4-17-3137/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-17-3137

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juulil 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-17-3137

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi kaebus PPA Põhja prefektuuri G.N-i

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.05.2017 otsusele väärteoasjas nr 2303,17,000499

Kohtumenetluse pooled G.N

Kaebuse esitaja:

(sünd. xxx; elukoht: Xxxx; e-post: xxxx)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta G.N-i kaebus PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.05.2017 otsusele rahuldamata.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175072791.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 10.05.2017 otsusega väärteoasjas nr 2303,17,000499 määras PPA Põhja prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juht G.N-ile karistuseks

liiklusseaduse (LS) § 228 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Sama otsusega

2

konfiskeeriti kaebajalt LS § 263 lg 5 alusel seade Beltronics Vector 940 koos toitejuhtme ja kinnituse detailiga. Otsuse kohaselt juhtis G.N 19.04.2017 kell 02.09 Tallinnas Pärnamäe tee 36 maja juures

mootorsõidukit, milles asus kiirusemõõteseadet avastada või kiirusemõõteseadme tööd häirida võimaldav seade.

2. esitas kohtule kaebuse, milles palus tühistada tema suhtes tehtud otsus G.N ning anda temalt võetud detektor tagasi.

Kaebaja hinnangul on detektori äravõtmine ebaseaduslik. Tegemist ei ole sõidukiirust häirida

võimaldava seadmega, vaid seadmega, mis on ette nähtud teetakistustest või ummikutest teavitamiseks. Kaebaja ei kasutanud eset väljaspool Valgevene piire ning sõiduki ülevaatamise hetkel asetses see auto kindalaekas. Kaebaja väitel ei ole veebilehtedel piisavalt informatsiooni selle kohta, et taolisi seadmeid ei tohi Eestis kasutada või autos hoida.

G.N-i väitel peatati tema sõiduk 19.04.2017 öösel dokumentide kontrollimiseks. Tema

sõiduk otsiti põhjendamatult läbi, leiti detektor ning võeti see ära. Ta ei saanud tutvuda väärteoprotokolliga, sest ta ei valda eesti keelt. Kaebaja hinnangul võib politsei loogikat järgides karistamatult ära võtta mistahes seadmeid, nimetades seda sõidukiiruse mõõtmise seadet avastada või selle tööd häirida võimaldavaks seadmeks. Kaebaja lisab, et ta oli EL territooriumil turistina, ta ei ole rikkunud liiklusnorme ning teda ei ole kunagi väärteokorras vastutusele võetud. Kaebaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta.

3. Kohtuväline menetleja oma vastuses ei nõustunud kaebuses toodud seisukohtadega. Liiklusseaduse § 73 lg 8 kohaselt ei tohi mootorsõidukis olla liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet

avastada võimaldavaid või selle tööd häirivaid seadmeid. Kohtueelses menetluses teostatud vaatlusega on tuvastatud, et kaebaja poolt juhitud sõiduki esiklaasi küljes oli töötav seade Beltronics Vector 940. Korrakaitseseaduse § 49 lg 4 andis politseile õiguse seadet kontrollida ning see konfiskeeriti LS § 263 lg 5 alusel.

Kohtuvälise menetleja väitel on tegemist kiirusmõõteseadet häirida või avastada võimaldava

seadmega. Ta viitab seadme tootja veebileheküljelt

leitavale www.beltronics.com

kasutusjuhendile, millest nähtuvalt on tegemist seadmega, mis on loodud avastama radarja laserkiiri. Kasutusjuhend annab juhiseid seadme sõiduki tuuleklaasile paigaldamiseks, seadme

helisignaali vaigistamiseks juhul, kui see radari avastab ning selgitab detailselt, millised on

seadme reageeringud, kui sõiduki suunas on suunatud radarikiired ja kuidas seadme kasutaja peaks reageerima, kui seadme alarm annab märku sellest, et läheduses on patrullauto, milles töötab kiirusemõõteradar. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et G.N-i poolt toime pandud tegu on tõendatud, temale määratud karistus on õiglane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2303,17,000499 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §- le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

3

4. Liiklusseaduse § 73 lg 8 kohaselt ei tohi mootorsõidukis olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Sama seaduse § 228 järgi karistatakse sellise teo eest mootorsõiduki juhti rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 263 lg 5 alusel konfiskeerib kohtuväline menetleja LS § 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.

5. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

Ööl vastu 19.04.2017 pidasid politseitöötajad Tallinnas Pärnamäe tee 36 juures kinni G.N-i , kellele heideti ette mootorsõiduki juhtimist, milles asus kiirusemõõteseadet avastav

ja kiirusemõõteseadme tööd häirida võimaldav seade Beltronics Vector 940. Nimetatud seade võeti kaebajalt ära.

6. Kohtuvälises menetluses on ütlusi andnud politseiametnik A. Birnbaum, kelle sõnul täitis ta 19.04.2017 kella 02.09 ajal tööülesandeid. Tunnistaja peatas G.N-i sõiduki kontrolliks ning kontrollimise käigus avastas, et kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seadeldis oli paigaldatud sõiduki esiklaasi külge.

Tunnistaja A. Birnbaumi ütlused on kooskõlas vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on tegemist seadmega Beltronics vector 940. Seade oli paigaldatud iminappadega esiklaasi külge, voolujuhe oli ühendatud seadeldisega ja seade töötas.

Äravõetud seadme osas on politseiametnik H. Küünarpuu läbi viinud uurimiseksperimendi.

Eksperimendi eesmärk oli selgitada, kas seade Beltronics Vector 940 on võimeline avastama kiirusmõõteseadme Stalker II MDR tööd. Eksperimenti tehti korduvalt ning selle käigus selgus, et kiirusmõõteseadme sisselülitamisel reageeris Beltronics pulseeriva valgusja helisignaaliga

ning välja lülitamisel tuli ekraanile kiri . Uurimiseksperimendi tulemusel asus Highway

politseiametnik seisukohale, et seade Beltronics Vector 940 võimaldab avastada kiirusmõõteseadme Stalker tööd.

Beltronics USA veebilehelt leitava Beltronics Vector 940 kasutusjuhendist www.beltronics.com

( ) tulenevalt on kaebaja autost leitud seadme näol tegemist https://beltronics.com/manuals.php radari ja laseri avastajaga, mis kinnitatakse sõiduki tuuleklaasile ning mis annab alarmi juhul, kui läheduses on kiirusmõõteradarit kasutav patrullauto.

Seega on väärteoasja materjalidega kindlaks tehtud, et kaebaja sõidukist leitud ja ära võetud eseme näol oli tegemist kiirusemõõteseadet avastada võimaldava seadmega ning ebaõiged on kaebaja

väited selle kohta, et tema sõidukis asunud seade ei võimalda avastada ega häirida kiirusemõõteseadmeid. Isegi kui äravõetud eset on mingil moel võimalik rakendada ummikutest ja teetakistustest teavitamiseks, on selliste radaripüüdjate kasutamine ja isegi hoidmine sõidukis Eesti Vabariigis LS § 73 lg 8 järgi keelatud.

Ehkki G.N on väitnud, et tema seadet Eestis ei kasutanud ja see asus kindalaekas, on

tunnistaja ütluste ning vaatlusprotokolliga tõendatud, et seade oli töörežiimis, st kinnitatud esiklaasi külge ning seadeldis oli lülitatud vooluvõrku. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide tema sõiduki ebaseadusliku läbiotsimise kohta.

7. Menetlusalune isik leiab, et tema vastutust välistab või vähemasti kergendab asjaolu, et ta oli Eestis turistina, sellised seadmed on lubatud tema koduriigis ja Venemaal ning EL veebilehtedel ei ole piisavalt informatsiooni selle kohta, et taolisi seadmeid ei tohi Eestis kasutada või isegi autos hoida.

4

Kohus leiab, et toodud põhjendused ei ole asjakohased. On loomulik, et võõrasse riiki sõitmisel

tutvub juht eelnevalt selles riigis valitsevate liiklusreeglitega. Liiklusseaduse vene ja inglise

keelne tõlge on veebikeskkonnas (nt https://www.juristaitab.ee/ru/zakonodatelstvo/zakon-odorozhnom-dvizhenii http://ivkoolitus.ee/ru/avtoshkola/zakon-o-dorozhnom-dvizhenii ; ;

https://www.riigiteataja.ee/en/eli/507042017001/consolide jt) lihtsalt leitav ning soovi korral võinuks kaebaja sellega tutvuda. Seega ei vabasta seaduse mittetundmine kaebajat vastutusest.

Lisaks märgib kohus, et taoliste radariandurite autos hoidmine või selles kasutamine on keelatud enamikes Euroopa riikides ning asjakohast infot selle kasutamise ja võimalike sanktsioonide kohta

on veebilehtedelt võimalik vastavat otsingusõna kasutades hõlpsasti leida (vt nt https://www.shofior.com/wordpress/radar-detector-use-in-eu-countries-yes-or-no/?lang=en; https://en.wikipedia.org/wiki/Radar_detector).

8. Kaebaja on väitnud, et ta ei saanud väärteoprotokollist aru. Kohus nimetatud väidet ei usu. Kaebaja on väärteoprotokolli omakäeliselt märkinud, et ta ei ole protokolliga nõus. Seega, ehkki

ta ei olnud protokolliga nõus, on ta protokolli koostamise ajal selle sisust aru saanud. Ka väärteomenetlust läbi viinud inspektor R. Liiving oma ettekandes märkinud, et tema paariline R. Kapper selgitas G.N-ile nii menetlustoimingu eesmärki kui ka protokolli sisu.

9. on rikkunud LS § 73 lg 8 nõudeid ning Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et G.N tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 228 järgi.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on toime pandud kavatsetult, sest

tegemist oli kiirusmõõteseadme avastamist võimaldava seadmega ning ainus eesmärk seda südaööl kasutada sai olla vaid hoiatava teabe hankimine politseipoolsete kiirusemõõtmiste kohta. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

10. Kaebajale määratud karistuse hindamisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on

karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Eestis kujunenud karistuspraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning arvestada preventiivseid kaalutlusi.

LS § 228 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100

trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kaebajale määranud rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o

sanktsiooni keskmises määras. Seega on kohtuväline menetleja hinnanud süüdlase tegu keskmiseks ning arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisega.

11. Liiklusseaduse § 263 lg 5 kohaselt konfiskeerib kohtuväline menetleja kiirusmõõteseadet avastada võimaldava seadme. Kuivõrd tegemist oli nimetatud seadmega, oli menetlejal seadusest tulenev kohus see ese konfiskeerida. Puudub alus selle seadme tagastamiseks.

12. etteheidetav tegu on tõendatud ja Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et G.N-ile õigesti kvalifitseeritud, temale määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätetega ning kehtiva karistuspraktikaga ning temale kuuluva seadme konfiskeerimine on toimunud seaduse nõudeid

5

järgides. Seega puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 1, 133, 134.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/