4-16-4241/28 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Väärteoasi nr 4-16-4241

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2017

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-4241 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Liivi Loide Viivi Kalme Taotluse esitaja Kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Mari-

Liis Jänes Taotlus

K.A-le väärteoasjas karistuseks mõistetud aresti täitmisele pööramiseks Süüdlane K.A

isikukood: xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele K.A-le 27.02.2017. a Tartu Maakohtu määrusega väärteoasjas nr 4 mõistetud asenduskaristus, mis on 2 (kaks) päeva -16-4241 aresti. Arest jõustub selle kohta otsustuse tegemisest.

Kohustada K.A ilmuma aresti kandmiseks Tartu arestimajja (Riia 179A) arvestusega, et karistus oleks kantud hiljemalt 31.07.2017.

Kui süüdlane ei kanna karistust ära kohtu määratud tähtajaks, on tulenevalt VTMS § 205 lg

4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist.

Määrus saata K.A-le, Lõuna Prefektuurile, Tartu arestimajale ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

2 (3) TAOTLUSE SISU JA MENETLUS

E KÄIK

02.11.2014

249014002109 K.A-le määras Lõuna prefektuur väärteoasjas nr Liiklusseaduse § 259 lg 2 p 1 alusel trahviühikut, s.o Rahatrahv määrati rahatrahvi

80 eurot. tasumisele ositi kahes võrdses osas, viimase osa maksmise kuupäev oli 15.01.2015. Otsus jõustus

18.11.2014. alustati 27.03.2015 tema suhtes Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, täitemenetlus teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat nr 047/2015/311. 02.05.2016 Ivi Kalmet

rahatrahvi täitmise võimatusest. 26. esitas kohtuväline menetleja kohtule avalduse, 05.2016 milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga.

27.02.2017 K.A-le 02.11.2014 asendas kohus KarS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel väärteoasjas nr 249014002109 määratud rahatrahv summas 80 eurot, millele vastab 2 päeva aresti, i

5 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 nädalat alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuli K.A-le konna võtta ühendust Tartu Vangla kriminaalhooldusosa nooremametnik Anžela Murumägiga. Kohtumäärus jõustus 15.03.2017.

03.04.2017 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Mari-

Liis Jänes

kohtule erakorralise ettekande ei ole K.A K.A kohta. Ettekandest nähtuvalt soor registreerimisele itanud üldkasuliku töö tunde, ei ole ilmunud kutsel märgitud ajal 27.03.2017 ning ühtlasi ei teavitanud enneaeg Süüdlane helistas selt ametnikku mitte ilmumisest.

ametnikule 03.04.2017 ning teavitas, et tal ei ole piisavalt finantsvahendeid, et ilmuda kokkusaamisele. Kuna isik ei ole Edasi ei ole õnnestunud K.A-ga kontakti saada.

alustanud üldkasuliku töö sooritamisega ja on hoidnud kõrvale kohtumääruse täitmisest tegi kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Marittepaneku

Liis Jänes e pöörata K.A-le mõistetud karistus täitmisele.

Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 20.04.2017. Kohtukutse kättesaamise kohta teavet ei olnud, mistõttu lükkas kohus asja arutamise edasi. Hiljem selgus, et süüdlane sai kohtukutse kätte alles 04.05.2017.

Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 29.05.2017, kuid 19.05.2017 esitas K.A taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna ta soovib minna tööle Soome Vabariiku alates

22.05.2017 kuni 23.06.2017. Tööks on metsaistutus. Kohus lükkas K.A taotlust arvesse võttes asja arutamise edasi ja määras uueks kohtuistungi ajaks 29.06.2017.

Ka 29.06.2017 kohtuistungile K.A ei ilmunud. Kohus proovis korduvalt saada süüdlasega kontakti viimase teadaoleva telefoninu see ei õnnestunud. mbri (xxxxxxxx) kaudu, kuid Algselt oli telefon välja lülitatud, kohtuistungi päeval telefon kutsus, kuid kõned katkestati.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et K.A ei ole asunud sooritama talle kohtumäärusega mõistetud üldkasulikku tööd. Kohtumääruse kohaselt pidi asenduskaristusena

K.A sooritama üldkasuliku töö kahe nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest

3 (3)

arvates. Kohtumäärus jõustus .03.2017, seega pidi üldkasulik töö olema sooritatud hiljemalt

29.03.2017. Kohtule ei ole teada mõjuvaid põhjuseid, miks K.A ei ole karistust käesoleva ajani täitnud. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on süüdlane ametniku juurde kokkulepitud ajal mitteilmumist põhjendanud rahaliste vahendite puudumisega. Seejärel ei ole süüdlane enam ametnikule kättesaadav olnud, mistõttu ei ole asenduskaristuse täitmine võimalikuks osutunud ning kriminaalhooldusametnik on esitanud taotluse aresti täitmisele pööramiseks.

Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. K.A on suhtunud ükskõikselt talle mõistetud karistusse ning võimalusse seda vabaduses kanda, mistõttu tuleb asenduskaristuseks mõistetud arest täitmisele pöörata. Kuna K.A on k taotlust orduvalt jätnud kohtuistungitele ilmumata, ei ole õnnestunud lahendada süüdlase osavõtul. Kohtu hinnangul on võimalik asja lahendada ka süüdlase kohalolekuta. 27.02.2017 toimunud kohtuistungil, kus kohus arutas asenduskaristuse mist mõist ,

selgitat K.A-le i asenduskaristuse tähendust ning isik oli asenduskaristuse mõistmisega nõus. Samuti selgitati otsuse kuulutamise järel asenduskaristuse tegemata jätmise tagajärge, milleks on aresti täitmisele pööramine. Asja materjalidest nähtuvalt on K.A teadlik, mida kohus

käesolevalt arutab. Asjaolu, et isik on jäänud ilmumata ning ei ole kohtule kättesaadav näitab selgelt, et isik hoiab kõrvale karistuse täitmisest nii kui kohtumenetlusest.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud KarS § 69 lg 6 alusel tuleb pöörata täitmisele .

K.A-le 27.02.2017

-16-4241 asenduskaristuseks

määrusega väärteoasjas nr 4 mõistetud päeva aresti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik