 2007 korraldusega nr 149. Käesolevast kaebusest, kaebusega vaidlustatud haldusaktist ega vallavalitsuse 16. mai 2017 korraldusest nr 69 ei saa järeldada, et maa tagastamine J.-T. K.le ja K. K.le takistaks kaebaja ehitiste juurde 0,25 ha suuruse maa erastamist. Rohkema kui 0,25 ha maa erastamist ei saa kaebaja antud juhul aga nõuda, kuna selline erastatava maa suurus on piiride kulgemise ettepanekuga (eelhaldusaktiga) kindlaks määratud.

See eelhaldusakt on kehtiv, vähemalt kaebusest ei nähtu ühtki asjaolu, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et tegemist oleks tühise haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 tähenduses. Haldusakti kehtivus ei ole seejuures seotud õiguspärasusega – ka objektiivselt õigusvastane haldusakt on kehtiv ning sellest tuleb juhinduda. Leides, et ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on õigusvastane ning sellega määratud erastatava maa ulatus seaduses ette nähtuga võrreldes väiksem, oleks kaebaja pidanud piiride kulgemise ettepaneku omal ajal vaidlustama.

Eeltoodust tulenevalt leian, et kaebaja saab nõuda enda omandis olevate ehitiste juurde 0,25 ha suuruse maa erastamist ning kuivõrd Mustjala Vallavalitsuse 7. juuli 2017 korraldusega maa tagastamine seda ei takista, ei saa see korraldus kaebaja õigusi rikkuda. Üksnes mingisuguse haldusakti objektiivne õigusvastasus, kui see kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku, ei anna õigust kaebusega kohtusse pöörduda.

3. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, on tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, mistõttu on välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik