2-16-19553/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. juuli 2017. a

Tsiviilasja number

2-16-19553

Tsiviilasi

E.L. ja T.L. hagi H.L. vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioon I 1080 eurot

Apellatsioon II 450 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. aprilli 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.L. , E.L. ja T.L. apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I (kostja): H.L. (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Apellant II (hageja I): E.L. (isikukood XXX)

Apellant III (hageja II): T.L. (isikukood XXX)

Apellantide II ja III seaduslik esindaja K.K. (isikukood

XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. aprilli 2017 otsus

väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha asjas

uus otsus, millega mõista H.L. lt välja elatis alates

1. jaanuarist 2017 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni E.L. kasuks 190 eurot kuus ja T.L.

kasuks 190 eurot kuus.

2. Sõnastada Tartu Maakohtu 11. aprilli 2017

kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada E.L. ja T.L. hagi H.L. vastu elatise

suurendamiseks osaliselt.

2.2.

Suurendada H.L. poolt Tartu Maakohtu

17. septembri 2010 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas

nr 2-10-20792 E.L. le makstavat elatist alates

01.01.2017.

2.3.

Suurendada H.L. poolt Tartu Maakohtu

17. septembri 2010 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas

nr 2-10-20792 T.L. le makstavat elatist alates

01.01.2017.

2.4.

Välja mõista H.L. lt elatis E.L. kasuks 190

eurot kuus. Elatis on välja mõistetud alates

01.01.2017 kuni E.L. täisealiseks saamiseni

31.03.2018.

2.5.

Välja mõista H.L. lt elatis T.L. kasuks 190

eurot kuus. Elatis on välja mõistetud alates

01.01.2017 kuni T.L. täisealiseks saamiseni

06.11.2020.

2.6.

Elatis kanda hagejate seadusliku esindaja

K.K. pangakontole XXX hiljemalt kuu viimaseks

päevaks järgneva kuu eest ette, makse selgitusse

märkida „elatis“, näidates seejuures ära kuu ja

aasta, mille eest elatist makstakse.

2.7.

Jätta rahuldamata hagejate lepingulise

esindaja

vastuväide

kohtu

tegevuse

kohta

16.03.2017 määruse lahendamisel.

3. Rahuldada H.L. apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta E.L. ja T.L. apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

6. Võtta tõenditena asja juurde H.K. ja M.L. kirjalikud

selgitused koos H.K. pangakonto väljavõttega.

7. Keelduda asja materjalide juurde võtmast H.L. püsiva

töövõimetuse tuvastamise otsuseid, E.K. sünnitunnistust,

M.L. maksekorraldusi ja lugeda need tõendid H.L. le

tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.L. (hageja I) ja T.L. (hageja II) esitasid 30. detsembril 2016 Tartu Maakohtule hagi

H.L. (kostja) vastu elatise suurendamiseks alates 1. jaanuarist 2017 elatise seadusjärgse

miinimummäärani.

Tartu Maakohtu 17. septembri 2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-20792 on kostjalt

hageja I ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatis 139 eurot (2175 krooni) alates

1. oktoobrist 2010 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 31. märtsil 2018 ja hageja II

ülalpidamiseks igakuine elatis 139 eurot (2175 krooni) alates 1. oktoobrist 2010 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni 6. novembril 2020.

Hagiavalduse kohaselt on hagejate igakuised ülalpidamiskulud oluliselt suurenenud võrreldes

2010 seisuga, mistõttu ei ole kostja poolt igakuiselt tasutav elatis 139 eurot ühe lapse kohta

piisav. Hagejate igakuiste ülalpidamiskulude suurus on minimaalselt 470 eurot kuus ühe lapse

kohta, millest kostja peaks kandma vähemalt poole, s.o ühe lapse kohta 235 eurot kuus.

Kostja elab jätkuvalt oma vanemate juures, mistõttu on kostjal olemas rahalised vahendid

(summas 500 000 krooni) talle kuulunud kinnisasja müügist. Kostjal on piisavalt rahalisi

vahendeid hagejatele miinimumsummas elatise tasumiseks. Kostja väited suurte rahaliste

kulutuste tegemise kohta ravimitele ning kostja elamise sisseseadmisele vanemate juurde on

paljasõnalised.

