2-14-58238/71 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-58238

Tsiviilasi

Sergei Družinini hagi AS-i Narva Vesi vastu võlgnevuse

puudumise tuvastamiseks

AS-i Narva Vesi hagi Sergei Družinini vastu võlgnevuse

4 498,61 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4715,89 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. veebruari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Narva Vesi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant:

AS

Narva

Vesi

(kostja

I/hageja

II)

(registrikood: 10369373);

esindaja

advokaat

Andrei

Matvejev

Vastustaja: Sergei Družinin (hageja I/kostja II) (isikukood:

xxx); esindaja advokaat Deniss Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. veebruari 2017 otsus,

millega rahuldati Sergei Družinini hagi ja jäeti

AS Narva Vesi hagi täielikult rahuldamata. Teha

asjas uus otsus, millega rahuldada AS Narva Vesi

hagi osaliselt ja jätta Sergei Družinini hagi

rahuldamata.

2. Välja mõista Sergei Družinin´ilt AS Narva Vesi

kasuks kahjuhüvitis 397,44 eurot ja viivis 22 eurot .

3. Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014 hagi tagamise

määrus, millega maakohus kohustas AS-i Narva

Vesi

täitma

Sergei

Družinin´iga

sõlmitud

veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse

lepingut, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. AS Narva Vesi apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta AS Narva Vesi poolt tasutud riigilõivust maa-

ja ringkonnakohtus 25% Sergei Družinin`i kanda.

Ülejäänud

poolte

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

6. Välja mõista Sergei Družinin´ilt menetluskuluna

maa- ja ringkonnakohtus kokku 200 eurot

riigilõivuna AS Narva Vesi kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sergei Družinin (hageja I, veetarbija) esitas 30. septembril 2014 kohtusse hagi AS-i Narva Vesi

(kostja I, veeettevõtja) vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-14-58238). Hageja

I palus kohtul tuvastada, et tal puudub võlgnevus veeettevõtja ees summas 4498,61 eurot, mille kohta

veeettevõtja on esitanud veetarbijale 8. augustil 2014 arve nr 215031. Veetarbija palus kohustada

AS-i Narva Vesi taastama veevarustus kinnisasjal aadressil XXX Narva.

Hageja I on kinnistu aadressil XXX , Narva, omanik. Ülalnimetatud kinnistu on hoonestatud ja seal

asub elumaja, kus elab veetarbija, tema ema ja ema abikaasa. Poolte vahel on sõlmitud leping

veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamiseks. 8. augusti 2014 kontrolli teostamise käigus

AS-i Narva Vesi töötaja Aleksei Gontsarov leidis kinnistul aadressil XXX Narva, ebaseadusliku

ühendustoru diameetriga 15 mm, mille kohta oli koostatud akt. Vaatamata hageja I perekonnaliikme

seletustele selle kohta, et tegemist ei ole ebaseadusliku ühendusega, vaid küttevooluringist vee

äravalamisega küttesüsteemi remontimiseks, sulges AS Narva Vesi töötaja maja varustamine veega.

Samal päeval tegi AS Narva Vesi arvestuse ja esitas veetarbijale arve omavolilise veekasutuse eest

summas 4498,61 eurot. Hageja I arvab, et veevarustuse katkestamine on ebaseaduslik ja ta ei võlgne

veeettevõtjale midagi.

Narva Linnavolikogu 3. augusti 2006 määrusega nr 30 on kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskiri (edaspidi: eeskiri). Antud juhul AS Narva Vesi töötaja leidis, et tegemist oli

ebaseadusliku ühendusega. Kostja I (veeettevõtja) rakendades eeskirja § 46 p-s 2, §-s 51 ja § 47 teises

lauses sätestatut, arvutas, et veetarbija peab talle hüvitama vee-ettevõtjale ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni rajatistele omavolilise ühendusega tekitatud kahju summas 4498,61 eurot.

Hageja I leidis, et omavolilise ühenduse olemasolu ei ole tõendatud. Hageja I pöördus asjatundja

OÜ VVMcom juurde palvega kontrollida veetorustikud kinnistul XXX Narva, omavoliliste ühenduse

kindlakstegemise eesmärgiga. OÜ VVMcom esindajad kontrollisid, et kinnistul XXX Narva,

puuduvad

omavolilised

ühendused

ühisveevärgiga

ja

tegemist

oli

vee

äravalamisega

küttevooluringist. Seega ei ole hageja I tekitanud AS-le Narva Vesi kahju suurusega 4498,61 eurot.

2. AS Narva Vesi (hageja II) esitas 28. novembril 2014 hagi Sergei Družinini (kostja II, veetarbija)

vastu (tsiviilasi nr 2- 14-30526). Hagiavalduse kohaselt 8. augustil 2014 AS-i Narva Vesi esindajad

teostasid veetorustike kontrolli veetarbijale kuuluval kinnistul. Teostatud kontrolli käigus tuvastati,

et kinnistul aadressil XXX Narva on olemas ebaseaduslik ühendus toru diameetriga 15 mm, mille

kohta oli koostatud vastav akt, mis on allakirjutatud AS-i Narva Vesi esindaja ja Sergei Družinini

esindaja poolt. Koostatud akt ei sisalda ühtegi vastuväidet ebaseadusliku ühenduse kohta.

Veetarbija rikkus nii ÜVVKS kui ka Narva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja

sätteid. AS Narva Vesi esitas veetarbijale arve omavolilise veekasutuse eest summas 4498,61 eurot.

Veetarbija ei ole arvet ettenähtud tähtajaks tasunud.

Omavolilise ühenduse fakt on tuvastatud ja dokumentaalselt kinnitatud 8. augusti 2014 aktiga ja

8. augusti 2014 seletuskirjaga, mille kohaselt torustiku kontrolli käigus oli tuvastatud veearvestiga

mittearvestav veekulu torus DN 15.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 8. veebruari 2017 otsusega Sergei Družinini hagi ja tuvastas, et veetarbijal

puudub kohustus tasuda AS-ile Narva Vesi 08. augusti 2014 arvet nr 215031 summas 4 498,61 eurot.

Maakohus jättis rahuldamata AS Narva Vesi hagi Sergei Družinini vastu 4 498,61 euro ja viivise

217,28 euro nõudes.

Maakohus määras, et peale kohtuotsuse jõustumist, tuleb AS-il Narva Vesi täita veetarbijaga sõlmitud

veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingut. Maakohus jättis menetluskulud AS Narva Vesi

kanda.

Maakohus leidis, et 8. augusti 2014 aktist ei nähtu, millises kohas oli veetarbija väidetavalt

omavoliliselt ühendanud toru linna veevärki nii, et kasutas vett ilma vee veearvestist läbimata.

Kinnistul elava isiku allkirja 8. augustil 2014 aktil ei saa lugeda nõustumiseks omavolilise ühenduse

kohta. Kinnistul elav V. Droshnov on samal päeval AS-ile Narva Vesi kirjutatud seletuskirjas, et

kontrollimisel avastati arvestit mitteläbiv veekulu aia kastmiseks kasutatavas torus DN15, umbes 1,5

kuud tagasi toimus selles torus avarii maja vundamendi kohas. Tekkinud avariid kõrvaldas poeg koos

oma äiaga. Mida nad seal tegid, seda ta ei tea.

Kohtus tunnistajana üle kuulatud V. Droshnov selgitas, et tema abikaasa avas 08. augustil 2014

veeventiili, et küttesüsteemist vett välja lasta, kuna eelnevalt oli maja küttesüsteemis tuvastatud rike.

Küttesüsteemi toru on ühendatud kastmissüsteemiga ning veearvestit küttesüsteemist välja lastav vesi

ei läbi. Järgmisel päeval kutsus tunnistaja AS Narva Vesi töötaja (A. Gontsarovi) ning näitas talle, et

kui ta valab vett küttesüsteemist ära, siis veearvesti seda ei näita. Tunnistaja ütlustest nähtub, et

A. Gontsarov käskis tunnistajal näidata ebaseaduslikku ühendust, kuid vaadeldi ainult toru, mida

kasutatakse aia kastmiseks ning veemõõturit.

08. augusti 2014 akt ei anna vastust küsimusele, millises kohas asus väidetav ebaseaduslik ühendus

(omavoliline ühendus AS Narva Vesi veetorustikku arvestit läbimata). Kohtus tunnistajana üle

kuulatud A. Gontsarov selgitas, et 8. augustil 2014 nägi ta XXX maja õues kraani, kuhu oli ühendatud

voolik, kust voolas vett. Veemõõtja samal ajal ei töötanud. Ta küsis V. Droshnovi käest, et mis see

on ning sai vastuseks, et tegemist on küttesüsteemi pesemisega või midagi sellist. Tunnistaja selgitas,

et ta ei näinud füüsiliselt ebaseaduslikku ühendust (st kohta, kus see on ühendatud enne veemõõturit).

Tunnistaja ütlustest tuleneb samuti, et esimesel päeval (08. augustil) kontrollis ühendust

liitumispunktist kuni mõõturini, kuid midagi ei leidnud. Ta ei näinud ebaseaduslikku (omavolilist)

liitumist. OÜ VVMcom 15.09.2014 akti kohaselt puuduvad XXX kinnistul veetorustiku

lisasisselõigud veearvesti ees.

Maakohus leidis, et ei ole usaldusväärselt tõendatud omavoliline veekasutus, mistõttu puudub ka alus

omavolilise veekasutuse eest ümberarvestuse tegemiseks ja arve esitamiseks summas 4 498,61 eurot.

Seoses AS Narva Vesi põhinõude rahuldamata jätmisega ei ole põhjendatud ka viivisenõue arve nr

215031 tasumisega viivitamise eest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. AS Narva Vesi (apellant) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 08. veebruari

2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta Sergei Družinini hagi rahuldamata ja

rahuldada AS Narva Vesi hagi.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus vääralt hinnanud esitatud tõendeid ja asjaolusid, mille tõttu on jõudnud ebaõigetele

järeldustele;

2) ei saa asjaolu, et Valeriy Droshnov esitas 8. augustil 2014 seletuskirja, ümber lükata eeldust, et ta

oli nõus kontrollaktiga. Samuti ei ole eluliselt usutav, et isik, kes püsivalt elab kinnistul, ei tea avariist

ja sellega seonduvast;

3) ei saa OÜ VVMcom 15.09.2014 akti lugeda usaldusväärseks tõendiks selle kohta, et XXX

kinnistul puudus ebaseaduslik ühendus ühisveevärgiga 08. augustil 2014, kuna ülevaatus ja testid on

tehtud rohkem kui ühe kuu möödumisel.

5. Sergei Družinin (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata

jätmist ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuse kohaselt:

1) on vastustaja nõus maakohtu järeldustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Ebaseaduslik ühendus

tuleb fikseerida sellele vastavate tõendite abil. Käesoleval juhul isegi AS Narva Vesi töötaja

A. Gontsarov ei saanud usaldusväärselt põhjendada ja kinnitada ebaseadusliku ühenduse olemasolu;

2) tuleb arvestada ka asjaolu, et pärast 08. augusti 2014 akti allkirjastamist, kirjutas V. Droshnov

seletuse, mille kohaselt ebaseaduslikku ühendust ei olnud;

3) kuna ebaseaduslikku ühendust ei avastatud ja selle olemasolu ei ole tõendatud usaldusväärsete

tõendite abil, siis on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus, millega Sergei Družinini hagi rahuldati ja

AS Narva Vesi hagi jäeti rahuldamata, tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel teha uue otsuse asja maakohtule uueks arutamiseks tagasi saatmata. Ringkonnakohus rahuldab

osaliselt AS Narva Vesi hagi. Sergei Družinini hagi jääb rahuldamata. AS Narva Vesi

apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Asjas vaieldakse selle üle, kas kinnistul XXX Narvas on 8. augustil 2014 ja sellele eelneval

perioodil toimunud omavoliline veekasutus ÜVVKS § 8 lg 4 p 5 (kuni 1. jaanuarini 2015 kehtinud

redaktsioonis) tähenduses.

