4-17-2346/11 · 4-17-2346/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 02.juuni 2017.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2346 (2780,16,011199) Kohtunik Heli Sillaots Väärteoasi

Vaidlustatav otsus

menetlusaluse isiku F.R-i (F.R)

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.04.2017.a otsuse peale väärteoasjas

nr 2780,16,011199 selle otsuse tühistamise taotlusega kirjalikus menetluses Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

10.04.2017.a otsus väärteoasjas

nr 2780,16,011199, millega F.R

karistati liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel

rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 220 €, riigituludesse selle eest, et tema 30.12.2016.a Tartu

linnas Sõpruse ringristmikul suunaga Kalda tee, juhtides mootorsõidukit enne manöövri sooritamist

ei veendunud selle ohutuses, pöörates vasakule vastu vasakul kõrval reas liikunud Volvot reg märk XXX, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXX Menetlusalune isik

F.R isikukood XXX elukoht XXXX XXXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel liiklusalaste väärtegude eest karistamata Kaitsjata väärteoasjas puuduvad andmed kaitsja menetlusest

osavõtu kohustuslikkuse kohta V™S § 19 lg 3 tähenduses RESOLUTSIOON

Väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja VTMS § 132 p 1 alusel jätta (V™S)

menetlusaluse isiku F.R-i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.04.2017.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,16,011199 muutmata.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.04.2017.a otsusega F.R-ile

karistuseks mõistetud rahatrahv 220€ tasuda kohtuvälise menetleja 10.04.2017.a otsuses

2

nr 2780,16,011199 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga 30 päeva vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Rahatrahvi 30 päeva vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates tasumata jätmise korral edastatakse V™S § 204 lg 3 ja V™S § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsus täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kui ka kohtutäituri kaudu jääb rahatrahv sisse nõudmata, asendatakse tasumata jäänud rahatrahv karistusseadustiku § 72 alusel kas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Fotosalvestised CD-R plaadil jätta väärteoasja juurde toimikusse. (lk 23 ümbrikus) Kohtuotsus edastada F.R-ile ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile. EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. V™S § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.

V™S § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel.

V™S § 156 lg 1,1¹ ja V™S § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele

kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesolevas väärteoasjas tehakse kohtuotsus kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ning see on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 14.juulil 2017.a, alates kella 16.00- st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 mõttes. V™S § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa,

kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Kohtunik on puhkusel 13.06.2017 – 06.07.2017. Kuna puhkuse alguseks ei pruugi veel olla

selgunud, kas kassatsioonteatisi esitatakse, siis enne puhkust ei ole reaalne põhiosaga

motiveeritud kohtuotsuse tegemine. Kohtuistungisekretär saab käesoleva kohtuotsuse kõige

varasemalt pooltele edastada elektroonselt esmaspäeval, s.o 05.06.2017.a. Isegi kui

05.06.2017.a saavad pooled käesolevast kohtuotsusest teada, lõpeb 7-päevane

kassatsioonteatise esitamise tähtaeg alles 12.juunil 2017.a. Kassatsioonteatis võidakse

elektroonselt edastada ka vahetult enne 13.juunit 2017.a. Neil asjaoludel jääb põhiosaga kohtuotsuse vormistamine kohtuniku puhkuse järgsesse aega, kui kassatsioonteatis esitatakse.

PÕHIOSA

3

09.03.2017.a väärteoprotokollis

(lk 17)

heidetakse menetlusalusele isikule F.R-ile ette seda, et tema 30.12.2016 kella 16:27 ajal Tartu linnas Sõpruse ringristmikul

Kalda tee suunas liikudes mootorsõidukit Mazda reg märgiga XXX juhtides ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses, pöörates vasakule vastu vasakul kõrvalreas liikunud Volvot reg märgiga XXX,

põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXX. Sellise käitumisega jättis F.R täitmata liiklusseaduse (LS) § 16 lõikes 1 ja LS § 33 lg 2 punktis 8 sätestatu ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoprotokollis on menetlusalune isik kinnitanud väärteoprotokolliga tutvumist ja väärteoprotokolli ärakirja kättesaamist ning ütluste koha peal omakäeliselt avaldanud: „Olen protokolliga tutvunud “ ja on seda enda allkirjaga kinnitanud (lk 17 all).

Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend tutvumiseks kättesaadav alates 10.04.2017.a (lk 17 all).

22.03.2017.a vastulauses (lk 34) on menetlusalune isik F.R seisukohal, et

09.03.2017.a väärteoprotokoll on koostatud ebausaldusväärsete tõendite alusel. Viidatud on

siinkohal sündmuskoha vaatlusprotokollile, milles on märgitud, et teekate oli kuiv, kuigi sündmuse toimumise ajal oli teekate märg (lk 34).Sõidukite kiiruseks on märgitud 2 km/h, mis ei ole korrektne (lk 34). Teise õnnetuses osalenud isiku ütluste kohaselt oli tema juhitud sõiduki kiiruseks 35 km/h (lk 34). Ka ei toimunud liiklusõnnetus kell 16:27, nagu on märgitud

sündmuskoha vaatlusprotokollis ja väärteoprotokollis, vaid oluliselt varem (lk 34). F.R-i vastulauses kajastatu kohaselt on sündmuskohal tema tehtud fotodelt näha kellaaeg 16:25. Vastulause kohaselt on F.R-i sõiduki juhtimise staaž 10 aastat, mitte 8 aastat, nagu on kajastatud vaatlusprotokollis.

Vastulause kohaselt ei ole vaatlusprotokollis ka kahjustuste kajastamine täpne (lk 34).

Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et vigastada on saanud tema juhitud auto

juhipoolne esinurk ja teise õnnetuses osalenud isiku auto kõrvalistujapoolne esinurk.

Vastulause esitaja hinnangul ei saanud tema juhitud sõiduki juhipoolne esinurk vigastada.

Pigem sai kahjustatud tema juhitud sõiduki juhipoolne külg (lk 34). Sõidukil Mazda reg

märgiga XXX tuvastati remonditöökojas ulatuslikud kahjustused sõiduki juhipoolsel uksel, esiküljel ja esistangel. See nähtub ka vaatluse käigus tehtud fotodelt. Sõidukite vigastustest nähtuvalt sõitis teine õnnetuses osalenu oma juhitud auto kõrvalistujapoolse esinurgaga tema juhitud autole külje pealt sisse (lk 34). Olles sisemisel sõidurajal, soovis teine isik tõenäoliselt ringilt välja sõita ning kaldus ringilt välja paremale või soovis rida vahetada, sõites oma auto

nurgaga tema juhitud autole küljelt sisse (lk 34). Vastulause esitaja hinnangul on loogiline, et sisemisel rajal olev isik hakkab enne väljasõitu kalduma paremale või rida vahetama, mitte aga välimisel rajal olija kalduma ringristmikult väljasõidul sisemisele rajale (lk 34). Vastulauses on veel avaldatud arvamust, et teise õnnetuses osalenud juhi tähelepanu oli hajutatud, sest teise õnnetuses osalenud juhi ütluste protokollist nähtuvalt pööras teine juht väga palju tähelepanu sellele, kui palju autosid on tulemas Sõpruse sillalt (lk 34 all). Vastulauses on veel ette heidetud, et pidurdusjälgedest on tehtud vaid ühe auto pidurdusjälje

fotod ja F.R-i juhitud auto omadest neid tehtud pole (lk 34 all). Vastulause

kohaselt ei ole arusaadav ka see, miks on pidurdusjälg vaid ühe esiratta kohta (lk 34 all). Vastulause kohaselt ei ole tõendatud ka see, et maas oli just teise õnnetuses osalenud sõiduki pidurdusjälg (lk 34 pöördel). Teisel õnnetuses osalenud juhil oli tema ütluste järgi kiirus 35 kilomeetrit tunnis. Arvestades kiirust ja vihmaseid ilmastikuolusid ei saanud jääda 5 meetri pikkust pidurdusjälge. Vastulauses juhitakse tähelepanu veel ka pidurdusjälje suunale ja sõiduki paiknemisele (lk 34 pöördel). Nimelt kui teine juht oleks jätkanud vastavas suunas liikumist, oleks ta sõitnud ohutussaarele (lk 34 pöördel). Vastulause kohaselt ei saa teise sõiduki juhi

käitumist pidada normaalseks ringilt väljasõitmise trajektooriks, sest sõiduki asukoht ja

4

trajektoor oli kokkupõrke hetkega võrreldes muutunud (lk 34 pöördel). Veel märgitakse vastulauses, et vaatlusprotokollis ja selle lisas esinevad käekirja erinevused, mis viitab sellele, et vaatlusprotokolli on täidetud ja täiendatud erinevatel aegadel ning erinevate isikute poolt. Kuna vaatlusprotokollis toodud andmetes esinevad olulised vastuolud ja valeandmed, siis ei ole ka nende põhjal koostatud väärteoprotokollis toodud informatsioon korrektne (lk 34 pöördel).

Veel on vastulauses kajastatud, et teine õnnetuses osalenud isik tunnistas koha peal

politseiautos enda süüd. Nimetatud ülestunnistust kuulis ka kohale saabunud politseinik. Hiljem, pärast telefonivestlust kohale saabunud kolmanda isikuga, teine pool muutis oma ütlusi (lk 34 pöördel). Vastulause kohaselt on tegemist ringristmikuga, millel vastulause esitaja on sõitnud 10 aastat. Vastulause esitaja on teadlik ringristmikul kehtivatest reeglitest. Vastulause esitajal on tekkinud

automaatne harjumus sõita Pika tänava poolt Kalda teele mööda välimist sõidurada (lk 34 pöördel). Vastulause esitaja avaldatu kohaselt oli tal 30.12.2016 soov sõita Pika tänava poolt Kalda teele ja välimisel sõidurajal sõites ei olnud ühtegi põhjust, miks oleks ta pidanud kalduma vasakule. Sõitis mööda oma välimist sõidurada ringristmikult välja ning talle sõitis külje pealt sisse teine õnnetuses osaleja (lk 34 pöördel). Vastulauses märgitakse lõpetuseks, et ei ole tõendatud vastulause esitaja poolt liiklusnõuete rikkumine (lk 34 pöörel). Pigem viitavad asjaolud sellele, et teine isik kaldus sisemiselt rajalt

välimisele ega olnud piisavalt tähelepanelik ringristmikult väljumisel, põhjustades sellega õnnetuse (lk 34 pöördel).

Vastulause kohaselt palutakse eeltoodud asjaolusid võtta arvesse lahendi tegemisel (lk 34 pöördel).

10.04.2017.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega (lk 15-16) väärteoasjas nr 2780,16,011199 karistati F.R LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 220 €, selle eest, et tema 30.12.2016 kella 16:27 ajal Tartu linnas Sõpruse ringristmikul Kalda tee suunas liikudes mootorsõidukit juhtides ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses, pöörates vasakule vastu vasakul kõrval reas liikunud Volvot reg märgiga XXX, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXX. Sellise käitumisega jättis F.R täitmata LS § 16 lõikes 1 ja LS § 33 lg 2 punktis 8 sätestatu ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud liiklusõnnetust kajastavate materjalidega.

tõetunnistaja ütlustega, heli- ja videosalvestisega, videosalvestiselt tehtud tõmmistega, detailandmete päringuga (lk 39).

Selle otsuse kohaselt puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles leiab, et liiklusõnnetuses on süüdi teine osapool, kes polnud piisavalt tähelepanelik ringristmikult väljudes.

Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et F.R-i süüline käitumine LS § 16 lg 1 ja LS § 33 lg 2 p 8 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi (lk 15). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liiklusõnnetuse sündmuskohal käinud avariipolitseinik

on pädev politseiametnik, kes fikseeris ja kajastas sündmuskoha vaatlusprotokollis liiklusõnnetusega seotud andmed. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liiklusõnnetuses on süüdi menetlusalune isik. Liiklusseaduse § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

inimesi, vara või keskkonda. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 kohaselt peab juht enne paigalt

5 liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Menetlusaluse isiku toimepandud väärtegu on õigusvastane. KarS § 27 ja KarS § 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikus ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse

§ 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline või ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni kuue kuuni.

Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise

aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime

pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse

tunnusena süü suurust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud

menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Menetlusalusel isikud puuduvad samalaadsed rikkumised. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

10.04.2017.a kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on selle otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg 25.04.2017.a (lk 16).

Menetlusaluse isiku F.R-i kaebus kohtuvälise menetleja 10.04.2017.a otsuse

peale esitati ja saabus kohtusse 15-päevase kaebetähtaja sees – 24.04.2017.a (lk 1-3, 8). Kaebuse lisadeks on kohtuvälise menetleja 10.04.2017.a otsus (lk 4-5) ja 2 fotot (lk 6-7).

Kaebuses (lk 1-3) taotletakse väärteoasjas nr 2780,16,011199 tehtud 10.04.2017.a Politsei- ja Piirivalveameti otsuse tühistamist täies ulatuses. Kaebuse kohaselt ei ole 10.04.2017.a otsuses arvestatud vastualuses kajastatud asjaolusid. Otsuse põhjendustes on paljasõnalised väited ja ei ole viidatud, millistest tõenditest nähtub, et menetlusalune isik pani toime liiklusseaduse

rikkumised. Seda, et just menetlusalune isik pani toime 10.04.2017.a otsuses viidatud liiklusseaduse rikkumised, ei nähtu ka väärteotoimiku materjalidest. Jääb täiesti arusaamatuks, miks on menetlusalune isik otsuses viidatud liiklusseaduse normide rikkumises süüdi mõistetud (lk 1). Järgnevalt esitab F.R enda kaebuses üheksas punktis kaebuse põhjendused.

