1-08-14130/3 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

Ärakiri

1-08-14130 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-08-14130 Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse kriminaalhooldusametniku Arnik Kurov taotlus

pikendada Z.R-ile Pärnu Maakohtu 09.12.2008. a kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö sooritamise tähtaega Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg 3. juuni 2009. a RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse

kriminaalhooldusametniku A. Kurov (ik xxx, elukoht *) Pärnu taotlus Z.R-ile

Maakohtu 09.12.2008 kohtuotsusega nr 1-08-14130 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks. 2. Edastada määruse ärakiri Z.R-ile, kriminaalhooldusametnikule A. Kurov ja prokurörile M. Ulla. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtule. Asjaolud

Pärnu Maakohtu 09.12.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-14130 mõistis kohus Z.R süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistas vangistusega 2 kuud. KarS

§ 65 lg 2 alusel, suurendati nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.03.2008. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 kuu 28 päeva vangistuse võrra, mistõttu mõisteti Z.R-ile liitkaristuseks 3 kuud 28 päeva vangistust, milline asendati KarS § 74 lg 5 ja § 69

lg 1 alusel üldkasuliku tööga 236 tundi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määras kohus Z.R

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. Z.R-ile määratud 236 tundi üldkasulikku tööd tuli ära teha 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 17.12.2008. a.

Ärakiri

1-08-14130 2

Erakorraline ettekanne

20.05.2009. a saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku A. Kurov alljärgnev erakorraline ettekanne Z.R kohta. I Ettekande esitamise põhjus. Kriminaalhooldusalune Z.R oli süüdi mõistetud 09.12.08. a Pärnu Maakohtu poolt KarS 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja liitkaristusena määrati 3 kuud 28 päeva vangistust, mis

asendati 236 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrati 6 kuud. Hetke olukorrale tuginedes näeb kriminaalhooldaja juba ette, et Z.R ei suuda teostada õigeaegselt talle

määratud üldkasuliku töö tunde. Kuupäeva 15.05.09. a seisuga on Z.R enda sõnade järgi

sooritatud 52 tundi. Telefonivestluse tulemusel Nõva valla vallavanema st üldkasuliku töö soorituskoha lepingujärgse juhendaja Kalle Saarega selgus, et soorituslehel on kirjas 15 töötundi. Z.R

lubas rääkida vallavanemaga, kuna sisulise töö sooritamist juhendab keegi teine isik ja kõik tunnid ei ole veel soorituslehele kirja pandud.

II Kokkuvõtte kriminaalhooldusaluse seletustest. Z.R kirjutas kriminaalhooldajale 11.05.09. a

avalduse, et ta ei jõua tähtajaks täita määratud üldkasuliku töö tunde seoses perekondlikult raske majandusliku olukorra tõttu ja palus taotleda kohtu ees pikendust sooritustähtaja pikendamiseks 10 augustini 2009. a. Z.R selgitab oma olukorda sellega, et tal on palju kohustusi ja aega napib. Kuu aega tagasi sai Tallinnas juhutöödele, kus kõik on väga hea aga palk on väike. Kriminaalhooldajale väitis Z.R, et teenib kuus kuni 10 000 krooni. Seoses 14.04.2009 Pärnu Maakohtu kohtumääruse alusel on ta saanud kokkuleppe tasuda iganädalaselt 1000 krooni ja siis ei ole vaja minna kandma asenduskaristust arestimajja. Tema kulutuste alla kuuluvad veel korteri üüri tasumine Tallinnas 2500 krooni kuus; elukaaslase õpingute raha 2000 krooni kuus (mis kestab veel aasta otsa). Alan toetab materiaalselt ka oma ema võimaluste piirides, kelle tervis ei ole kiita ja kellel hetkel puudub töökoht. Ema elab koos Alani 3 noorema vennaga. Z.R leiab, et kõikide rahaliste väljaminekute täitmiseks tuleb palju tööl käia. Nädalas käib kuuel päeval tööl ja teeb iga päev 12-13 tundi tööd. Alan hindab,

et töökohast saaks juunis ja juulis võtta mõlemal kuul nädala töölt vabaks, et üldkasulikku tööd sooritada.