AS Narva Vesi väidete kohaselt tarbiti veetarbijale kuuluval kinnistul XXX Narvas ebaseadusliku

veeühenduse kaudu vett 8. augustil 2014. AS Narva Vesi on väite tõendamiseks esitanud kohtule

kontrollakti (lk 21, tõlge lk 8). Akt on koostatud 8. augustil 2014 selle kohta, et samal päeval aadressil

XXX oli avastatud ebaseaduslik ühendustoru DN-15 mm. Akti on allkirjastanud AS Narva Vesi

esindajana A. Gontsarov ja veetarbija esindajana V. Droshnov, kes elab nimetatud aadressil ja on

Sergei Družinini ema abikaasa. V. Droshnov vastuväiteid aktis tuvastatule akti koostamisel ei

esitanud. 8. augustil 2014 kirjutas V. Droshnov seletuskirja AS Narva Vesi direktorile (lk 45), milles

selgitab, et samal päeval aadressil XXX Narvas toimunud kontrollimisel avastati arvestiga

mittearvestav veekulu aia kastmiseks kasutatavas torus AN 15. Seletuskirja kohaselt toimus umbes

1, 5 kuud tagasi selles torus avarii maja vundamendi kohas. Tekkinud avariid kõrvaldas V. Droshnovi

poeg oma äiaga. V. Drozhnov ise oli samal ajal Venemaal ja ei tea, mida seal tehti. Kohtuistungil

tunnistajana ülekuulamisel andis V. Drozhnov ütlusi, et kontrolli ajal voolas vesi torust, mida

kasutatakse aia kastmiseks. Küttesüsteemi toru oli ühendatud kastmissüsteemiga ja vesi, mida

AS Narva Vesi esindaja nägi, tuli küttesüsteemist, mistõttu ei läbinud see veemõõturit.

Küttesüsteemist lasti vett välja avarii tõttu.

8. Maakohus on nimetatud tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et omavoliline veekasutus XXX

kinnistul ei ole usaldusväärselt tõendatud, mistõttu puudub alus omavolilise veekasutuse eest

veetarbijale ümberarvestuse tegemiseks. Maakohus märkis, et 8. augusti aktist ei nähtu, millises

kohas oli veetarbija väidetavalt omavoliliselt ühendanud toru veevärki nii, et kasutas vett ilma

veearvestit läbimata. Kinnistul elava isiku allkirja aktil ei saa lugeda nõustumuseks omavolilise

ühenduse kohta. Apellant on maakohtu hinnangu tõenditele vaidlustanud.

9. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga tõendite hindamisel ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt

peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Hageja on esitanud omavolilise veekasutuse tõendamiseks kohtule 8. augustil 2014

koostatud kahepoolse akti, millele ei ole veetarbija esindaja alla kirjutanud V. Drozhnov vastuväiteid

akti allakirjutamisel esitanud. Akti kohaselt tuvastati kinnistul ebaseaduslik ühendustoru. Lisaks on

asjas üle kuulatud tunnistajana akti koostanud A. Gontsarov, kes andis ütlusi selles, et kui vesi

õuekraanist voolas, veemõõtja ei töötanud. Vee kinnikeeramisel maakraanist katkes ka veevool

õuekraanist. V. Drozhnov avaldas, et tema ei tea midagi. Tegemist oli puhta veega. Teisel päeval

kinnistul ja keldris käies oli näha, et seal oli tehtud ümberehitustöid torude juures (lk 102-103).

Ringkonnakohus leiab, et kui veetarbija pärast kontrollakti allkirjastamist asub seisukohale, et aktis

tuvastatu ei vasta tegelikkusele, langeb aktis tuvastatu ümberlükkamise koormus veetarbijale.

Veetarbija ei ole menetluses vastupidist tõendanud.