Kaebuse punkti 1 kohaselt on väärteo ja liiklusõnnetuse toimumise asjaolud ebaselged ja väärteo toimepanekut menetlusaluse isiku poolt ei ole põhjendatud ega tõendatud. Otsuses on

mainitud, et F.R pööras ringristmikul vasakule, sõites vastu kõrvalreas olnud autole. Manöövrit vasakule kaebuse esitaja ei sooritanud. Seejuures puudus kaebuse esitajal selleks ka vajadus, kuna suundus ringristmikult välja. Otsuses on menetlusaluse isiku kohta manöövrite sooritamise ja liiklusseaduse normide rikkumise kohta paljasõnalised väited, mis ei ole kuidagi tõendatud ja mis ei vasta tõele (lk 1). Lisaks vajab märkimiks, et otsuse aluseks

olevas väärteoprotokollis ja sündmuskoha vaatlusprotokollis toodud informatsioon ei ole usaldusväärne, sest vaatlusprotokollis esinevad selgelt valeandmed (lk 1 pöördel). Näiteks on

sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud, et teekate oli kuiv, kuigi tegelikult oli teekate sündmuse toimumise ajal märg (lk 34). Viimast kinnitavad ka teise õnnetuses osalenud juhi ütlustes sisalduvad andmed. Sõidukite kiiruseks on märgitud 2 km/h, mis ei saa olla korrektne

(lk 34). Vastuolu kinnitab teise õnnetuses osalenud isiku ütluste protokollis sisalduv informatsioon, et tema juhitud sõiduki kiirus oli 35 km/h. Lisaks ei toimunud liiklusõnnetus

kell 16:27, nagu on märgitud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja väärteoprotokollis, vaid

oluliselt varem. Seda tõendab asjaolu, et kaebuse esitaja tegi fotod õnnetuspaigast pärast õnnetuse toimumist ning fotodelt on näha kellaaeg 16:25. Fotode tegemine toimus kindlasti pärast õnnetuse toimumist. Ka on F.R-i sõiduki juhtimise staaž 10 aastat, mitte 8

6

aastat, nagu on kajastatud vaatlusprotokollis. Eeltoodud andmeid ei täpsustatud koha peal vaatluse käigus osalejate käest.

Kaebuse punkti 2 kohaselt ei ole ka kahjustuste kajastamine vaatlusprotokollis täpne. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et vigastada on saanud teise õnnetuses osalenud isiku auto kõrvalistujapoolne esinurk ja F.R-i auto juhipoolne esinurk. Nimelt ei saanud kahjustada F.R-i autol juhipoolne esinurk, vaid pigem on kahjustused näha

sõiduki juhipoolsel küljel. F.R-i sõidukil Mazda reg nr XXX tuvastati remonditöökojas ulatuslikud kahjustused sõiduki juhipoolsel uksel, esiküljel ja esistangel. See nähtub ka vaatluse käigus tehtud fotodelt. Kaebuse punkti 3 kohaselt näitavad F.R-i sõiduki vigastused ja teise õnnetuses osalenud isiku sõiduki vigastus, et teine õnnetuses osaleja sõitis oma auto kõrvalistujapoolse esinurgaga F.R-i autole külje pealt sisse. Olles sisemisel sõidurajal soovis teine isik tõenäoliselt ringilt välja sõita ning kaldus ringilt väljasõitmisel paremale või soovis rida

vahetada, sõites oma auto nurgaga menetlusaluse isiku autole küljelt sisse. Kaebuse esitaja hinnangul on loogiline, et sisemisel rajal olev isik hakkab enne väljasõitu kalduma paremale või rida vahetama, mitte aga välimisel rajal olija kalduma ringristmikult väljasõidul sisemisele rajale (lk 1 pöördel). Kaebuse punkti 4 kohaselt oli teise õnnetuses osalenud juhi tähelepanu hajutatud, sest teise õnnetuses osalenud juhi ütluste protokollist nähtuvalt pööras teine juht väga palju tähelepanu sellele, kui palju autosid on tulemas Sõpruse sillalt. Kaebuse punkti 5 kohaselt on kaebuses veel ette heidetud, et pidurdusjälgedest on tehtud vaid ühe auto pidurdusjälje fotod ja kaebuse esitaja juhitud auto omadest neid tehtud pole. Kaebuse kohaselt ei ole arusaadav, miks on pidurdusjälg vaid ühe esiratta kohta. Lisaks on arusaamatu, kuidas saab tuvastada, et tegemist on üldse teise õnnetuses osalenud auto pidurdusjäljega, kui ei ole teise ratta jälge. Ei ole tõendatud, et maas oli pidurdusjälg, millest foto tehti või et see kuulus just õnnetuses osalenud teisele sõidukile (lk 1 pöördel). Kaebuses juhitakse tähelepanu

veel ka pidurdusjälje suunale ja sõiduki paiknemisele. Nimelt kui teine juht oleks jätkanud vastavas suunas liikumist, oleks ta sõitnud ohutussaarele. Seega ei saa seda pidada kindlasti

normaalseks ringilt väljasõitmise trajektooriks, mis viitab asjaolule, et sõiduki asukoht ja trajektoor on kokkupõrke hetkega võrreldes muutunud (lk 1 pöördel). Kaebuse punkti 6 kohaselt esinevad vaatlusprotokollis ja selle lisas käekirja erinevused, mis viitab sellele, et vaatlusprotokolli on täidetud ja täiendatud erinevatel aegadel ning erinevate

isikute poolt. Kuna vaatlusprotokollis toodud andmetes esinevad olulised vastuolud ja

valeandmed, siis ei ole ka nende põhjal koostatud väärteoprotokollis toodud informatsioon korrektne. Kaebuse punkti 7 kohaselt tunnistas teine õnnetuses osalenud isik koha peal politseiautos enda süüd (lk 1 pöördel). Nimetatud ülestunnistust kuulis ka kohale saabunud politseinik. Hiljem

toimus eespool mainitud ühe ratta pidurdusjälje tuvastamine politsei poolt koos kohale saabunud kolmanda isikuga, kes oli teise õnnetuses osalenud isiku tuttav. Õnnetuses osalenud kaks isikut viibisid sellel hetkel politseiautos. Pärast seda kui teine õnnetuses osalenud isik oli vestelnud kohale saabunud kolmanda isikuga muutis teine pool oma ütlusi (lk 2). Kaebuse punkti 8 kohaselt on tegemist ringristmikuga, millel kaebuse esitaja on sõitnud 10 aastat (lk 2). Kaebuse esitaja on teadlik ringristmikul kehtivatest reeglitest. Kaebuse esitajal on tekkinud automaatne harjumus sõita Pika tänava poolt Kalda teele mööda välimist sõidurada. Kaebuse esitaja avaldatu kohaselt oli tal 30.12.2016 soov sõita Pika tänava poolt Kalda teele ja välimisel sõidurajal sõites ei olnud ühtegi põhjust, miks oleks ta pidanud kalduma vasakule. Sõitis mööda oma välimist sõidurada ringristmikult välja ning talle sõitis külje pealt sisse teine õnnetuses osaleja. Kaebuse punkti 9 kohaselt ei ole kaebuse esitaja liiklusseaduse rikkumisi toime pannud (lk 2).