III Kriminaalhooldaja hinnang üldkasuliku töö tegemisele. Z.R avaldas peale kohtuistungit

kriminaalhooldajale soovi üldkasulikku tööd sooritama asuda Nõva vallas 2009 aasta algusest. Üldkasuliku töö lepingud sõlmiti 22.12.08. a. Üldkasuliku töö sooritamine pidi algama peale pühasid

st 05.01.09. a. Z.R on lünklikult täitnud üldkasuliku töö sooritamise kava, kuid ta on siiski

pidanud kontakti kriminaalhooldajaga. Ta ei ela püsivalt Nõva vallas ja tema väidetel on pidevalt

olnud rahalisi probleeme ja seetõttu ei ole saanud üldkasulikku tööd sooritada regulaarselt.

Kriminaalhooldaja on arvamusel, et Z.R mõneti ei mõtle realistlikult ja lootes kahe nädalaga sooritada pea kakssada töötundi, kui ta varasema 5 kuuga on jõudnud sooritada 15 või siis Z.R väidetel 52 töötundi. Kuid arvestades tema seisukorda st. perekonna materiaalse toimetuleku tagajat võiks anda Z.R-ile veel ühe võimaluse ja pikendada üldkasuliku töö sooritamise tähtaega. Kuid realistlikult arvestades võiks antud aeg olla siiski vähemalt 6 kuud.

IV Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendustega. Kriminaalhooldaja taotleb Pärnu Maakohtu

09.12.2008 kohtuotsusealusel mõistetud 6 kuulise sooritusaja pikendamist 6 kuu võrra st kuni 17.12.2009 seoses Z.R perekondlikult raske majandusliku olukorra tõttu.

Kohtu seisukoht

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 431 järgi KrMS §-des 424–428 ja 430

reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused

lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik

määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Eeltoodud erakorralise ettekande kohaselt taotleb kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö tegemise

tähtaja pikendamist, millist võimalust karistusseadustik ei sätesta. Vastavalt KarS § 69 lg-le 3

Ärakiri

1-08-14130 3 määrab kohus üldkasuliku töö mõistmisel selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend

nelja kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada

süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Nimetatud sättest tulenevalt on kohtul

võimalik vaid üldkasuliku töö (edaspidi ÜKT) tegemise tähtaja peatamine vastavate asjaolude ilmnemisel.

Kohtule esitatud erakorralisest ettekandest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid kohtule põhjendatud

aluse ÜKT tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks seaduses sätestatud alustel. Kriminaalhooldusametnik on küll viidanud asjaolule, et Z.R peab rahaliselt toetama elukaaslase

õpinguid summas 2000 krooni kuus ning võimaluste piirides toetama materiaalselt ka oma ema, kelle tervis ei ole kiita ja kellel hetkel puudub töökoht. Kohtu hinnangul on need väited tõendamata,

samuti märgib kohus, et Z.R ei ole kohustust elukaaslase õpinguid toetada, mistõttu ei ole elukaaslase õpingute eest tasumine käsitletav ÜKT tegemise tähtaja peatamise alusena. Kohtule ei

ole esitatud ühtki tõendit, et Z.R oleks ülalpeetavaid või tõendit selle kohta, et tema ema tervisliku seisukorra tõttu ei ole võimalik tal ÜKT-d tähtaegselt teostada. Kohtule teadaolevalt ei ole Z.R kutsutud ka tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse.

Z.R on oma seletuses põhjendanud ÜKT tundide mittetegemist (vähesel määral tegemist) sellega, et peab oma kohustuste täitmiseks tööl käima ja teeb seda kuuel päeval nädalas, iga päev 12-

13 tundi, millest tulenevalt ei ole jõudnud ÜKT tunde teha. Seega palub Z.R ÜKT tegemise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et vastavalt KrMS §-le 409 on kohtuotsuse täitmine kohustuslik,

mistõttu tuleb kohtu poolt mõistetud karistus kandmiseks süüdimõistetul korraldada oma elu

selliselt, et ta saaks karistuse tähtaegselt kantud. Vastasel korral on see käsitletav süüdimõistetu

poolt üldkasulikust tööst kõrvale hoidumisena ja kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus ÜKT tegemise tähtaja

pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna KarS nimetatud võimalust ei sätesta ning tuginedes erakorralises ettekandes esitatud asjaoludele ei ole kohus tuvastanud ka KarS § 69 lg-s 3 sätestatud ÜKT tähtaja kulgemise peatamise aluseid.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige