4-17-3265/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-17-3265

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2017. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-3265 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

Z.V kaebus PPA Lääne Prefektu Kärdla uri

politseijaoskonna 29.05.2017 otsusele väärteoasjas nr

2390,17,000158, mille kohaselt karistati Z.V l 24 lg 2 trahviga 75 iiklusseaduse § 2 järgi raha trahviühikut s.o 300 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja Z.V, isikukood *, elukoht *, telefon *, e-post: *, *

Kohtuväline menetleja

PPA Lääne Prefektuuri Kärdla

politseijaoskond, asukoht , e-post Sadama 26 Kärdla : laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.V kaebus rahuldamata

ja jätta PPA Lääne Prefektu Kärdla uri politseijaoskonna 29.05.2017 2390,17,000158 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2. Rahatrahv tuleb tasuda 29.05.2017 väärteootsuses 2390,17,000158 määratud ajal, rekvisiidid otsuses näidatud.

3. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest. Vastavalt LS § 127 peab Z.V juhiloa loovutama Manteeameti liiklusregistri büroole. 4

. astada kohtuotsus Z.V-le Ed ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul

kirjalikult Riigikohtule alates

kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

4-17-3265

2 PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 29.05.2017 otsusega väärteoasjas nr 2390,17,000158 karistati Z.V 29.04.2017 kell 05.23 Hiiu maakonnas järgmise rikkumise eest – Käina

vallas Suuremõisa Käina juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga * * - -Emmaste 12.km juhile

keelatud seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62 mg/l. Rikkus LS § 69 lg 3. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2. Z.V karistati LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut s.o 300 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteootsuses ja väärteoprotokollis olev teokirjeldus kattuvad. Kaebus Z.V esitas kohtule kaebuse /tl 1-2/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist. Palub otsus üle

vaadata lisakaristuse määramise osas. Otsuse tegemisel ei ole arvesse võetus, et süütegu on toime

pandud esmakordselt, puudusid eelnevad liikluskaristused. Seega ei olnud kohtuvälisel menetlejal alust arvata, et jätkab sarnaste süütegude toimepanemist, miks tuleks lisakaristusena juhtimisõigus ära võtta.

Kahetseb süütegu puhtsüdamlikult ning teo olemus ja selle raskus on selgelt arusadav. On endale selgeks teinud kui rasked tagajärjed võivad olla mootorsõiduki joobes juhtimisel, kus paned ohtu nii ennast kui teisi inimesi. Näeb, et kohtuväline menetleja on just siin kohal teinud vastav otsuse mis tõesti peaks motiveerima inimest, et sarnaseid süütegusid ei korduks. Palub kohtul kergendada kohtuvälise menetleja poolt tehtud karstust lisakaristuse osas ning samaks

jätta rahatrahvi osa. Annab kohtule lubaduse, et ei juhi enam mistahes sõidukit olles joobes, olla edaspidi vastutustundlik ja kaasliiklejatega arvestav ning käituda seaduskuulekalt. 03.07 esitatud vastuses lisas Z.V /tl 16-17/, et on nõus ka suurema rahalise karistusega, aga suvisel ajal on ainuke suurem sissetulekuallikas marjade korjamine metsas, seda tööd ilma sõidukita on üsna keeruline teha, nii jääb suurem sissetulek saamata, Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja jäi tehtud otsuse juurde paludes jätta kaebus rahuldamata ja otsus /tl 13/,

muutmata, leides, et määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on piisavalt põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta /tl 13, 16/. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas Z.V on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Z.V on tunnistanud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel /VTT tl 5/, et 29.04.2017 oli Käinas Luige baaris, kus tarbis õhtu jooksul alates kella 01-st erinevaid alkohoolseid jooke, rummi, siidrit kokku umbes poole liitri jagu. Vastu hommikut kella 05.20 paiku hakkas baarist sõitma Putkastesse

4-17-3265

3

sõbra juurde ööbima enda kasutuses oleva mootorsõidukiga BMW 318i reg.nr * *. Suuremõisa- Emmaste maanteel peatas ta politsei ja tuvastas tal alkoholijoobe 0,62 mg/l. Tunnistaja M P on rääkinud /VTT tl 6/, et 28.04.2017 tööülesandeid täites teostasid patrullis Käina vallas avaliku korra kontrolli. Märkasid Luige baari juures sõidukit, mis oli pargitud baari hoone taha.

Kui sõiduk liikuma hakkas, otsustasid kontrollida sõidukijuhi kainust. Peat sid sõiduki poltiseauto a vilkuritega, sõiduk peatus kohe, sõidukis oli ainult juht. Tundis juhis ära Z.V, kes puhus

indikaatorvahendisse, mille näit oli positiivne, peale mida kontrollis politseinik K.K Z.V

tõendusliku alkomeetriga ja lõplikuks näiduks jäi 0,62 mg/l. Peale seda koostas K.K vajalikud menetlusdokumendid. VTT tl 2 on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt Z.V suhtes on 29.04.2017

kell 05.23 kasutatud

indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne. Pöördel on joobeseisundi

kontrollimise protokoll, mille kohaselt Z.V esines silmade punetus, pupillid väiksed,

reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge, teadvusel, mäletab sündmusi, koordinatsioon häireteta,

omamehelik kitumine, alkoholilõhn suust.

VTT tl 3-4 on

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mille kohaselt Z.V 29.04.2017 kell 05.39 väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62

mg/l. Kohus leiab, et e , e Z.V on toime pannud teo, elkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud t mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse.

Z.V rikkus oma tegevusega LS 69 lg 3 § mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et Z.V poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on k

ohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et Z.V pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. L.Lepmaa teadis, et ta enne mootorsõidukit juhtima asumist oli tarvitanud alkoholi ja tarvitatud alkoholi kogus oli nii suur, et Z.V pidi aru saama, et ta on seisundis, milles on keelatud

mootorsõidukit juhtida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et on 24 lg 2 Z.V talle süüks arvatud LS § 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Z.V

24 lg 2 poolt toime pandud tegu vastab LS § 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine poolt on toimunud kohtuvälise menetleja vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja

võib kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. K e menetleja on Z.V karistan 24 lg 2 75 ohtuvälin ud LS § 2 järgi rahatrahviga trahviühikut

s.o 300 eurot. Kohtuväline menetleja on Z.V LS § 224 lg 3 p 1 alusel karistanud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. KarS Z.V puhul on tuvastatud. Kohus § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis

leiab, et Z.V süü on keskmisest suurem, alkoholipiimäära ületamine oli keskmisest suurem, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Z.V süü ei ole väga suur kuna talle arvatakse

4-17-3265

4 käesolevas väärteoasjas süüks mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis, muid liiklusseaduse nõuete

rikkumisi talle ette ei heideta. Samuti ei ole joobeseisundi tuvastamise protokollis tuvastatud kõrvalekaldeid ei koordinatsioonis ega reaktsioonikiiruses.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaks asjaoluks on enud kahetsuse ning kohtuväline menetleja lug kohus nõustub selle seisukohaga. kahetseb oma tegu. Z.V tunnistab oma süüd ja Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eripreventiivse eesmärgiga.

Kohtuväline menetleja on leidnud otsuses, et Z.V ei ole esitanud tõendit, et ta kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu (isikud, kellelt vastavalt seadusel ei või juhtimisõigust ära võtta)

ja tööotsimine ei ole piisav põhjendus juhtimisõiguse alles jätmiseks. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses viidanud ühelegi asjaolule, mis annaks alust arvata, et Z.V asub taas alkoholi piirmäära

ületades mootorsõidukit juhtima, karistust määrates on põhjendatud karistuse üldpreventiivse eesmärgi olulisust. Vaadates L.Lepmaa

14- on nii kriminaal- kui karistusregistri õiendit /tl 15/ on näha, et Z.V

väärteokorras korduvalt karistatud isik. Karistusregistrist nähtub, et Z.V on 2006.a süüdi mõistetud Kars § 424 järgi s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises

, see karistus ei ole kustunud kuna kohtuotsuste kogumis mõistetud karistuse /kohtuotsused tl 18-32/ kandmiselt vabanes L.Lepmaa tingimuslikult septembris 2012, katseaeg lõppes 18.oktoobril 2014, seega karistus kustub käesoleva

aasta oktoobris. Katseajal on Z.V toime pannud 2013.a ja 2014.a väärteod, kuid mitte

liiklusalased. Seega on Z.V isikuks, kellel on kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Tõsi, Z.V on selle liiklusalase kuriteo toime pannud enam kui

kümme aastat tagasi, kuid kohus leiab, et Z.V mootorsõiduki rooli asumine peale terve öö

kestnud alkoholi tarvitamist näitab, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt

käituma ja ta jätkab süütegude toimepanemist. Eelkirje datud asjaolud näitavad, et l Z.V on

isikuks, use eripreventiivse kes võib taas asuda mootorsõidukit joobeseisundis juhtima ja karist

eesmärgi saavutamiseks tuleb tema suhtes kohaldada ka lisakarist sena juhtimisõiguse äravõtmist u nagu seda koht menetleja on teinud. uväline Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. Z.V on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul juhtis mootorsõidukit keelatud se Selline käitumine seab tahtlikult isundis. ohtu kaasliiklejad ning arvestada tuleb, et Z.V alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli määras, mis ei võimalda liiklusolusid õigesti tajuda.

Kohus leiab - ja lisakaristus koostoimes , et kohtuvälise menetleja poolt Z.V-le määratud põhi vastavad KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Põhikaristus on määratud sanktsiooni

maksimummäärast ¼ suuruses summas ja lisakaristust on kohaldatud seaduses ette nähtud miinimummääras. Arvestades eeltoodud asjaolusid Z.V kaebuse rahuldamata , jätab kohus ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Otsuse tegemisel juhindub kohus 24 lg 2, lg 3 p 1, 69 lg 3 LS § 2 § KarS § 56 lg 1, VTMS § 120 lg 1, 132 p 1.

Piia Jaaksoo Kohtunik