Ei ole tõendatud kaebuse esitaja poolt liiklusseaduse rikkumine ja väärteo toimepanemine. Väärteotoimikus olev informatsioon ei tõenda, et kaebuse esitaja oli liiklusõnnetuse põhjustaja.

7

Pigem viitavad asjaolud sellele, et teine isik kaldus sisemiselt rajalt välimisele ega olnud piisavalt tähelepanelik ringristmikult väljumisel, põhjustades sellega õnnetuse.

Kaebuse kohaselt palutakse eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tühistada väärteoasjas nr

2780,16,011199 tehtud 10.04.2017.a Politsei- ja Piirivalveameti otsus täies ulatuses.

Võimalusel lahendada asi kirjalikus menetluses (lk 2). Kui siiski toimub kohtuistung, siis soovib kaebuse esitaja kohtuistungist osa võtta (lk 2).

Kohtuvälise menetleja 15.05.2017.a kirjalikus seisukohas kaebuse kohta

(lk 13-14) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et F.R-i süüline käitumine LS § 16 lg 1 ja LS § 33 lg 2 p 8 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Kaebaja poolt välja toodud ebatäpsused sündmuskoha vaatlusprotokolli aktil (staaž jm) ei oma

kohtuvälise menetleja hinnangul liiklusõnnetuse sündmuse vaates olulisust ega võimalda kahtluse alla seada muid dokumendis sisalduvaid andmeid üleüldiselt. Sõidukiiruse lahtrisse on akti koostaja märkinud esialgu küsimärgi, mitte nr 2, nagu kaebaja ebaõigesti on järeldanud.

Kellaaegade mõne minutiline erinevus võib tuleneda sellest, kuivõrd sageli sündmusosalised ise ka päris täpselt ei oska toimunud liiklusõnnetuse konkreetset hetke kellaajaliselt määratleda,

siis sageli lähtutakse politsei poolt sündmuse hetke märkimisel sellest teate laekumisel häirekeskusesse.

Kaebaja toob välja selle, et vaatlusprotokollis pole sõidukite kahjustuste kajastamine täpne.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatud sõidukite

kahjustused piisava täpsusastmega, mõistmaks olukorrast tekkinud sõidukitel toimunud tehnilise seisundi muutust. Konkreetseid sõidukikahjusid hindab kindlustusselts.

Kaebaja on välja toonud, et pidurdusjälgedest on tehtud ainult ühe auto pidurdusjälje fotod ja tema auto omadest mitte. Samuti seda, et pidurdusjälg pole tõendatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et pidurdusjälg on tekkinud sõiduki Volvo S80 reg nr XXX pidurdamisel (mis viitab ohu märkamisele ja juhi poolt ohule reageerimises). Kohtuvälise menetleja hinnangul võib olemasolevate tõendite pinnalt teha järelduse, et Volvo liikus temale ettenähtud teeosal, s.t ringristmiku seesmisel sõidurajal ning juhil oli kavatsus ringteelt maha

sõita Kalda teele. Küll tekkis aga sõiduki Mazda juhi tegevuse tagajärjel enne liiklusoht, mistõttu Volvo juht oli sunnitud järsult pidurdama ja sõidukite kokkupõrke järel seisma jääma. Asjaolule, et sõiduki Mazda juht sõitis külge sõidukile Volvo, viitab sõiduki Mazda paiknemine

kokkupõrke järgselt. Nimelt paikneb Mazda (vt skeem) Volvost eespool sõidutee äärde pargituna, kuhu see sattus kokkupõrkele eelnevalt ringtee välimiselt, s.t esimeselt sõidurajalt, vasakpoolsele sõidurajale kaldudes ning seejärel edasi liikudes.

Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et antud liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi

menetlusalune isik F.R , kes ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada või kahjustada teist vara, enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses, pöörates vasakule vastu vasakul kõrval reas liikunud Volvot reg märk XXX.

Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

8 LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuks. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja lg 2 kohaselt kohaldada nimetatud väärteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks karistada F.R LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 eurot, mis rikkumise puhul jääb sanktsioonimäära esimesse kolmandikku.

Lähtudes V™S § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui aga kohus leiab, et on vajalik väärteoasi läbi vaadata kohtuistungil, on kohtuväline menetleja nõus kohtuistungil enda seisukohta avaldama. Koos kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga edastati kohtule väärteoasja toimik ja CD-R plaat fotodega.

Kohtu seisukoht

Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtul puuduvad küllaldaselt põhjendatud alused kohtuvälise menetleja 10.04.2017.a otsuse tühistamiseks. Väärteoasjas pole vaidlust selles, et sõiduki Mazda reg märgiga XXX juht F.R ja sõiduki Volvo reg märgiga XXX juht V.N.suundusid 30.12.2016.a õhtupoolikul pärast kella 16 Pikalt tänavalt Sõpruse ringristmikule ning soovisid sealt edasi sõita Kalda teele. Sõpruse ringilt Kalda teele väljus kaks sõidurada

Väärteoasjas pole vaidlust ka selles, et ringristmikul vahetult enne Kalda teele suundumist

liikus sõidukite sõidusuunas Pikalt tänavalt Kalda tee poole vaadates sõiduk Volvo kõige vasakpoolsemal sõidurajal (ringristmiku nn siseringil) ja sõiduk Mazda liikus temast paremale jääval sõidurajal (ringristmiku nn väliringil). Need asjaolud on tõendatud tunnistaja V.N. 26.01.2017.a ütlustega (lk 25-26) ja tema ütluste

juurde tunnistaja omakäeliselt koostatud skeemiga ning F.R-i tunnistajana 09.03.2017.a antud ütlustega (lk 28-29) ja tema ütluste juurde F.R-i omakäeliselt koostatud skeemiga, milliste juurde jäi F.R ka tema 09.03.2017.a menetlusaluse isikuna ülekuulamisel ja milliseid ta menetlusaluse isikuna ei soovinud täiendada (lk 31-32).

Väärteoasjas pole vaidlust ka selles, et liikluskorraldusvahendite

kohaselt võisid mõlemad sõidukid endi sõiduradadelt teha mahasõidu Kalda teele ja suunduda ringristmikult enda sõidurada säilitades Kalda teele – Volvo võis suunduda Kalda teele kõige vasakpoolsemal sõidurajal ja Mazda võis suunduda Kalda teele Volvost paremale jääval sõidurajal. Liikluskorraldusvahendite kohaselt ei olnud lubatud ringteelt maha sõites ja Kalda teele suundudes enda sõidurada vahetada – Volvol tuli Kalda teele sõites jääda kõige vasakpoolsemale sõidurajale ja Mazdal tuli jääda Kalda teele sõites Volvost paremale jäävale sõidurajale. Liikluskorraldusvahendite

kohaselt oli Mazdale ainukeseks lubatud

sõidutrajektooriks ringristmikul pärast paremale jäävast Sõpruse sillast möödumist teha mahasõit ringristmikult Kalda teele ja suunduda ringristmikult Kalda teele. Volvol oli lubatud

pärast paremale jäävat Sõpruse silda kas jätkata liikumist ringristmikul või siis teha

ringristmikult mahasõit Kalda teele ja suunduda ringristmikult Kalda teele. Sõpruse ringilt Kalda teele väljus kaks sõidurada

Väärteoasjas pole vaidlust ka selles, et Sõpruse ringristmikult sõiduki Volvo väljumisel ja Kalda tee poole suundumisel toimus V.N.juhitud sõiduki Volvo ja F.R-i juhitud sõiduki Mazda kokkupõrge. Selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas

9 .

Kuigi sõiduki Mazda juht F.R on enda ütlustes, vastulauses ja 10.04.2017.a kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses seisukohal, et sõidukite kokkupõrkes tal

süü puudub ning liiklusõnnetuse toimumises on süüdi sõiduki Volvo juht, ei ole sellega

kooskõlas F.R-i ütlustest ülejääv tõendite kogum, millega on veenvalt ja

usaldusväärselt F.R-i ennast õigustavad ütlused ka ümber lükatud ning tõendatud põhjusliku seose ahel F.R-i poolt liiklusõnnetuse põhjustamises.

Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvat skeemilt ning sündmuskoha fotodelt (lk 18 – 22, lk 23 ümbrikus CD-R plaat fotodega), V.N.ütlustest (lk 25- 26) ja ka F.R-i kaebusele lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt (lk 6-7) üheselt

ja selgelt, et sõiduki Volvo ringristmikult Kalda tee poole suundudes järgis Volvo juht liikluskorraldusvahenditega talle lubatud sõidutrajektoori ja sellelt kõrvale ei kaldunud, mida

ei saa aga väita sõiduki Mazda juhi F.R-i kohta, kes jämedalt eiras talle liikluskorraldusvahenditega

lubatud sõidutrajektoori ning ringristmikult Kalda tee poole suundumise asemel jätkas liikumist ringristmikul ja sõitis ette ning külge temast vasakule jääval sõidurajal liikunud sõidukile Volvo ning toimus sõidukite Volvo ja Mazda kokkupõrge. Suundunuks sõiduk Mazda talle liikluskorraldusvahenitega lubatud sõidutrajektoori järgides ringristmikult Kalda teele, poleks Mazda temast vasakule jääval sõidurajal liikunud sõidukile Volvo ette ja külge sõitnud ning kahe sõiduki kokkupõrge jäänuks toimumata.

See, et sõiduki Volvo ringristmikult Kalda tee poole suundudes järgis Volvo juht liikluskorraldusvahenditega talle lubatud sõidutrajektoori ja sellelt kõrvale ei kaldunud ning sõiduki Mazda juht talle liikluskorraldusvahenditega lubatud sõidtrajektoori ei järginud ja ringristmikult Kalda teele suundumise asemel jätkas ringristmikul liikumist ja sõitis ette ja külge temast vasakule jäänud sõidurajal liikunud sõidukile Volvo, kes talle liiklemiseks lubatud sõidurajal suundus ringristmikult Kalda teele, nähtub selgelt mõlema liiklusõnnetuses

osalenud sõiduki paiknemisest pärast sõidukite kokkupõrget ning mõlemale sõidukile kokkupõrke tagajärjel tekkinud vigastuste asukohast. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvat skeemilt ning sündmuskoha fotodelt (lk 18 – 22, lk 23 ümbrikus CD-R plaat fotodega) ja ka F.R-i kaebusele lisatud sündmuskohast tehtud fotodelt (lk 6-7) nähtuvalt paiknes sõidukite kokkupõrke järgselt sõiduk Volvo talle liikluskorraldusvahenditega liiklemiseks lubatud sõidurajal – Volvo sõidusuunas

vaadates kõige vasakpoolsemal sõidurajal, olles suundumas ringristmikult Kalda teele . Ka sõiduki Volvo 5-meetrine pidurdusjälg , mis jääb sõidukile Volvo liikluskorraldusvahenditega lubatud sõidutrajektoori sisse, tõendab veenvalt, et sõiduk Volvo järgis ringristmikul liikudes ja ringristmikult maha sõitmisel Kalda tee poole suundudes talle liikluskorraldusvahenditega lubatud sõidutrajektoori. Neil asjaoludel pole kohtul vähimatki alust kahelda sõiduki Volvo juhi V.N.tunnistajana antud ütluste (lk 25-26) tõele vastavuses selle kohta, et kui ta oli Volvot juhtides jõudnud kohani, kus saab ringilt välja sõita Kalda teele, siis sõitis talle täiesti ootamatult paremalt poolt tema juhtud sõidukile külge üks sõiduauto (lk 25 pöördel).

F.R-i juhitud sõiduk Mazda paiknes pärast sõidukite kokkupõrget Volvo sõidusuunast vaadates (s.o ringristmikult Kalda tee poole vaadates) Volvost oluliselt eespool ja

asus sõidukile Volvo lubatud sõidutrajektooril Kalda tee alguses kõige vasakpoolsemal sõidurajal, esiosaga kergelt Kalda tee suunas diagonaalis, juhipoolse esirattaga vasakpoolse sõiduraja äärekivide läheduses .

10 Järginuks F.R sõidukit Mazdat juhtides talle liikluskorraldusvahenditega lubatud

sõidutrajektoori, poleks ta saanud sattuda Volvole liiklemisele ettenähtud sõidutrajektoorile ning sõidukite Volvo ja Mazda kokkupõrget poleks ka toimunud.

Sellega, et F.R-i juhitud Mazda sõitis ette ja külge temast vasakul sõidurajal liikunud sõidukile Volvo, on kooskõlas ka mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki vigastuste asukohad – Volvol oli kahjustatud kõrvalistujapoolne esiosa ja esinurk (lk 18) ning Mazdal oli kahjustatud juhipoolne esiosa esinurga läheduses (lk 21 foto nr 21, lk 21 pöördel foto nr 4, kaebusele lisatud fotod lk 6-7). Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki Mazda juhina F.R, kes ringristmikult paremale Kalda tee poole suundumise asemel jätkas lubamatult ringristmikul edasi liiklemist ning sattudes temast vasakule jäävale sõidurajale sõitis ette ja külge seal liikunud sõidukile Volvo, kes oli suundumas ringristmikult Kalda teele.

LS § 16 lõikes 1 on sätestatud nõue, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 33 lg 2 punktis 8 sätestatu kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist,

manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. F.R jättis LS § 16 lg 1 ja LS § 33 lg 2 p 8 nõuded täitmata, mille tulemusena sõitis ette ja külge temast vasakule jääval sõidurajal liikunud sõidukile Volvo ning toimus sõidukite Volvo ja Mazda kokkupõrge. F.R jättis LS § 16 lg 1 ja LS § 33 lg 2 p 8 nõuded täitmata hooletusest (KarS § 18 lg 3). Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral olnuks F.R võimalik

järgida talle liikluskorraldusvahenditega lubatud sõidutrajektoori, ta oleks saanud arvestada teiste liiklejatega, sealhulgas temast vasakule jäänud sõidurajal liikunud sõidukiga Volvo, ja tal oleks olnud võimalik hoiduda kõrvalrajale liikumast ja seal liikunud sõidukile Volvo ette ja

külge sõitmisest ning sellega sõidukile Volvo vigastuste tekitamisest ja sõiduki Volvo omanikule sõidukile Volvo põhjustatud vigastuste näol varalise kahju põhjustamisest.

Väärteoasjas puuduvad F.R-i käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

LS § 16 lg 1 ja LS § 33 lg 2 p 8 sätestatud nõuete täitmata jätmisega põhjustatud liiklusõnnetusega tekkis varaline kahju sõiduki Volvo reg märgiga XXX omanikule XXXX sõidukile Volvo kõrvalistujapoolsele esiosale ja esinurgale tekitatud vigastuste näol (lk 18, lk 22 foto nr 22).

F.R-i käitumine on 10.04.2017.a kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatult

kvalifitseeritud liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi mootorsõiduki juhi poolt varalise kahju tekitamisena, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Seonduvalt vastulauses ja kaebuses kajastatud erinevate väidetega peab kohus vajalikuks täheldada järgmist. Ükski F.R-i vastulauses, kaebuses ja tema ütlustes esitatud väide ei anna kohtule

eraldivõetuna ning ka kogumis küllaldaselt põhjendatud ning seaduslikku alust kohtuvälise menetleja 10.04.2017.a otsuse tühistamiseks.

11

Käesoleva väärteoasja lahendamise seisukohalt ei oma määravat ja otsustavat seisukohta

asjaolu, kas teekate oli liiklusõnnetuse ajal märg või mitte. F.R on väitnud vastulauses ja kaebuses, et teekate oli märg ning sündmuskoha vaatlusprotokollis on valesti kajastatud, et teekate oli kuiv. Kuna sündmuskoha vaartlusprotokoll kajastab valesid andmeid,

siis on F.R-i hinnangul alust selle õigsuses kahelda ning sündmuskoha vaatlusprotokollile ei saa teda süüdi mõistvat lahendit rajada. Kohtu hinnangul on 30.12.2016.a

sündmuskoha vaatlusprotokollis kahes kohas (lk 18, 19) põhjendatult märgitud, et sündmuskohal oli teekate kuiv, sest sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fotodelt ja ka kaebuse juurde kuuluvatelt fotodelt ei nähtu kuskilt märgi olusid – autod on kuivad ning ka asfalt on kuiv. Asfaldi kuivus on hästi näha näiteks fotolt nr 1 (lk 21) ja fotolt nr 6 (lk 22).

Asjaolu, et erinevate valgustusolude valguses on teekate kohati rohkem vastu helkinud, ei

muuda ära parema valgusega valminud fotodelt selgelt nähtuvat teekatte kuivuse kohta. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud, et ilm oli pilvine (lk 18), mis on kooskõlas ka tunnistaja V.N.ütlustega selle kohta, et kuigi oli pime aeg ja vihmane ilm, sõidutee libe ei olnud (lk 25). Tunnistaja V.N.ütustest ei nähtu kuskilt, et teekate oleks olnud märg ja vihma oleks sadanud. Tunnistaja V.N.on üldsõnaliselt andnud hinnangu, et ilm oli vihmane, kuid ütlustes

on jäetud täpsustamata, mida see väljend konkreetselt käesoleval juhul tähendab. Kohtu hinnangul ei nähtu sisulist vastuolu V.N.ilmastiku ja teekatte kohta antud üldsõnaliste ning konkretiseerimata väjendite ning sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatu vahel selle kohta, et ilm oli pilvine, kuid teekate oli kuiv. Kohtu hinnangul ei anna ka asjaolu, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on mõlema sõiduki sõidukiiruseks kajastatud küsimärk, alust kahelda sündmuskoha vaatlusprotokolli õiguses, sest politseid sündmuskohal sõidukite kiirust liiklusõnnetuse toimumise ajal mõõtmas ei olnud ning

sündmuskoha vaatlusprotokolli osaks oleva liiklusõnnetuse akti täitmisel liiklusõnnetuses

osalenud juhid enda juhitud sõidukite kiirust politseile ei avaldanud. Nimetatud lahtreid

mõlema sõiduki sõidukiiruse kohta oleks saanud täita ainult liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtide endi avaldatu või nende ütluste alusel. Sündmukohal isikuid üle ei kuulatud. Ülekuulamised toimusid 2017.a – V.N.kuulati üle 26.01.2017.a (lk 25-26) ja F.R

kuulati üle 09.03.2017.a (lk 28-32). V.N.ütluste kohaselt võis tema juhitud Volvo sõidukiiruseks olla kuni 35 km/h (lk 25). F.R-i ütluste kohaselt võis tema juhitud

Mazda sõidukiiruseks olla 30 km/h (lk 28 pöördel). Mõlema liiklusõnnetuses osalenud

sõidukijuhi ütlused tõendavad nende juhitud sõidukite kiirust. Väärteoasjas teisi tõendeid, sealhulgas võimalikke isikuid, kes teaksid anda ütlusi mõlema sõiduki sõidukiiruse kohta, teada

ei ole. Kohtuväline menetleja on mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi ülekuualmisega teinud endast oleneva, selgitamaks välja liiklusõnnetuse asjaolusid, sealhulgas sõidukite kiirused.

Kohtu hinnangul ei anna ka asjaolu, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajatatud

liiklusõnnetuse toimumise kellaajaks 16:27, küllaldaselt põhjendatud alust kahelda

sündmuskoha vaatlusprotokolli õigsuses. Kuna politseid liiklusõnnetuse toimumise ajal

sündmuskohal ei viibinud, siis on liiklusõnnetuse toimumise kellaaega võimalik tuvastada üksnes liiklusõnnetuses osalenute endi avaldatu alusel või kui sellekohane info puudub, siis

politseile häirekeskusesse tehtud telefonikõne alusel. Väärteoasjas muid tõendeid, mis võimaldaksid täpsemalt määratleda liiklusõnnnetuse toimumise aega, ei ole. Neil asjaoludel

saab sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud liiklusõnnetuse toimumise aega kell 16:27 pidada orienteeruvaks ajaks. Kohtuväline menetleja ongi enda kirjalikus seisukohas kaebuse kohta avaldanud, et see kellaaeg on häirekeskusele liiklusõnnetuse kohta tehtud telefonikõne

kellaaeg. See, et liiklusõnnetus toimus peale kella 16, nähtub kogumis ka tunnistaja V.N. 26.01.2017.a ütlustest selle kohta, et ta juhtis sõidukit Volvo Sõpruse ringristmikul kella 16 paiku (lk 25) ja F.R-i 09.03.2017.a ütlustest selle kohta, et liiklusõnnetus toimus kella 16:15 ajal (lk 28 pöördel). Ühtegi konkreetsemat pidepunkti, mis võimaldaks täpsemalt määratleda liiklusõnnetuse toimumise aega, väärteoasjas ei ole. Ka F.R-i väited selle kohta, et tegi sündmuskohal fotod kella 16:25 ajal, mis nähtuvat kaebusele lisatud fotodelt,

12

ei võimalda täpsemalt määratleda liiklusõnnetuse toimumise aega, sest F.R-i

kaebusele lisatud fotodelt ühtegi kellaaega ei nähtu (lk 6-7 kaebusele lisatud fotod). Kuna

liiklusõnnetuse toimumise täpne kellaaeg pole käesoleval juhul väärteoasja lahendamise

seisukohalt ka määrava ning olulise tähtsusega asjaolu, siis alust kohtuvälise menetleja 10.04.2017.a otsuse tühistamiseks liiklusõnnetuse kellaaja osas ei ole, sest väärteoasjas ei ole ka väärteoasja otsuses kajastatust täpsemaid pidepunkte, mis annaks kohtule põhjendatud aluse

vaidlustatud otsuses kajastatud sündmuse kellaaja muutmiseks ja selle täpsema ajaga asendamiseks. F.R on sündmuskoha vaatlusprotokollile ette heitnud veel seda, et selles ei ole

tema juhitud sõiduki Mazda vigastuste kajastamine täpne – kajastatud on, et vigastada sai Mazda juhipoolne esinurk, kuigi tulnuks kajastada, et vigastada sai Mazda juhipoolne külg. Vastuseks sellele etteheitele on oluline täheldada, et sündmukohta kajastavatelt fotodelt (lk 21

ja 21 pöördel, lk 6-7) nähtuvalt ei ole Mazda juhipoolne külg tervikuna vigastatud, vaid

vigastused jäävadki juhipoolse esinurga piirkonda ning vähesel määral ka juhiuksele selle

esinurga poolsesse äärde. Neil asjaoludel ongi põhjendatum kajastada sündmuskoha vaatlusprotokollis, et Mazdal sai vigastada juhipoolne esinurk. Seoses F.R-i väitega selle kohta, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud tema juhistaažiks 10 aasta asemel 8 aastat, peab kohus vajalikuks täheldada, et sündmuskoha

vaatlusprotokolli liiklusõnnetuse akti osa täidetakse valdavalt koostöös liiklusõnnetuses

osalenud pooltega ja seal kajastuvaid andmeid kinnitavad liiklusõnnetuses osalejad allkirjadega. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud ühtegi teist tõendit, mis annaks aluse väita, et F.R-i tegelik juhistaaž on 8 aasta asemel 10 aastat. Kuna liiklusõnnetuse akt ei ole kohustuslik sündmuskoha vaatlusprotokolli osa väärteoasja lahendamise seisukohalt ja selle

andmed kajastavad osaliselt ka liiklusõnnetuses osalenute endi avaldatut (näiteks juhistaaži kõrval on kohe lahter juhi roolis oldud aja kohta – lk 18), ja kohtule pole kaebusega koos ka ühtegi tõendit esitatud, millest nähtuks F.R-i juhistaažiks 10 aastat, siis on F.R-i

etteheited sündmuskohal viibinud politseile põhjendamatud, sest F.R tulnuks avaldada poltseile õigeid andmeid ja need ka ise siis allkirjastada. Käesoleval juhul nähtub, et F.R on teinud sündmuskohal politseiga koostööd valikuliselt – on avaldanud, et oli roolis 1 tunni, enda juhitud sõiduki kiiruse on jätnud politseile avaldamata ning on jätnud

ka tema avaldatu alusel täidetud liiklusõnnetuse akti lahtrid allkirjastamata (lk 18). Teine liiklusõnnetuses osaleja V.N.politseiga koostööst sündmuskohal keeldunud ei ole, on politseile enda poolt avaldatu ka allkirjastanud ning sellega kinnitanud politseile avaldatu õigsust (lk 18).

Kuna liiklusõnnetuses osalenud isikute juhistaaž käesoleva väärteoasja lahendamise seisukohalt olulise tähtsusega ei ole ja liiklusõnnetuse akti osa täidetakse valdavalt koostöös

liiklusõnnetuses osalenud isikute avaldatu alusel, siis hindab kohus F.R-i etteheited kohtuvälisele menetlejale tema juhistaaži liiklusõnnetuse aktil kajastamise osas põhjendamatuks. F.R tulnuks avaldada politseile sündmuskohal õigeid andmeid, teha

politseiga koostööd ja enda avaldatu ka allkirjastada. See, et F.R on otsustanud sündmuskohal politseiga teha koostööd valikuliselt, ei anna kohtule põhjendatud alust kahelda sündmuskoha vaatlusprotokolli usaldusväärsuses.

Seonduvalt F.R-i väidetega selle kohta, et sündmuskoha vaatlusprotokolli on täidetud erinevate isikute poolt ja erinevatel aegadel, mis annab tema arvates alause kahelda

sündmuskoha vaatlusprotokolli õigsuses, peab kohus vajalikuks täheldada, et sündmuskoha vaatlusprotokolli vormi üheks osaks on liiklusõnnetuse akt, mis täidetakse valdavalt koostöös

liiklusõnnetuses osalenud isikutega nende avaldatu alusel, milleks on ette nähtud ka lahter liiklusõnnetuses osaleja nime ja allkirja kohta, et tema avaldatud andmed on õiged (lk 18). Ka

see, et sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks oleva liiklusõnnetuse skeemi all on kajastatud

koht, kuhu saab kajastada skeemiga tutvunud isikute nimed ja allkirjad, ei anna kohtule põhjendatud alust kahelda sündmuskoha vaatlusprotokolli usaldusväärsuses.

13 Seonduvalt F.R-i tõstatatud kahtlustega sündmuskohal sõidukil Volvo mõõdetud 5-meetrise pidurdusjälje kohta peab kohus vajalikuks täheldada, et Volvo juhipoolse esirattaga

jäetud 5-meetrine pidurdusjälje asukoht klapib sõidukile Volvo liikluskorraldusvahenditega

lubatud liikumistrajektooriga ja kuna pidurdusjälje lõpuks on kajastatud sõiduki Volvo juhipoolne esiratas (lk 19, lk 18 pöördel), siis pole kohtul vähimatki kahtlust selles, et sõiduk

Volvo asus sõidukite kokkupõrke ajal talle liiklemiseks lubatud sõidrajal. Kuna sõidukite kokkupõrke kohtadeks olid sõidukite esiosad – Volvol kõrvalistujapoolse külje esiosa ja Mazdal juhipoolse külje esiosa esinurga piirkonnas, siis on loogiline, et Volvo pidurdamisel kokkupõrke ajal kaldus raskus Volvo juhipoolsele küljele juhipoolsesse ossa esirattale, millest ka Volvo juhiratta jäetud pidurdusjälg. Neil asjaoludel pole kohtul vähimatki kahtlust selles, et 5-meetrise pidurdusjälje jättis sõiduki Volvo juhipoolne esiratas. Asjaolu, et sündmuskohal polnud näha sõiduki Mazda pidurdusjälge, mistõttu seda ei olnud võimalik ka sündmuskohal vaatlusel fikseerida, iseloomustab sõiduki Mazda juhi ülimalt suurt hooletust liiklemisel. Ka F.R-i kaebusele lisatud sündmuskohas tehtud kahelt fotolt (lk 6-7) ei nähtu kuskilt Mazda pidurdusjälge.

Kokkuvõtvalt - kohus ei tuvastanud ühtegi sellist asjaolu, mis annaks kohtule põhjendatud aluse kahelda sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluva skeemi ning sündmuskohast tehtud fotode õigsuses ja nendest nähtuvate asjaolude tegelikkusele vastavuses. Sündmuskoha

vaatlusprotokolliga, selle juurde kuuluva skeemiga ja fotodega on kooskõlas ka F.R-i

kaebusele lisatud 2 fotot sündmuskohast (lk 6-7), millistest nähtub muuhulgas samuti, et F.R-i juhitud Mazda asus sõidukite kokkupõrke järgselt Volvost eespool ja sõidukile Volvo liikumiseks lubatud sõidurajal ning sõidukil Mazda oli vigastatud juhipoolse külje esiosa esinurga läheduses.

F.R-i väited, et sõiduk Volvo sõitis enda sõidurajalt välja paremale sõidukile Mazda liiklemiseks lubatud sõidurajale ja seal külge tema juhitud sõidukile Mazda, ei ole veenvad ja usutavad olukorras, kus F.R-i väidetut teised väärteoasjas kogutud tõendid ei kinnita.

Eeltoodud R.Mihaelise paljasõnalised väited on veenvalt ümber lükatud sündmuskoha

vaatlusprotokollist, selle juurde kuuluvalt liiklusõnnetuse skeemilt ja sündmuskohta

kajastavatelt fotodelt ning ka tunnistaja V.N.ütlustest kogumis nähtuvaga selle kohta, et vahetult enne sõidukite kokkupõrget ning kokkupõrke ajal ja ka kokkpõrke järgselt asus sõiduk Volvo talle liikluskorraldusvahenditega liiklemiseks lubatud sõidurajal ning sellelt ei väljunud. Seda kajastab ilmekalt Volvo juhiratta jäetud 5-meetrine pidurdusjälg. Küll aga asus sõiduk

Mazda sõidukite kokkupõrke järgselt väljaspool talle liiklemiseks lubatud sõidurada, s.o sõidukile Volvo liiklemiseks lubatud sõidurajal. Juhul kui sõiduk Volvo oleks tõesti kaldunud

väljapoole talle liiklemiseks lubatud sõidurada ning sattunud paremale jäävasse sõidukile

Mazda liiklemiseks lubatud sõidurajale, siis sõidukitele kokkupõrke järgselt tekkinud vigatsuste asukohtadest nähtuvalt poleks saanud olla Mazda liiklusõnnetusejärgseks asukohaks ühelgi juhul sõidukile Volvo liiklemiseks lubatud sõidurada.

F.R-i väited, et ta on 10 aastat sõitnud Sõpruse ringristmikul ja on teadlik seal

kehtivatest liiklusnõuetest, iseloomustab üksnes tema hooletust liiklemisel ning ei välista

F.R-i käitumise õigusvastasust olukorras, kus tema juhitud sõiduk Mazda väljus

lubamatult talle liiklemiseks määratud sõidutrajektoorilt ning sõitis ette ja külge vasakule sõidurajale seal liikunud sõidukile Volvo.

Seonduvalt F.R-i väidetega selle kohta, et sõiduki Volvo juht pööras liiga palju tähelepanu Sõpruse sillalt tulevatele autodele ja sellest tulenevalt oli R.Mihaelise hinnangul Volvo juhi tähelepanu hajutatud, peab kohus vajalikuks täheldada, et Volvo juhile on need

etteheited kohatud, sest Volvo juht liiklusnõudeid ei rikkunud ja talle liiklemiseks lubatud sõidurajalt ei väljunud.

14

Seonduvalt F.R-i väidetega selle kohta, et sõiduki Volvo juht muutis sündmuskohal enda ütlusi, on oluline täheldada, et sündmuskohal kedagi üle ei kuulatud. Sõiduki Volvo juht kuulati üle ja ta andis ütlusi 26.01.2017.a ning sõiduki Mazda juht F.R kuulati üle ja ta andis ütlusi 09.03.2017.a. Neil asjaoludel hindab kohus F.R-i väited selle kohta,

nagu oleks sõiduki Volvo juht muutnud sündmuskohal oma ütlusi, ainetuteks. Fakt, et sündmuskohale kutsuti politsei, näitab ilmekalt, et juhid kohapeal omavahel liiklusõnnetuse toimumise asjaoludes kokkuleppele ei jõudnud.

Karistus LS § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 223 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 223 lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes F.R-i süü ulatusest – liiklusnõuete rikkumisega põhjustas varalise kahju hooletusest, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on põhjendatult F.R-i distsiplineerimiseks, tema õiguskuulekusele suunamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks teda karistatud rahatrahviga sanktsiooni maksimummäärast 1/6 läheduses – 55 trahviühikuga, s.o 220 euroga. Kohtuväline menetleja on valinud karistuseks kõige kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi, mis jääb oluliselt alla keskmist määra – 55 trahviühikut ehk 220 eurot, millist kohtul pole vähimatki alust vähendada, sest karistus on juba niigi minimaalne, s.o alla keskmist määra ning pigem miinimummäärale lähedane. V™S § 132 punktis 2 on sätestatud kaebemenetluses maakohtule keeld menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks.

Kuna väärteoasja toimiku andmetel on F.R olemas kindel sissetulekuallikas enda töökohast (XXXX – lk 17, 28, 31), siis alust rahatrahvi ositi tasumise määramiseks ei ole.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/