1-09-4974/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-09-4974 (täiteasi nr 171/20012637, 191/2001/697 ja 191/2001/701) Kohtulahend Viljandi Maakohtu 24. novembri 2000 otsus nr 1-326-2000 Viktor Kungla karistamises KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi ja Viljandi Maakohtu 24. novembri 2000 kohtumäärus nr 1-326- 2000 Viktor Kunglalt kaitsjatasu väljamõistmiseks Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja, süüdimõistetu võlgnikuna Viktor Kungla (isikukood 35407086032; elukoht xxxxxxxx xx-x xxxxxxx ) Avalduse ese aegumise kohaldamine Sissenõudja Viljandi Maksuamet Kohtutäiturid Janek Pool ja Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus 1. Rahuldada Viktor Kungla avaldus ja tunnistada KarS § 82 alusel Viljandi Maakohtu 24. novembri 2000 otsuse ja kohtumääruse täitmine Viktor Kunglalt mõistetud tasumata sundrahas 1400 krooni ja menetluskuludes 303 krooni 80 senti aegunuks. Täiendavad otsustused 2. Saata määruse koopia avaldajale, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada: 3.1 rahuldamisel rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Viktor Kungla on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu 24. novembri 2000 otsusega ja karistatud kriminaalkoodeksi (KrK) § 139 lg 2 p 2, 3 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetluse kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses.

Viktor Kungla on esitanud 08. aprillil 2009 kohtule avalduse tasumata välja mõistetud tasumata menetluskuludes 1703 krooni 80 senti aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 06. detsembril 2000. Sundraha 1400 krooni, kaitsjatasu 247 krooni 80 senti ja muude kohtukulude 56 krooni tasumata nõuded kokku 1703 krooni 80 senti. Kohtutäitur Janek Pool on kohtule avaldanud, et peab esitatud avaldust õigeks, sest kohtuotsus sundraha 1400 krooni nõudes on jõustunud 05.12.2000. Võlgniku pangaarved on arestitud. Nõude arestimisakt kinnipeetava sissetulekust on täituri poolt edastatud täitmiseks Murru Vanglale. Nõude katteks seisuga 31.05.2009 ei ole midagi laekunud. Kohtutäitur Rita Lohu on kohtule avaldanud, et võlgnikult nõuete kaitsjatasu 247 krooni 80 senti ja kohtukulu 56 krooni katteks laekumisi ei ole, arestitud võlgniku pangaarved, kontrollitud töökoha ja registervara olemasolu. Pangaarved arestitud, laekumisi ei ole, registervara ei oma. Võlgnik kandis karistust kinnipidamiskohas, kust samuti laekumisi ei ole olnud.

2. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1) KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta. TMS § 206 lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule. Nähtuvalt kohtutäituri esitatust ei ole asenduskaristuse regulatsioon täitemenetluses toiminud. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on

määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Viktor Kungla on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kulude osas kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Kuna otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat, otsuse täitmise aegumise peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb avaldus rahuldada ja tunnistada KarS § 82 alusel Viljandi Maakohtu 14. novembri 2000 otsuse ja kohtumääruse täitmine Viktor Kunglalt mõistetud tasumata menetluskuludes summas 1703 krooni 80 senti aegunuks. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Kalev Kuningas

Kohtunik