Ringkonnakohus märgib, et V. Drozhnov ei ole lisanud akti allkirjastamisel vastuväidet, et tegemist

oli küttevooluringist vee äravalamisega küttesüsteemi remontimiseks. Seda vastuväidet ei ole

V. Drozhnov esitanud ka samal päeval kirjutatud seletuskirjas AS Narva Vesi direktorile.

Seletuskirjas väidab V. Drozhnov hoopis seda, et ei tea küttesüsteemi avariist midagi, kuna viibis

avarii toimumise ajal Venemaal. Veetarbija vastupidiseid väiteid ei tõenda asjatundja OÜ VVMcom

15. septembri 2014 arvamus selles, et kinnistul puuduvad omavolilised ühenduse ühisveevärgiga ja

tegemist oli vee äravalamisega küttevooluringist (lk 12). Asjatundja poolne kontroll toimus

15. septembril 2014, st oluliselt hiljem pärast veeettevõtja poolset kontrolli, mistõttu ei välista see

hilisem tõend vee omavolilist kasutamist kinnistul 8. augustil 2014.

10. Hageja I tarbib vett XXX kinnistul ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) ja lepingu

alusel. ÜVVKS § 8 lg 4 p 5 (kuni 1. jaanuarini 2015 kehtinud redaktsioonis) peab kohaliku

omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskiri sisaldama mh

omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase-

ja pinnavee määratlust ning nende mahu ja maksumuse määramise korda. Narva linnavolikogu 3.

augusti 2006 määrusega nr 30 on kinnitatud Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

(edaspidi eeskiri), mille § 45 sätestab, et mistahes torustiku ühendus (ka ajutine voolikuühendus)

ühisveevärgi ja/või – kanalisatsiooniga ilma liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise

järelevalveta on omavoliline ühendus.

Veeettevõtja on asjas tõendanud omavolilise veetarbimise toimumise, st veearvestit läbimata

veetarbimise veetarbija kinnistul. Seejuures ei pidanud veeettevõtja esindaja tuvastama täpset

ebaseadusliku ühenduse kohta, vaid piisas lõpptulemuse (st veearvestit läbimata veetarbimise)

tuvastamisest.

11. Eeskirja § 46 p 2 kohaselt veetarbija, kes kasutas omavolilist ühendust, peab hüvitama vee-

ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele omavolilise ühendusega tekitatud kahju

vastavalt eeskirja §-des 51, 52 ja 54 toodud arvestuskorrale. Eeskirja § 47 kohaselt omavolilise

ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil omavoliline ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tehti

kuni omavolilise ühenduse ilmsikstuleku hetkeni. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite

puudumisel võimalik määratleda, loetakse omavolilise ühenduse kestvuseks üks kalendriaasta kuni

omavolilise ühenduse ilmsikstulekuni.

AS Narva Vesi on oma nõude põhjendatult kvalifitseerinud kahju hüvitamise nõudena. Veetarbija

on rikkunud 1. oktoobril 2009 veeettevõtjaga sõlmitud lepingut, mille p 2 kohaselt juhinduvad

lepingupooled lepingu täitmisel Narva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja

sätetest. Lepingu rikkumisega on veetarbija põhjustanud veetarbijale kahju, sest on jätnud osa tarbitud

vee eest tasumata.

AS Narva Vesi on kahjuhüvitise suuruse määramisel võtnud aluseks eeskirja §-des 47, 51, 52, 54

esitatud arvestuskorra. Veeettevõtja on lähtunud kahjuhüvise arvutamisel omavolilise ühenduse

kestvusest 1 kalendriaasta kuni omavolilise ühenduse ilmsikstulekuni. Veetarbimise mahu arvestus

on esitatud dokumendis lk 19. Kahju on arvestatud 364 päevase tarbimise eest summas 4498,61 eurot

(koos käibemaksuga). Arvestuse aluseks on torustiku 15 mm läbilaskevõime 17,3 m3 ööpäevas.

12. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on olemasolevate tõendite alusel võimalik omavolilise

veetarbimise aega määratleda täpsemalt kui aasta omavolilise ühenduse ilmsikstulekust. Samuti tuleb

kahjuhüvitist vähendada ka VÕS § 140 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kohus kahjuhüvitist

vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane

või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige

vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse

olemasolu.