Kostja osaline töövõimetus (60%) ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla

perekonnaseaduses (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostjal oli juba elatise

väljamõistmise otsuse tegemise ajal 17. septembril 2010 tuvastatud töövõime osaline kaotus,

mis ei ole takistanud kostjal töötamast ja teenimast igakuist sissetulekut. Kostja sissetulek on

suurenenud: 2010 oli kostja igakuise sissetuleku suuruseks 281 eurot kuus, 2017 aga 470

eurot kuus, millele lisandub igakuine töövõimetushüvitis summas 190 eurot kuus. Seega on

kostja varaline seisund võrreldes varasemaga paranenud.

Kostja kolmas laps ei ole aluseks, et vähendada hagejate kasuks väljamõistetava elatise

summat alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse

mõlemal vanemal. Kostja väide, et laps on vaid tema ülalpidamisel, on paljasõnaline ja

tõendamata. Kolmanda lapse emale kuulub kaks kinnisasja, mida on vajadusel võimalik

võõrandada lapse ülalpidamiskulude kandmiseks. Seega ei jää hagejatele miinimummääras

elatise tasumisel kostja kolmas laps hagejatest halvemasse varalisse olukorda.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjalt on hagejate kasuks välja mõistetud elatis 139 eurot

(2175 krooni) kuus. Hagejate seaduslik esindaja saab kahe lapse pealt kokku 100 eurot

lastetoetusi. PKS §-s 101 lg 1 sätestatud igakuisest elatise miinimummäärast tuleb maha

arvestada pool lapsetoetusest, s.o 25 eurot (50 ÷ 2) lapse kohta.

Kostja tervis on halvenenud ja töövõime kaotuse määr on kasvanud 60 %-le. Kostja vajab

igapäevaselt kangeid ja kalleid ravimeid. Kostjale sündis 18. märtsil 2016 tütar, kes on kostja

täielikul ülalpidamisel. Lapse ema viibib lapsepuhkusel ja saab miinimummääras

vanemapalka. Elatiste suurendamise nõude rahuldamisel tuleb arvestada kolmanda lapse

huvidega, kes ei tohi jääda vähem kindlustatuks.

Kostja töötab osalise koormusega OÜ-s X saades miinimumpalga ulatuses töötasu. Kostja ei

ole omandanud peale varasemat kohtuotsust kinnisvara ega sõidukeid, puudub muu

registervara. Kostja sissetulekust ei piisa hagejate esitatud nõuete rahuldamiseks, ilma et

kostja kolmas laps jääks elatiseta ja kostja ise ravimite ning minimaalse sissetulekuta.

Tõendamata on hagejate väide nagu omaks kostja endiselt korteri müügist saadud rahalisi

vahendeid (500 000 krooni).

Kostja sissetulekuteks (netosummas) on töötasu 372 eurot 50 senti ja töövõimetuspension 191

eurot 23 senti. Kostjal ei ole varjatud tuluallikaid. Vanemate investeerimiseks ostetud maja

laenu teenindamiseks kasutab kostja ema kostja pangakontot ja rahalisi sissemakseid kostja

pangakontole on teinud kostja ema.

Kostja ema on tasunud oma kontolt korduvalt kostja eest elatist. Kostja on saanud laenu

sõbralt ning tasunud seda võimalusel tagasi. Kostja on raha saamiseks müünud endale

kuuluvat helitehnikat eraisikutele. Tõele ei vasta hagejate väide, et kostja tasub kolmanda

lapse emale makseid summas 350 eurot. Tegemist oli ühekordse maksega peale lapse sündi.

Kostja tasub kolmandale lapsele elatist 100 eurot kuus. Kostja elab vanemate juures ning

elamiskulud on jagatud. Igakuiselt kannab kostja kommunaalkulusid umbes 80 eurot.

Kostja pakkus kohtuistungil kompromissina elatist 190 eurot kuus hageja kohta. Hagejad

kompromissiga ei nõustunud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 11. aprilli 2017 otsusega hagi ja suurendas kostja poolt Tartu

Maakohtu 17. septembri 2010 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-10-20792 hagejale I ja

hagejale II makstavat elatist alates 1. jaanuarist 2017 ning mõistis kostjalt välja elatise

hageja I ja hageja II kasuks 210 eurot kuus mõlema hageja kohta. Elatis ei või olla väiksem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1), millest on

maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku

esindaja pangakontole hiljemalt kuu viimaseks päevaks järgneva kuu eest ette, makse

selgitusse märkida „elatis“, näidates seejuures ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

Poolte menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 17. septembri 2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-

20792 mõisteti kostjalt välja elatis hageja I ja hageja II ülalpidamiseks 139 eurot

(2175 krooni) kuus hageja kohta alates 1. oktoobrist 2010 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni. Hagejad on esitanud hagi elatise suurendamiseks seadusjärgse miinimummäärani.

Hagiavalduse kohaselt on võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga laste vajadused suurenenud

(TsMS § 459 lg 1). Hagejate igakuiste ülalpidamiskulude suurus on hetkel minimaalselt 470

eurot kuus ühe lapse kohta. Hagejate ema sissetulekuks on töötasu 580 eurot kuus, millest ei

piisa laste ülalpidamiseks. Maakohtu hinnangul on olukorras, kus elatis on välja mõistetud

alla seaduses sätestatud miinimummäära kindla summana, elatise suurendamise hagi

esitamise aluseks olevaks asjaoluks ka miinimumelatise tõus (Riigikohtu 28. oktoobri 2015

otsus tsiviilajas nr 3-2-1-124-15, p 12).

Maakohus leidis, et kostja väide, et tema ainsaks sissetulekuks on töötasu ja

töövõimetuspension, ei vasta tõele. Arvestades igakuiselt kostja pangakontole laekuvaid

töötasu, töövõimetushüvitist ja erinevas suuruses rahalisi sissemakseid, on kostja kuu

keskmine sissetulek 1137 eurot 69 senti (9101,52÷8). Maakohus asus seisukohale, et

vaatamata töövõime kaotuse olemasolule (60%), saab kostja töötasu palga alammääras, mis

annab alust eeldada, et kostja töötab täistööaja ja -koormusega. Kostjal on hoolimata

töövõime kaotusest piisav sissetulek, mille arvelt on võimalik ülalpidamiskohustust täita.

Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine tütar, kes ei ela koos

kostjaga ja kellele kostja tasub elatist 100 eurot kuus. Kuna laste ülalpidamise kohustus on

mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel

arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Kostja kolmanda lapse ema keskmine

sissetulek on 927 eurot 67 senti kuus. Hagejate ema keskmine sissetulek on 993 eurot 6 senti

kuus. Seega on nii kostja ja tema laste emade sissetulekud sarnase suurusega. Kuna kostjal

lasub kohustus panustada kolme lapse ülalpidamisse ja ülalpidamist tuleks anda võrdsetes

osades, jääks kostja kasutada rahalised vahendid pärast kolmele lapsele miinimummääras

elatise tasumist 432 eurot 69 senti [(3×235)-1137,69). Asjas on tuvastatud, et kostjal puudub

kinnisvara. Samas kuulub kostja äriregistri andmetel Garaažiühistu X juhatuse liikmete hulka

ning kostjale kuulub sõiduk Volkswagen Polo Classic (II kd, tlk 49).

Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kahjusta kostja poolt hagejatele

väljamõistetud elatise suurendamine seadusjärgse miinimummäärani kostja enese tavalist

ülalpidamist, vaatamata sellele, et kostjale kasutada jääv summa on väiksem kui ühe kuu eest

ettenähtud palga alammäär. Kostja oli nõus tasuma hagejate ülalpidamiseks kompromissi

korras 190 eurot lapse kohta kuus, mis annab alust eeldada, et kostjal on piisavaid vahendeid

nii laste kui enda ülalpidamiseks.

