2-17-100007/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-100007

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2017.a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Stokker Finance OÜ hagi Vladimir Viltoki vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1755.48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlus

Hageja Stokker Finance OÜ (registrikood 12249503;

asukoht Peterburi tee 44, Tallinn), seaduslik esindaja

Margus Männik (finance@stokker.com)

Kostja Vladimir Viltok (isikukood XXX; elukoht

kohtule teadmata)

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja Vladimir Viltokilt Stokker Finance OÜ kasuks:

2.1. põhivõlg 956.05 eurot, intress 174.25 eurot ja viivis 86.07 eurot, kokku 1216.37

eurot;

2.2. viivis 24% tasumata põhivõlalt aastas alates 08.04.2017 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata viivise osas, milles viivisemäär ületab 24% aastas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 93% kostja kanda ja 7% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista välja Vladimir Viltokilt Stokker Finance OÜ kasuks menetluskulu 209.25 eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata

ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus

omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja laenu põhivõla 956.05 eurot, intressi 174.25

eurot, viivise 171.53 eurot ja viivise 0,13% põhivõlalt päevas alates 08.04.2017 kuni põhivõla

tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.01.2016 laenulepingu, mille alusel

andis hageja kostjale laenu 956.05 eurot. Kostja pidi tagastama laenu põhiosa igakuiste

maksetena, samuti tasuma intressi. Laenulepingu p 2.12 järgi on intressimäär 24% aastas.

Kostja ei ole ühtegi lepingujärgset makset tasunud. Hageja saatis 20.09.2016 kostjale

meeldetuletuse tasumata osamaksete kohta ja ütles laenulepingu üles 12.12.2016. Hageja on

arvestanud intressi laenulepingu ülesütlemiseni. Viivist on hageja arvestanud hagi esitamise

seisuga 171.53 eurot määraga 0,13% päevas.

Kohus leiab, et viivisenõude osas ei ole hagi osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 I lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete

tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Riigikohus on 14.01.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 (p 12) leidnud, et VÕS § 415

lg 1 I lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 III lausele. Kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus

kokku

leppinud

seadusjärgsest

viivisemäärast

kõrgemas

intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 III lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta

viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

Laenulepingu p 2.17 järgi on viivisemäär 0,3% põhivõlalt päevas, s.o ca 110% aastas (lk 24-

25). Intressimäär on laenulepingu p 2.12 alusel 24% aastas. Kuna lepingu p-s 2.17 sätestatud

viivisemäär on lepingujärgsest intressimäärast suurem, on lepingu p 2.17 VÕS § 415 lg 1 ja

§ 421 alusel tühine. Seega on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendamata osas, milles hageja

nõuab viivist rohkem kui 24% tagastamata põhivõlalt aastas.

Eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue põhjendatud summas

86.07 eurot (31.43*24/365/100*402 + 32.06*24/365/100*372 + 32.70*24/365/100*341 +

33.35*24/365/100*311

+

34.02*24/365/100*280

+

34.70*24/365/100*250

+

35.39*24/365/100*219

+

36.10*24/365/100*188

+

36.82*24/365/100*158

+

37.56*24/365/100*127 + 38.31*24/365/100*97 + 573.61*24/365/100*66 = 8.30 + 7.84 +

7.33 + 6.81 + 6.26 + 5.70 + 5.09 + 4.46 + 3.82 + 3.13 + 2.44 + 24.89). Lisaks on põhjendatud

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 08.04.2017 kuni põhivõla tasumiseni 24%

tasumata põhivõlalt aastas.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Toimiku materjalide põhjal on hageja menetluskuluks riigilõiv 225 eurot. Arvestades, et

hageja esindajaks antud asjas on seaduslik esindaja, siis ei nähtu asja materjalidest, et hagejal

oleks tekkinud õigusabikulusid. Hagi rahuldatakse ligikaudu 93% ulatuses. Kohus jätab

hageja menetluskuludest 93% kostja kanda ja 7% hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab

kohus kostja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 209.25

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik