2-15-14081/73 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.juuli 2017.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-14081

Tsiviilasi

XXX hagi XXXvastu ühisvara jagamise ja 45 000 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

48 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Andrei Matvejev

Kostja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ilya Zuev

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 28.10.2016, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX hagi XXX vastu 45 000 euro nõudes ja mõista XXX(isikukood XXX)

XXX (isikukood XXX) kasuks välja 45 000 eurot.

2. Rahuldada XXX hagi ühisvaraks oleva kohtutäitur Elin Vilippuse poolt hoiustatud

summa 5213,93 euro jagamiseks ja jagada mainitud summa poolte vahel võrdsetes

osades, so hagejale kuulub 2606,96 eurot ja kostjale kuulub 2606,96 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue ühisvaraks oleva korteriomandi aadressil XXX

jagamiseks selliselt, et jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja välja mõista

kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poole korteriomandi väärtusega

ehk summas 15 000 eurot, so hagejale väljamõistmiseks kuulub summa 7500 eurot.

4. Jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue lugeda ühisvara jagatuks 03.12.2012

abieluvara jagamise lepinguga selliselt, et korteriomand aadressil XXX, Tallinn,

korteriomand XXX, LVI-Nordplus OÜ osa ja OÜ EurEst Ehitus osa koos poolte

laenukohustustega AS-i Swedbank ees jäävad kostja ainuomandisse, aga kostja on

kohustatud tasuma hagejale hüvitist summas 60000 eurot, millest 15 000 eurot olid

tasutud kostja poolt ja lõplikult kuulub sissenõudmisele summa 45 000 eurot.

2-15-14081

2 (12)

5. Jätta rahuldamata hageja taotlus kohustada kohtutäitur Elin Vilippust, kelle

hoiustamisel on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügist ülejäänud summa,

maksta hagejale välja 2606,96 eurot.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1.

Menetluskulud jätta 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.

6.2.

Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud

summas 3600 eurot (2400 eurot õigusabikulud ja 1200 eurot riigilõiv).

6.3.

Määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot.

6.4.

Mõista XXX(isikukood XXX) XXX (isikukood XXX) kasuks välja

menetluskulud summas 2700 eurot.

6.5.

Mõista XXXlt (isikukood XXX) XXX

(isikukood XXX) kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot.

6.6.

Tasaarvestada resolutsiooni punktides 6.4 ja 6.5 hüvitamisele määratud

summad, mille tulemusel mõista XXX(isikukood XXX) XXX (isikukood XXX)

kasuks välja menetluskulud summas 2475 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. XXX (hageja) esitas hagi XXX(kostja) vastu ühisvara jagamise ja 45 000 euro nõudes.

Hageja soovib hagiavalduses ühisvara jagada järgmiselt:

-

Ühisomandis asuv korteriomand aadressil XXX, Tallinn, kinnistu registrinumber

18405701, katastritunnus 78402:203:3812, jätta kostja ainuomandisse ja välja mõista

kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poolele korteriomandi väärtusest ehk

summas 97 500 eurot.

-

Ühisomandis asuv korteriomand aadressil XXX, kinnistu registrinumber 4065708,

katastritunnus 85101:003:0416 jätta hageja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt

hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poolele korteriomandi väärtusest ehk

summas 10 000 eurot.

2-15-14081

3 (12)

-

AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused summas 121 057,03

jätta kostja ainukohustuse hulka ja välja mõista hagejalt kostja kasuks rahaline hüvitis,

mis võrdub poolele kohustuse suurusest ehk summas 60 528,52 eurot.

-

Tasaarvestada poolte nõuded kattuvas osas ning peale tasaarvestuse tegemist välja

mõista kostjalt hageja kasuks lõplik hüvitis summas 46 971,48 eurot.

2. Hageja esitas 03.04.2017 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt soovib hageja ühisvara

jagada järgmiselt:

-

Ühisomandi (aadressil XXX, Tallinn asuva korteriomandi, kinnistu registrinumber

18405701, katastritunnus 78402:203:3812) müügist avalikul enampakkumisel laekunud

ja peale võlausaldajate ja kohtutäituri nõuete rahuldamist hoiustatud summa 5213,93

eurot lugeda poolte ühisomandiks, lõpetada poolte ühisomand antud summa suhtes ja

jagada mainitud summa poolte vahel võrdsetes osades, so hagejale jääb summa 2606,96

eurot. Kohustada kohtutäitur Elin Vilippust, kelle hoiustamisel on korteriomandi

asukohaga XXX, Tallinn müügist ülejäänud summa, maksta hagejale välja 2606,96

eurot.

-

Lõpetada poolte ühisomand korteriomandi aadressil XXX, kinnistu registrinumber

4065708, katastritunnus 85101:003:0416 suhtes, määrata, et jätta korteriomand kostja

ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poole

korteriomandi väärtusega ehk summas 15 000 eurot, so hagejale väljamõistmiseks

kuulub summa 7500 eurot.

-

Alternatiivse nõudena palub hageja lugeda ühisvara jagatuks 03.12.2012 abieluvara

jagamise lepinguga selliselt, et korteriomand aadressil XXX, Tallinn, korteriomand

XXX, LVI-Nordplus OÜ osa ja OÜ EurEst Ehitus osa koos poolte laenukohustustega

AS-i Swedbank ees jäävad kostja ainuomandisse, aga kostja on kohustatud tasuma

hagejale hüvitist summas 60000 eurot, millest 15 000 eurot olid tasutud kostja poolt ja

lõplikult kuulub sissenõudmisele summa 45 000 eurot.

3. Hageja väitel sõlmiti poolte abielu 16.07.1999. Poolte abielu lahutati 03.12.2012. Hageja ja

kostja sõlmisid 03.12.2012 lepingu ühisvara jagamiseks.

4. Hageja väitel soetati abielu kestel järgmine ühisvara:

-

Korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, kinnistu registrinumber 18405701,

katastritunnus 78402:203:3812.

-

Korteriomand asukohaga XXX, kinnistu registrinumber 4065708, katastritunnus

85101:003:0416.

-

LVI-Nordplus OÜ osa.

-

OÜ EurEst Ehitus osa.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on poolte ühisvara väärtuseks kokku 215 000 eurot.

Abielu kestel tekkisid pooltel järgmised ühiskohustused:

-

AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepinguga said hageja ja kostja ühiskasutusse laenu,

mida kasutati korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, soetamiseks. Käesoleva

hagiavalduse esitamise aja seisuga moodustab poolte ühiskohustus AS Swedbank ees

tagastamata laenu näol 121 057,03 eurot.

5. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga moodustavad poolte ühiskohustused kokku 121

057,03 eurot. Kuna ühisvara väärtuseks on 215 000, siis selle jätmisel kostja ainuomandis

2-15-14081

4 (12)

kohustub kostja hüvitama hagejale 107 500 eurot. Kuna ühiskohustuste väärtuseks on 121

057,03 eurot, siis selle muutmisel kostja ainukohustuseks kohustub hageja hüvitama

kostjale 60 528,52 eurot. Peale poolte tasaarvestamist kattuvas osas on kostja kohustuseks

hüvitada hagejale kokku 46 971,48 eurot.

6. Vastavalt lepingule jäi osalus LVI-Nordplus OÜ-s ja Osaühingus EurEst Ehitus kostja

lahusvaraks. Vastavalt lepingule kohustus kostja maksma hagejale hüvitisena 60 000 eurot

hiljemalt 31.12.2014. 2014.a septembris maksis kostja hagejale 15 000 eurot. Rohkem ei

ole kostja hagejale maksnud. Hageja nõudis 2015.a juulis kostjalt ülejäänud summa

tasumist, kuid kostja ei ole endiselt summat tasunud. Hageja leiab, et kostja on kohustatud

vastavalt poolte vahelisele lepingule ka ülejäänud summa, so 45 000 eurot talle maksma.

7. AS-i Swedbank algatusel oli algatatud täitemenetlus, mis oli suunatud hüpoteegi

realiseerimiseks selleks, et rahuldada AS-i Swedbank nõuded mõlema menetluspoole vastu.

Täitemenetluse käigus müüdi avalikul enampakkumisel korteriomand asukohaga XXX,

Tallinn, kinnistu registrinumber 18405701, katastritunnus 78402:203:3812 145 000 euro

eest. Müügist saadud raha arvel rahuldati AS-i Swedbank nõue menetluspoolte vastu, mis

tuleneb abielu kestel sõlmitud laenulepingust. AS-le Swedbank läks summa 126 504,55

eurot. 13 281,52 eurot olid peetud kinni kohtutäituri poolt kohtutäituri tasu ja kulude

katteks. Kuna ühisomandis olev korteriomand oli müüdud ühiskohustuse katmiseks, siis

puudub võimalus käeoleval päeval jagada tegelik laenukohutus ja sellel juhul tuleb jagada

ühisomandi müümisest saadud rahajääk võrdsetes osades võttes sellest summast maha

ühiskohustuste täitmiseks kasutatud summa. Korteri müügist jäi järele summa 5 213,93

eurot. Pool sellest summast ehk 2606,96 eurot kuuluvad hagejale. Kuna antud summa on

hoiustamisel kolmandal isikul (kohtutäituril), siis selleks, et kohtuotsus tunnistataks

täidetavaks sundtäitmise korras, tuleb kohustada kolmandat isikut maksta antud summa

(2606,96) välja hagejale.

8. Hageja märgib, et esialgselt soovis hageja jätta korteriomand asukohaga XXX, kinnistu

registrinumber 4065708, katastritunnus 85101:003:0416, hageja ainuomandisse. Kuid

lähtudes kostja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest (nt 28.09.2016 täiteasjas

065/2010/4009 kohtutäituri K. Maalman tehtud teatisest täitetoimingu kohta) on antud

korteriomandile pööratud nõue täitemenetluse korras.

Teatisest tulenevalt on

täitedokumendiks Viru Maakohtu otsus tsisviilasjas nr 2-10-1541. Tulenevalt antud otsusest

on nõue suunatud solidaarselt kostja lahusvarana oleva juriidilise isiku ja kostja vastu.

Otsuse punktist 15 tuleneb selgelt, et kohtuotsusega välja mõistetud nõue ei kuulu hageja ja

kostja ühisvara hulka ja antud kohustust tuleb käsitleda lahusvarana. Antud olukord tekkis

peale esialgset hagiavalduse esitamist. Antud olukorras leiab hageja, et kõige mõistlikum

oleks jätta antud korteriomand kostja ainuomandisse.

Kuna hageja taotleb jätta korteri kostja ainuomandisse, siis on kostja kohustatud maksma

hagejale hüvitist 50% jagatava vara turuväärtuse ulatuses. Antud vara hindamisel hageja lähtus

turuväärtusest 20 000 eurot, kuid kostja ja kohtutäitur leidsid, et vara turuhinnaks peab olema

10 000 eurot. Sellisel juhul lähtub hageja vara turuväärtuse hindamisel keskmisest summast, s.o

summast 15 000. Kuna antud vara jääb kostja ainuomandisse, siis kostja peab sellel juhul

maksma hagejale hüvitist summas 7500 eurot.

9. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kostja väide kinnisvara jagamise

kokkuleppest on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Kostja väide osade väärtuse kohta ei vasta

tõele, kuna kostja lähtub nominaalväärtusest, mis erineb aga turuväärtusest. Kostja ei ole

tõendanud, et osade väärtus vastab turuväärtusele.

Kostja vastuväited

2-15-14081

5 (12)

10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

11. Kostja leiab, et osaluse väärtuseks LVI-Nordplus OÜ-s oli 2508 eurot ja Osaühingus EurEst

Ehitus 2 556 eurot ning 60 000 euro nõudmine osade eest on ebaõiglane. Firmades puudus

vara ja neil olid võlgnevused.

12. Samuti leiab kostja, et kompensatsiooni nõudmine summas 60 000 eurot on heade kommete

vastane ja seega tühine.

13. Kostja märgib, et hageja lubas loobuda muust ühisvarast, hiljemalt 31.12.2014 ja tagastab

kinnisvara dokumendid ja võtmed. Kui kostja oleks kinnisvara saanud enda ainuomandisse

oleks kostja tasunud ka hüvitise. Hageja ei ole soovinud enam ühisvara osas notariaalset

lepingut sõlmida.

14. Kostja leiab, et ühisvara tuleb jagada. Kostja leiab, et korteriomand asukohaga XXX peaks

jääma hageja ainuomandisse. Kostja leiab, et korteriomandi asukohaga XXX väärtus on 10

000 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei

ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

16. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes:

-

Poolte abielu sõlmiti 16.07.1999 ja poolte abielu lahutati 03.12.2012.

-

Ühisvara hulka kuulus korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, korteriomand asukohaga

XXX, LVI-Nordplus OÜ osa ja OÜ EurEst Ehitus osa.

-

Poolte ühiseks kohustuseks AS-i Swedbank ees oli laenukohustus 121 057,03 eurot.

-

Korteriomand asukohaga XXX, Tallinn müüdi täitemenetluses.

-

Korteriomandi müügist saadud rahast tasuti laenukohustus AS-i Swedbank ees ja järgi

jäi raha 5213,93 euro suuruses summas.