Maakohus arvestas kostja taotlusega arvestada elatise väljamõistmisel lastele makstavate

riiklike lastetoetustega ja vähendas elatise suuruse määramisel väljamõistetavat elatist

lapsetoetuse osas vähemalt 25 euro (poole toetuse) ulatuses lapse kohta kuus ja mõistis välja

elatise 210 eurot (235-50÷2) hageja kohta.

Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus oli seisukohal,

arvestades asjaoluga, et kostja on tasunud varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatist

korrektselt ning on olnud valmis suurendama elatist kompromissi korras 190 euroni lapse

kohta kuus, ei ole põhjendatud ega õiglane menetluskulude kostja kanda jätmine. Kostja

esmane kohustus on tasuda lastele ülalpidamist. Vaidlus elatise suuruse üle nõuab vaidluse

pooltelt (vanematelt) eelkõige omaenda eluliste asjaolude ning vajaduste tundmist ja

esiletoomist (sissetulek, lapse vajaduste loetelu ja igakuuliste kulutuste summa jms), milles

lepinguline esindaja ei saa olla pädevam menetlusosalisest endast.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille palus tühistada Tartu Maakohtu 11. aprilli 2017

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada apellatsioonkaebus, vähendada makstavat

elatist 150 euroni kuus ning jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostja palub asja juurde

võtta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1)on elatise suurendamisel jäänud kostja kolmas laps halvemasse varalisse olukorda ja kostjal

ei jää enda ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Maakohus on kostja sissetulekud valesti

arvutatud. Kostja saab töövõimetustoetust 191 eurot 23 senti ja töötasu 372 eurot 50 senti

kuus. Kostja sissetulekuks on 563 eurot 73 senti ja kui sellest maha arvestada kolme lapse

toetus 520 eurot (210+210+100), jääb kostja enda ülalpidamiseks 43 eurot 73 senti;

2) toetab kostja ema kostjat 200 euroga kuus, et oleks vahendeid laenu maksmiseks ja enda

ülalpidamiseks. Kostja ema on maksnud hagejatele elatist hagejate ema arvele perioodil 31.

mai 2016 kuni 28. veebruar 2017 kostja eest kokku 1668 eurot. Kostja elab oma ema kulul.

Kostja sissetulekud ei ole sarnase suurusega kui tema laste emadel.

5. Hagejad

kostja

apellatsioonkaebusega

ei

nõustunud

ja

palusid

jätta

kostja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta kostja kanda ja tagastada kostjale

koos apellatsioonkaebusega esitatud kõik uued tõendid ja tõendid, mis on juba varasemalt

maakohtule esitatud.

Apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt:

1) ei ole kostja põhistanud, miks apellatsioonkaebuse lisatud tõendeid ei esitatud maakohtus.

Hagejad ei nõustu uute tõendite vastuvõtmisega;

2) puudub kostja kolmanda lapse ema kui ka kostja ema selgitusel allkiri. Selgusetu on, kes

on vastava selgituse koostanud, samuti ei ole kostja selgitanud, millise tõendi liigiga on

selgituse näol tegemist (TsMS § 251);

3) ei ole kostja apellatsioonkaebusest võimalik aru saada, millises osas kostja maakohtu otsust

vaidlustab.

Põhjendusi,

miks

peaks

elatise

vähendama

just

euroni

kuus,

apellatsioonkaebus ei sisalda.

6. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada Tartu Maakohtu 11. aprilli

2017 otsuse resolutsiooni punktid 4,5,9,10, millega kohus arvestas hagejate kasuks välja

mõistetud elatise summast maha pool riikliku lapsetoetuse suurust ning millega kohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagejate

hagi täielikult ja mõista kostjalt välja hagejate kasuks igakuine elatis summas 235 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates

1. jaanuarist 2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei ole asjas tuvastatud ega tõendatud asjaolusid, mis annaks aluse seaduses sätestatud

elatise miinimumsumma vähendamiseks poole riikliku lapsetoetuse suuruse võrra;

2) on kostja apellatsioonkaebuses (p 3.3) omaks võtnud, et tema on isikuks, kes taotles AS-lt

SEB Pank laenu enda soovitud projekti (korteri ost) realiseerimiseks. Tõendamist on leidnud,

et kostja majanduslik seis on väidetust oluliselt parem;

3) ei oma tähtsust asjaolu, et kostjale jääb väidetavalt peale kolmele lapsele miinimummääras

elatise tasumist enda jaoks 432 eurot 69 senti [(3×235)-1137,69), sest kostjal puuduvad oma

vanemate juures elamise tõttu kulud eluasemele (apellatsioonkaebuse p 3.3);

4) kui kostjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid hagejatele miinimumsummas elatise

tasumiseks ja enda ülalpidamiseks, siis on kostjal võimalik paluda rahalist toetust oma

vanematelt vastavalt PKS § 97 p-le 3;

5) on hagejad teinud kostjale korduvalt ettepanekuid elatise summa suurendamiseks, millest

kostja on keeldunud, seega on kostja põhjustanud hagi esitamise ja sellega kaasnenud

menetluskulud. Hagejad pakkusid 27. veebruari 2017 kohtuistungil kompromissina, et elatise

summaks lepitaks kokku 210 eurot ühe hageja kohta kuus. Kostja kompromissettepanekuga ei

nõustunud. Kuna hagi on rahuldatud, siis tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda.

7. Kostja hagejate apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta hagejate

apellatsioonikaebus

täies

ulatuses

rahuldamata

ja

apellatsioonkaebusega

seotud

menetluskulud jätta hagejate kanda.

Apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt:

1) on kostja tõendanud oma sissetulekut ja töövõimet. Kostja ema on tunnistanud, et toetab

kostjat. Kostjal ei ole piisavalt varalisi vahendeid enda ülalpidamiseks ning kostja sissetulek

läheb põhiliselt elatiste ja laenu makseteks;

2) on kostja vastu esitatud liialt suur ja koormav nõue, mis võib panna kolmanda lapse

varaliselt halvemasse seisundisse ning jätta kostja ilma ravimite ja minimaalse sissetulekuta;

3) nõustub kostja maakohtuga menetluskulude jaotamise osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 11. aprilli 2017 otsus tuleb tühistada

materiaalõiguse

ebaõige

kohaldamise

tõttu

väljamõistetud

elatise

suuruse

osas.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega suurendab kostjalt hagejate kasuks välja

mõistetava elatise suurust alates 1. jaanuarist 2017 190 euroni kuus lapse kohta kuni laste

täisealiseks saamiseni. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejate

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendite,

seejärel kostja apellatsioonkaebuse ja hagejate apellatsioonkaebuse osas ning viimaseks

jaotab menetluskulud.

10. Ringkonnakohus võtab asja juurde dokumentaalsete tõenditena kostja kolmanda lapse ema

H. K ja kostja ema M. L kirjalikud selgitused (II kd, tl 69, 72) koos H. K pangakonto

väljavõttega (II kd, tl 70, 71).

Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast koos apellatsioonkaebusega esitatud kostja

püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuseid ja kolmanda lapse sünnitunnistust, mis on asja

materjalide hulgas olemas (I kd, tl 25, 26, 29). Kostja ema poolt elatise tasumine nähtub

hagejate ema pangakonto väljavõttest (I kd, tl 110-137), mistõttu puudub vajadus võtta asja

juurde vastavaid maksekorraldusi. Kostja ema rahaülekanded märtsis-aprillis 2016 ei ole

asjakohased tõendid, kuna hagi on esitatud elatise suurendamise nõudes alates 1. jaanuarist

2017 ja ka nende vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub. Kuna nimetatud dokumentaalsed

tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb ringkonnakohus need käesoleva

kohtuotsusega hagejale tagastatuks.

11. Maakohus otsustas suurendada kostja poolt hagejatele makstavat elatist alates 1. jaanuarist

2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 139 eurolt 210 euroni kuus lapse kohta, sidudes

elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega tulevikus.

Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kostja sissetulekuid valesti hinnanud,

mistõttu jääb hagejatele tasutava elatise suurendamisel kostja kolmas laps halvemasse

varalisse olukorda ja kostjale endale ei jää piisavaid vahendeid enda ülalpidamiseks.

12. PKS § 96 ja 97 kohaselt on kostja kohustatud hagejate isana andma hagejatele ülalpidamist.

Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või

PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt ei

vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tasumisele kuuluva elatise suuruse määramisel tuleb

arvestada kostja poolset ülalpeetavate arvu, kostja sissetulekut, aga ka kostja tervislikku

seisundit. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal on 60% töövõimekaotus.

Maakohus on tuvastanud kostja keskmise kuusissetulekuna perioodil 1. juuli 2016 –

31. jaanuar 2017 1137,82 eurot kuus ning sellest tulenevalt leidnud, et hagejatele makstava

elatise suurendamisel ei jää kostja kolmas laps halvemasse olukorda. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses selgelt vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud kostja keskmise

kuusissetuleku arvutuskäiku (maakohtu otsuse p 35) ega esitanud asjakohaseid tõendeid kostja

poolt oma pangakontole makstud sularaha päritolu kohta, milline tõendamiskoormus lasub

kostjal.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja tegelik sissetulek on ainult töövõimetustoetus

191 eurot 23 senti ja miinimumpalga ulatuses töötasu 372 eurot 50 senti (II kd, tl 66). Kostja

pangakonto väljavõttest (I kd, tl 82-93) nähtub, et kostja töötasu 2017. aastal on 405 eurot 98

senti. Ajavahemikul 1. juuli 2016 kuni 28. veebruar 2017 on kostja pangakontole laekunud

9102 eurot 53 senti, s.o keskmiselt 1137 eurot 82 senti kuus (9102,53÷8). Kostja pangakonto

väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks võtnud täiendavalt laene või korduvalt müünud temale

kuuluvaid esemeid, küll aga nähtuvad erinevad sissemaksed sularahas. Kostja pangakonto

väljavõttest nähtub, et vahetult enne ülekannete tegemist on pangakontole tehtud sularaha

sissemakse (nt 11. juulil 2016 sularaha sissemakse 355 eurot ja ülekanne kostja kolmanda lapse

emale summas 350 eurot, 14. juuli 2016 õhtul sularaha sissemakse 235 eurot ja 15. juulil 2016

laenu tagasimakse koos intressiga 231 eurot 94 senti, 29. juulil 2016 sularaha sissemakse 300

eurot ja hagejatele elatise ülekanne 278 eurot).

Eluliselt ei ole usutav kostja väide, et kostja ema kasutab kostja pangakontot enda kohustuste

täitmiseks. Kostja ema on enda pangakontolt tasunud hagejatele elatist (I kd, tl 115, 118, 133,

136,), millest saab järeldada, et kostja ema kasutab enda pangakontot igapäevaste arvelduste

tegemiseks, mitte ei tee sularaha sissemakseid kostja pangakontole, et kostja saaks tasuda nt

elatist hagejatele. Kostja pangakontole tehtud sularaha sissemaksed on märkimisväärsed, nt

juulis 2016 summas 916 eurot (255+100+235+25+15+300, I kd, tl 83). Asjakohatu on kostja

väide, et ta on elatise tasumiseks pidanud müüma talle kuulunud helitehnikat. Pangakonto

väljavõttest nähtub, et kostja ise on ostnud jaanuaris 2017 helitehnikat summas 145 eurot

(50+45+50, I kd, tl 90, 91). Kostja pangakonto väljavõttest ega muudest tõenditest ei nähtu, et

kostjal kuluks tavapärasest suurem summa ravimitele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma

püsikulude kohta, sh eluasemekulud, ravimite kulud jne.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja varaline olukord võimaldab temal tasuda elatist

suuremas summas kui 150 eurot lapse kohta. Maakohtu menetluses on kostja ise pakkunud

kompromissi korras tasumisele kuuluvaks elatise suuruseks 190 eurot kuus lapse kohta.

Maakohus on makstava elatise suurendamisel arvestanud kostja erinevate sissetulekutega ja

tuvastanud 7 kuu jooksul kostja sissetulekuks 1137 eurot kuus. Maakohus ei ole aga pööranud

tähelepanu, et töötasu ja töövõimetustoetust ületavas osas on kostja sissetulekud siiski

juhuslikku laadi. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades kostja osalist töövõimet võib

maakohtu poolt välja mõistetud summas elatise tasumine muutuda kostjale teatud

ajaperioodidel ülejõukäivaks, samuti võib saada kahjustatud kostja kolmanda lapse huvid,

kellele kostja tasub käesoleval ajal elatist üksnes 100 eurot kuus. Kostja kolmanda lapse huvide

kahjustamise võimalikkus on tõendatud lapse ema H. K seletuskirjaga. Kostja ema M. L

seletuskirjaga on tõendatud, et kostja ema toetab kostjat, samuti nähtub hagejate esindaja

pangakonto väljavõttest, et mitme kuu jooksul on elatist tasunud kostja eest tema ema. Seetõttu

peab ringkonnakohus kooskõlas PKS § 102 lg-s 2 sätestatuga põhjendatuks suurendada

hagejatele makstavat elatist alates 1. jaanaurist 2017 190 euroni kuus.

13. Hagejate apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole asjas tuvastatud ega tõendatud asjaolusid,

mis annaksid aluse seaduses sätestatud elatise miinimumsumma vähendamiseks poole riikliku

lapsetoetuse võrra. Kostja majanduslik seisukord on avaldatust parem. Hagi rahuldamise tõttu

tuleks hagejate menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuli arvestada

Eesti Vabariigi poolt makstavaid peretoetusi. Riigikohus on 9. juuni 2017 otsuses tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla

kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista

üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud. Kostja on oma

vastuses hagile märkinud, et elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada ka

makstavate riiklike toetustega (I kd, tl 21) ning hagejad on esitanud selle kohta oma seisukoha

(I kd, tl 40, p 2.8).

Kuna ringkonnakohus rahuldab otsuse p-s 12 esitatud põhjendustel kostja apellatsioonkaebuse

ja vähendab maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud elatist, jääb hagejate vastupidise

taotlusega apellatsioonkaebus rahuldamata.

14. Kuivõrd kokkuvõtvalt rahuldatakse hagejate nõue elatise suurendamiseks osaliselt,

puudub põhjendus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust ja menetluskulud tuleb

jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.

15. Ringkonnakohus peab käesolevas asjas ebamõistlikuks vanemate suutmatust leppida

kokku

hagejatele

kostja

poolt

makstava

elatise

suuruses.

Kuigi

kostja

väidab

apellatsioonkaebuses, et ta ei ole suuteline maksma hagejatele elatist rohkem kui 150 eurot

lapsele kuus, on ta ise maakohtu menetluses nõustunud kompromissi korras tasuma 190 eurot

kuus lapse kohta. Hagejate seaduslik esindaja ei ole maakohtu menetluses kostja poolt

pakutud kompromissi vastu võtnud, soovides elatist vähemalt 210 eurot kuus lapse kohta,

kuid on vaatamata sellisele seisukohale maakohtu otsuse, milles maakohus samaväärses

suuruses elatise välja mõistis, vaidlustanud. Samal ajal on mõlemad vanemad kandnud

märkimisväärseid menetluskulusid nii maa- kui ringkonnakohtus laste elatise vaidluse

lahendamisel. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejate õigusabi kulud 1980

(1440+540) eurot ja kostja õigusabikulud 1279 eurot 50 senti (679,50+600). Sellises mahus

kulutuste tegemine laste elatise vaidluse lahendamisel ei tundu olevat laste huvides, kuid

annab tunnistust vanemate rahalisest võimekusest pidada oma alaealisi lapsi üleval.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/