Kohtuistungil avaldas V. Drozhnov tunnistajana, et 8. augusti 2014 eelneval perioodil tarbis hageja

vett 7, 6-7, 8 m3, mille eest on tasutud. AS Narva Vesi pole seda tunnistaja väidet vaidlustanud. Asja

materjalide ja kogutud tõendite kohaselt toimus omavoliline veetarbimine mitte eluhoones, vaid

õuekraanist kastmisveena. AS Narva Vesi ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud.

Ringkonnakohus peab nimetatud asjaoludega arvestamist põhjendatuks. Üldteadaolevalt algab

taimekasvatusperiood kevadel ning kastmisvajadus ei teki enne juunikuud. Seega toimus omavoliline

veetarbimine õuekraanist 69 päeva jooksul (1. juuni – 8. august 2014). Põhjendatud on lugeda

kastmisajaks päevas 8 tundi. Seega tuleb kahjuhüvise arvutamisel lähtuda valemist 0, 72 m3/ööpäev

x 8 tundi x 69 päeva = 397,44 eurot.

13. AS Narva Vesi taotleb kahjuhüviselt viivise välja mõistmist kuni hagi esitamiseni. Poolte vahel

sõlmitud lepingu p 10 kohaselt juhul, kui veetarbija ei tasunud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise

teenuse eest tähtajaks, on hagejal õigus nõuda veetarbijalt viivist 0, 07 % tasumata summast iga

viivitatud päeva eest. Arve omavoliliselt kasutatud vee eest tasumiseks on esitatud veetarbijale

8. augustil 2014 tasumise tähtajaga 20. september 2014 (lk 11). Seega tuleb viivist arvestada tasumata

põhivõlalt 397,44 eurot alates 21. septembrist 2014 kuni hagi esitamiseni 28. novembril 2014., st 79

päeva eest 22 eurot.

14. Kuna ringkonnakohus tuvastab omavolilise veekasutuse veetarbijale kuuluval kinnistul ja

rahuldab osaliselt AS Narva Vesi kahjuhüvise nõude veetarbija vastu, ei kuulu rahuldamisele

veetarbija hagi veeettevõtja vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks ja AS Narva Vesi

kohustamiseks veevarustuse taastamiseks kinnistul XXX Narvas. Tegemist on oma olemuselt hagi

ja vastuhagiga TsMS § 373 lg 1 p 2 tähenduses, st ühe hagi (osaline) rahuldamine välistab teise hagi

rahuldamise.

15. Asjas ei ole vaidlust, et AS Narva Vesi sulges 8. augustil 2014 veetarbimise kinnistul XXX

Narvas ja veetarbimine kinnistul on kohtumenetluse ajal toimunud Viru Maakohtu 1. oktoobri 2014

hagi tagamise määruse alusel (lk 22).

Omavolilise veetarbimise korral lubab eeskirja § 46 p 1 vee tarbimiskohas sulgeda. Kuna asjas on

tuvastatud vee omavoliline tarbimine, siis toimub tarbimise taastamine seaduses ja lepingus

ettenähtud korras. Kohus tühistab hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 alusel seoses veetarbija hagi

rahuldamata jätmisega kohtuotsuse jõustumisel.

16. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.

Mõlemad pooled on tasunud riigilõivu ja mõlemad pooled on menetluses kasutanud õigusabi.

Arvestades poolte nõuete suhestumist hagi ja vastuhagina ja asjaolu, et ringkonnakohus rahuldab

AS Narva Vesi hagi osaliselt, vähendades veetarbijaga seotud asjaolude tõttu hüvitise suurust, on

põhjendatud jätta 25 % AS Narva Vesi poolt tasutud riigilõivudest veetarbija kanda ning ülejäänud

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

AS Narva Vesi on tasunud riigilõivuna nii maa- kui ka ringkonnakohtus 400 eurot (lk 4, 21, 130).

Sergei Družininilt tuleb välja mõista riigilõivuna AS Narva Vesi kasuks riigilõivuna maa- ja

ringkonnakohtus kokku 200 eurot, mis on vastavuses tasumisele kuuluva riigilõivuga hagi rahuldatud

osalt (tasumisele kuuluv riigilõiv hagihinnalt kuni 500 eurot on ühes kohtuastmes 100 eurot).

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/