-

03.12.2012 sõlmisid pooled lepingu ühisvara jagamiseks.

-

Jagatavaks varaks oli lepingu kohaselt osalus LVI-Nordplus OÜ-s ja Osaühingus EurEst

Ehitus.

-

Vastavalt lepingule jäi osalus LVI-Nordplus OÜ-s ja Osaühingus EurEst Ehitus

XXXlahusvaraks.

-

Vastavalt lepingule kohustus XXX maksma XXX hüvitisena 60 000 eurot hiljemalt

31.12.2014.

-

2014 septembris maksis kostja hagejale 15 000 eurot, rohkem ei ole kostja hagejale

03.12.2012 lepingu alusel maksnud.

2-15-14081

6 (12)

17. Vaidlus on järgmiste põhiliste asjaolude üle ja tuvastamist vajavad järgmised asjaolud: -

Kas 03.12.2012 lepingu alusel hageja poolt nõutud summa hõlmas ainult osaluse eest

makstavat summat või oli kokkuleppe tingimuseks ka ülejäänud ühisvara osas kostja

kasuks lepingu sõlmimine. Juhul kui, siis kas see hõlmas ka kinnisvara.

-

Kas osaluste väärtuseks oli 03.12.2012 lepingus märgitud 60 000 eurot või LVINordplus

OÜ puhul 2508 eurot ja Osaühingu EurEst Ehitus puhul 2 556 eurot.

-

Kas kompensatsiooni nõudmine kostjalt summas 60 000 eurot on heade kommete

vastane ja seega tühine.

-

Kas ühisvara hulka kuuluvat korteriomandit asukohaga XXX, saab jagada hageja

soovitud viisil.

-

Kas korteriomandi asukohaga XXX, väärtus on hageja väidetud 15 000 eurot.

Hageja 45 000 euro tasumise nõue

18. Hageja nõuab kostjalt 45 000 euro tasumist tulenevalt poolte vahel 03.12.2012 sõlmitud

lepingust.

19. VÕS § 108 lg 1 kohaselt juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Antud juhul on hageja nõude näol tegemist raha maksmise

kohustamise nõudega, seega on hageja nõue lahendatav VÕS § 108 lg 1 alusel.

Rahalise kohustuse täitmist saab alati nõuda, selles osas ei ole seaduses reservatsioone ette

nähtud. Ainuke eeldus VÕS § 108 lg 1 alusel nõude esitamiseks on asjaolu, et raha maksmise

kohustust on rikutud. Seega peab kohus tuvastama, kas kostjal oli 03.12.2012 lepingu alusel

kohustus tasuda hagejale 60 000 eurot ja kas kostja on kohustust rikkunud.

20. Kohtule esitatud 03.12.2012 Endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu, kokkulepe

elatise maksmise kohta ja asjaõiguslepingu (03.12.2012 leping) punktis 2.1 on märgitud

lepingu esemeks poolte varaühisuse kestel omandatud LVI-Nordplus OÜ 2508 euro

nimiväärtusega osa ja Osaühingu EurEst Ehitus 2556 euro nimiväärtusega osa. 03.12.2012

lepingus punktis 3.1 on pooled kokku leppinud nimetatud ühisvara jagamise selliselt, et

LVINordplus OÜ 2508 euro nimiväärtusega osa ja Osaühingu EurEst Ehitus 2556 euro

nimiväärtusega osa jääb kostja lahusvaraks. Punktis 3.2. avaldavad pooled, et LVI-

Nordplus OÜ osa väärtuseks on 2508 eurot ja Osaühingu EurEst Ehitus osa väärtuseks on

2556 eurot. Punktis 3.3. on pooled kokku leppinud, et kostja tasub oma lahusvara arvelt

hagejale kompensatsiooni summas 60 000 eurot. Punktis 3.4. on pooled kokku leppinud, et

kompensatsiooni summa kohustub kostja tasuma hageja kontole hiljemalt 31.12.2014 (I kd

tl 4-11).

Kostja väitel on osa väärtuseks LVI-Nordplus OÜ-s 2508 eurot ja Osaühingus EurEst Ehitus 2

556 eurot ning 60 000 euro maksmine ei olnud kokku lepitud ainult osaühingu osade eest.

TsMS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. TsMS § 29 lg 4 kohaselt juhul kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet

ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul saab lepingu punktidest 3.2 ja 3.3 teha

järelduse, et pooled pidasid lepingu punktis 3.2 märgitud osade väärtuse all silmas osade

nimiväärtust. 03.12.2012 lepingu punkte 3.2 ja 3.3 koos käsitledes, ei saa punktis 3.3 märgitust

teha teistsugust järeldust kui et 60 000 euro suurune kompensatsioon oli ette nähtud osaühingute

osade eest. Lepingus puudub igasugune viide sellele, et pooled oleksid 60 000 euro suuruse

2-15-14081

7 (12)

kompensatsiooni all mõelnud millegi muu kui osade väärtuse kompenseerimist. Kohtule ei ole

esitatud ühtegi tõendit, millest saaks poolte teistsugust tahet järeldada. Kostja ei ole tõendanud

oma väidet, et 60 000 eurot osaühingu osade eest oleks ilmselgelt ebaõiglane ja ei vastaks osade

tegelikule väärtusele. Kostja väitel on 60 000 euro suuruse kompensatsiooni puhul tegemist

ebaõiglaselt suure kompensatsiooniga arvestades, et osade väärtus kokku oli 5064 eurot. Kohtu

hinnangul on pooled kompensatsiooni suuruses omavahel kokku leppinud ja kohtul puudub alus

järelduseks, et pooled ei pidanud 60 000 euro suuruse summa puhul silmas osade väärtuse

kompenseerimist.

21. Kostja väitel lubas hageja loobuda muust ühisvarast hiljemalt 31.12.2014 ning juhul kui

kostja oleks kinnisvara saanud enda ainuomandisse oleks kostja tasunud ka hüvitise. Kohus

leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 03.12.2012 lepingu alusel 60 000 euro tasumist ja

kostjal on kohustus summa tasuda. Kohtu hinnangul ei sisaldu kostja väidetud kokkulepe

03.12.2012 sõlmitud lepingus. Kostja väitel oli tegemist suusõnalise kokkuleppega. TsMS

§ 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku

leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on

tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. Kohus selgitas kostjale eelmenetluses, et kostja peab oma väidet suusõnalise

kokkuleppe olemasolu kohta tõendama. Kostja ei ole seda teinud. Seega kohus ei saa kostja

väidet suulise kokkuleppe olemasolu kohta tõendatuks lugeda.

22. Kohtul puudub alus järeldada ka seda, et tegemist oleks heade kommete vastase ja seetõttu

tühise tehinguga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade

kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on

tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu

tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:

1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 03.12.2012 leping oleks sõlmitud äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel või oleks vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas. Eelkõige võiks antud juhul selliseks olukorraks olla osade tegeliku väärtuse

ja kostjalt nõutava kompensatsiooni ebaõiglaselt suur erinevus. Kohtule on esitatud Osaühingu

EurEst Ehitus 2012.a majandusaasta aruanne (II kd tl 110-123), millest nähtub, et osaühingu

osakapitali nimiväärtus on 2556 eurot. Kohtu hinnangul ei saa osaühingu nimiväärtusest

otseselt tuletada selle osaühingu tegelikku väärtust. Osaühingu EurEst Ehitus 2012.a

majandusaasta aruandest osaühingu tegelikku väärtust ei nähtu ja nimetatud tõend ei tõenda

asjaolu, et osaühingu tegelik väärtus oleks piirdunud 2556 euroga. LVI-Nordplus OÜ osas ei

ole kohtule ühtegi tõendit esitatud.

23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 03.12.2012

lepingu punkti 3.3. täitmist ja kohus rahuldab hageja nõude tasumata osa ulatuses, so summas

45 000 eurot.

Hageja ühisvara jagamise nõue

2-15-14081

8 (12)

24. Kuna ühisvara jagamise hagi esitati maakohtule alates 1. juulist 2010 kehtiva

perekonnaseaduse kehtivuse ajal, tuleb poolte ühisvara jagada perekonnaseaduse (PKS) § 210

lg 1 ja § 211 alusel kehtiva seaduse kohaselt.

PKS § 35 p 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse. Poolte abielulised

suhted lõppesid 03.12.2012. Seega lõppes poolte varaühisus 03.12.2012. 25. PKS § 37 lg 1

kohaselt jagavad varaühisuse lõppedes abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada

ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise

hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara

koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga.

26. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte ühisvara hulka kuulus korteriomand

asukohaga XXX, Tallinn, korteriomand asukohaga XXX, LVI-Nordplus OÜ osa ja OÜ EurEst

Ehitus osa. Pooled on 03.12.2012 lepinguga jaganud ära LVI-Nordplus OÜ osa ja OÜ EurEst

Ehitus osa. Samuti pole vaidlust selles, et korteriomand asukohaga XXX, Tallinn müüdi

täitemenetluses ning sellest saadud rahaliste vahendite arvel tasuti laenukohustus AS-i

Swedbank ees ja järgi jäi raha 5213,93 euro suuruses summas. Seega kuulub poolte vahel

jagamisele ühisvara, milleks on korteriomand asukohaga XXX ja rahalised vahendid summas

5213,93 eurot.

27. Hageja soovib ühisvaraks oleva korteriomandi aadressil XXX jagamist selliselt, et jätta

korteriomand kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis

võrdub poole korteriomandi väärtusega ehk summas 15 000 eurot, so hagejale väljamõistmiseks

kuulub summa 7500 eurot.

28. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel

kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Asjaõigusseadus AÕS § 70 lg 2 sätestab, et ühine omand on kaasomand või ühisomand. AÕS

§ 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga pole

sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi

lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike

kokkuleppele, kuid kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise

viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi avalikul või kaasomanike vahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osa suurusele.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane

hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et

omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt nt

Riigikohutu 21.05.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-21-38-14, 12. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-15-06, p 15).

29. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kohus saab valida üksnes nende

kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kostja ei ole

vastuhagi esitanud. Kostja on vaielnud vastu hageja nõudele jagada korteriomand asukohaga

XXX, hageja pakutud viisil.

30. Ühisvara jagamise viisidele kohaldatakse kaasomandi lõpetamise sätteid ja samu

põhimõtteid, mis kaasomandi lõpetamise kohta. Riigikohus on 10.mai 2017 otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-39-17 punktis 13 märkinud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele

kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele

kaasomanikele nende osa rahas välja maksma. Lisaks märkis Riigikohus nimetatud otsuses, et

kohus peab selgitama, kas pool on huvitatud eseme omandamisest, kui palju on kostja valmis

korteri endale saamise eest maksma ja kas see summa vastab hageja osale korteri väärtusest.

Kostja vastas 30.05.2017, et ta ei ole huvitatud korteriomandi asukohaga XXX, omandamisest.

2-15-14081

9 (12)

Kostja pole nimetatud korteri eest nõus tasuma rohkem kui 2000 eurot. Riigikohus viitas

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17 tehtud lahendi punktis 13 ka sellele, et kui teine pool on huvitatud

vara omandamisest, saab kaaluda selle eest välja mõistetava hüvitise suurust. Antud juhul ei

ole kostja huvitatud korteri omandamisest, mistõttu kohtul puudub vajadus kaaluda, kas 2000

eurot nimetatud korteri eest on kohane hüvitis.

Eeltoodust tulenevalt ei ole ühisvara jagamine korteriomandi aadressil XXX osas hageja

soovitud viisil võimalik. Hageja ei ole nõudnud ühisvaraks oleva korteri jagamist muul viisil.

Seega jätab kohus hageja nõude jagada ühisvaraks oleva korteriomandi aadressil XXX jagamist

selliselt, et jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks

rahaline hüvitis, mis võrdub poole korteriomandi väärtusega ehk summas 15 000 eurot, so

hagejale väljamõistmiseks kuulub summa 7500 eurot, rahuldamata.

31. Hageja soovib ühisvaraks oleva kohtutäituri deposiidis hoiustatud korteriomandi

asukohaga XXX, Tallinn müügist saadud raha summas 5213,93 eurot jagamist poolte vahel

võrdsetes osades.

Kostja pole vastu vaielnud hageja nõudele, kuidas jagada täitemenetluses korteriomandi

asukohaga XXX, Tallinn müügist saadud raha 5213,93 eurot.

32. Kohtule esitatud 07.07.2016 Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt

täiteasjas nr 022/2015/7225; 7243 koostatud kordusenampakkumise akti kohaselt müüs

kohtutäitur enampakkumisel korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, kinnistu registrinumber

18405701, katastritunnus 78402:203:3812, 145 000 euro suuruse müügihinnaga (III kd tl 122-

128). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteriomandi müügist saadud rahast on pärast

sissenõudja nõude rahuldamist jäänud poolte ühisvarasse rahalised vahendid summas 5213,93

eurot.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude jagada ühisvaraks olev 5213,93 eurot poolte

vahel võrdsetes osades selliselt, et hagejale kuulub üleandmisele 2606,96 eurot ja kostjale

2606,96 eurot.

33. Kuna kohus rahuldas hageja nõude ühisvaraks oleva 5213,93 euro jagamise osas ja 45

000 euro väljamõistmise osas ning jättis rahuldamata hageja nõude korteriomand XXX

jagamise osas, ei saa kohus rahuldada hageja alternatiivset nõuet, mille kohaselt hageja soovis

lugeda ühisvara jagatuks 03.12.2012 abieluvara jagamise lepinguga selliselt, et korteriomand

aadressil XXX, Tallinn, korteriomand XXX, LVI-Nordplus OÜ osa ja OÜ EurEst Ehitus osa

koos poolte laenukohustustega AS-i Swedbank ees jäävad kostja ainuomandisse, aga kostja on

kohustatud tasuma hagejale hüvitist summas 60000 eurot, millest 15 000 eurot olid tasutud

kostja poolt ja lõplikult kuulub sissenõudmisele summa 45 000 eurot.

34. Hageja soovib kohustada kohtutäitur Elin Vilippust, kelle hoiustamisel on

korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügist ülejäänud summa, maksta hagejale välja

2606,96 eurot.

Kohus leiab, et hageja taotlus ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus

otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või

tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi

tagamise abinõuga. Samas ei saa olla tegemist otsuse täitmise ja korraga, millega kohustataks

menetlusosaliseks mitteolevat isikut mingiks teoks. Kohtutäitur Elin Vilippus ei ole käesolevas

asjas menetlusosaliseks ja temal kohustusi käesoleva otsusega panna ei saa. TsMS § 445 lg 1

eesmärgiks on poole vastu esitatud nõude rahuldamisel otsuse täitmise korraldamine ja selle

lihtsustamine.

2-15-14081

10 (12)

Kohus märgib, et pooltel on käesoleva otsuse jõustumisel otsuse alusel võimalus nõuda neile

kuuluva rahasumma välja maksmist kohtutäiturilt.

35. Tulenevalt hageja nõude rahuldamisest XXX, Tallinn asuva korteriomandi müügist

saadud raha osas, ei pea kohus vajalikuks hinnata kohtule esitatud järgmisi tõendeid:

laenulepingu nr 11-059039-EV Lisa (II kd tl 17-20), 19.02.2016 täitemenetluses kinnisasja

enampakkumise teade (II kd tl 24-26), 19.02.2016 täitetoimingust teatamise teade (II kd tl 27),

18.02.2016 kinnisasja arestimise akt (II kd tl 28-34), väljavõte XXX Swedbank kontolt (II kd

tl 91-94), 02.05.2016 otsus täiteasjas nr 022/2015/7243 (II kd tl 95-97), Swedbank AS teatis

laenujäägi suuruse kohta (II kd tl 98), poolte vaheline e-kirjavahetus (II kd tl 99-101),

09.05.2016 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt (II kd tl 108-109), väljavõte

internetiportaali City24 lehelt (III kd tl 13-109), kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus (III

kd tl 119-121).

36. Tulenevalt hageja nõude rahuldamata jätmisest XXX asuva korteri jagamise nõude osas,

ei pea kohus vajalikuks hinnata kohtule esitatud järgmisi tõendeid: 28.09.2016 täitekulu

väljamõistmise otsus (III kd tl 114), 28.09.2016 täitetoimingust teatamise teade (III kd tl 115-

116), 17.12.2015 kinnisasja arestimise akt (III kd tl 129-131), 06.04.2017 täitetoimingust

teatamise teade (III kd tl 183), 06.04.2017 vara ümberhindamise akt (III kd tl 184), hageja

avaldus kohtutäiturile enampakkumise lõpetamiseks (III kd tl 187-188) ja kohtutäituri vastus

avaldusele (III kd tl 189).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 45 000 euro väljamaksmiseks kohustamiseks, kuid

jättis 50% ulatuses hageja ühisvara jagamise nõude rahuldamata, leiab kohus, et kooskõlas

TsMS § 163 lg 1 kuulub kostja poolt kandmisele 75% menetluskuludest ja hageja poolt 25%

menetluskuludest.

38. Hageja esitas menetluskulude nimekirjas menetluskulud kokku summas 3840 eurot,

millest riigilõiv moodustab 1200 eurot ja õigusabikulud moodustavad 2640 eurot.

39. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, kuid palub kostja menetluskulud

kindlaks määrata tsiviilasja materjalide põhjal.

40. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

41. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

42. Kohus kontrollib kõigepealt hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Hageja on kasutanud esindaja õigusabi järgmiselt: Asja materjalidega tutvumine -

1 tund

21.03.2016 arvamuse esitamine - 1 tund

08.04.2016 hagiavalduse esitamine - 3 tundi

18.04.2016 arvamuse esitamine - 0,5 tundi

06.05.2016 kostja vastuse õiguslik analüüs - 0,5 tundi

2-15-14081

11 (12)

12.05.2016 kostja seisukoha õiguslik analüüs - 0,5 tundi

03.06.2016 kompromissettepaneku esitamine - 0,5 tundi

10.06.2016 arvamuse kostja seisukoha kohta esitamine - 2 tundi

16.06.2016 kostja seisukoha õiguslik analüüs - 0,5 tundi

31.08.2016 kostja seisukoha õiguslik analüüs - 0,5 tundi

28.10.2016 kohtuistung - 2 tundi

22.11.2016 seisukoha koostamine - 3 tundi

09.12.2016 arvamuse esitamine - 0,5 tundi

22.12.2016 kostja seisukoha õiguslik analüüs - 0,5 tundi

16.03.2017 taotluse esitamine - 0,5 tundi

18.04.2017 hagiavalduse täienduse esitamine - 4 tundi

30.05.2017 kostja menetluskulude õiguslik analüüs - 0,5 tundi. 16.06.2017 hageja seisukoha

esitamine - 1 tund Kokku seega 22 tundi. 43. Kohus leiab, et hageja poolt osundatud

menetlustoimingud on vajalik ja põhjendatud.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid

kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-

112-11). Kohus leiab, et hageja poolt märgitud menetlustoimingud on olnud sellised, millega

vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav. 44.

Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele

kulutatud aja põhjendatust.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu ei ole põhjendatud 18.04.2017 hagiavalduse

täienduse koostamiseks 4 tunni ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks antud toimingu

puhul on 2 tundi, kuna valdavalt koosneb dokument hageja poolt juba varasemates

dokumentides esitatud seisukohtadest. Kohus leiab, et hageja poolt osundatud ülejäänud

menetlustoimingute teostamiseks kulutatud aeg on põhjendatud.

Seega on kokku hageja lepingulise esindaja põhjendatud menetlustoimingutele kulutatud

ajahulgaks 20 tundi.

45. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale,

et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud

Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise

eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.

Hageja on märkinud tunnitasu suuruseks 100 eurot, millele lisandub käibemaks (so 120 eurot

koos käibemaksuga). Kohus leiab, et kuna tegemist on advokaadiga , kuid lähtudes käesoleva

asja vähesest tõenduslikust keerukusest võib hageja lepingulise esindaja märgitud tunnitasu

suurust 100 eurot pidada põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu suuruseks.

Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 2400 eurot (20 x 100 +

käibemaks = 2400).

46. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 3600 eurot (1200 +

2400).

2-15-14081

12 (12)

47. Järgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Kostja on kasutanud esindaja õigusabi järgmiselt:

31.08.2016 kostja seisukohtade koostamine (põhjendatud kulu koos materjalidega tutvumisega

1,5 tundi)

28.10.2016 kohtuistungil osalemine ja kohtuistungiks ettevalmistumine (2 tundi kohtuistung ja

põhjendatud kulu ettevalmistamiseks 1 tund)

28.11.2016 kostja seisukoha koostamine (põhjendatud kulu 1 tund)

22.12.2016 kostja seisukoha koostamine (põhjendatud kulu 0,5 tundi)

20.04.2017 kostja seisukoha koostamine (põhjendatud kulu 0,5 tundi)

10.05.2017 kostja seisukoha koostamine (põhjendatud kulu 0,5 tundi)

30.05.2017 kostja seisukoha koostamine (põhjendatud kulu 0,5 tundi)

Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 7,5 tundi.

48. Kohus leiab, et samadel põhjustel nagu hageja esindaja puhul on kostja lepingulise

esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks samuti 100 eurot, millele lisandub käibemaks (so 120

eurot koos käibemaksuga).

49. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulud kokku summas 900 eurot (7,5 x

100 + käibemaks = 900). Kohus määrab kostja menetluskuludena kindlaks 900 eurot. 50. Kuna

kohus määras jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda, kuulub kostja poolt hagejale

hüvitamisele hageja menetluskuludest 2700 eurot ja hageja poolt kostjale hüvitamisele 225

eurot.

51. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel poolte vastastikused

menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 2475 eurot

(2700 – 225 = 2475).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik