4-17-3560/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-17-3560

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juuli 2017. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-3560 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

I.I kaebus PPA Lääne Prefektu

uri Haapsalu

politseijaoskonna 14.06.2017 otsusele väärteoasjas nr

2570,17,000773, mille kohaselt karistati

I.I l

24 lg 2 trahviga 175 iiklusseaduse § 2 järgi raha trahviühikut s.o

700 eurot. Menetlusosalised Kaebuse esitaja I.I, isikukood *, elukoht *, telefon *, *

Kohtuväline menetleja Haapsalu PPA Lääne Prefektuuri

politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-post: laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta r I.I kaebus PPA Lääne Prefektu ahuldamata

uri Haapsalu politseijaoskonna 14.06.2017 2570,17,000773. otsusele väärteoasjas nr

2. Teha uu

s otsus karistuse täitmise osas - KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 700 eurot tasumine ositi jooksul, tasudes igakuiselt osamakse iga kuu 10 igakuiste maksetena 12 kuu .

kuupäevaks. tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu Esimene osamakse 62 eurot 10.kuupäevaks, järgnevad järgnevate kuude 10.kuupäevaks.

11 osamakset summas 58 eurot

3. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB, arvele

EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE403300333416110002 Danske pank või arvele EE701700017001577198 Nordea pank, märkides . VTMS § 204 lg 2 viitenumbri 10220175091918

alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui I.I järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus - kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

. Edastada kohtuotsus

I.I-le ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

4-17-3560

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates

kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

PPA Lääne Prefektu otsusega väärteoasjas nr uri Haapsalu politseijaoskonna 14.06.2017

2570,17,000773 karistati I.I järgmise rikkumise eest – Lääne

15 5.2017 kell 2.25 .0

maakonnas Haapsalu linnas Tallinna mnt 63 juhile keelatud seisundis, kui juhi juhtis mootorsõidukit ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vä 0,75mg+/-0,05mg, seega hem kui 0,70

mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Est nr Araf-0025, taatlustunnistuse nr. TTRC-17-00013. Rikkus LS § 69 lg 3. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2. I.I karistati LS § 2

5 trahviühikut s.o

24 lg 2 alusel rahatrahviga 17

700 eurot. Väärteootsuses ja väärteoprotokollis olev teokirjeldus kattuvad.

Kaebus I.I esitas kohtule kaebuse /tl 2/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist, tunnistab end süüdi ja kahetseb rikkumist. , see summa 700 eurot on Palub otsus üle vaadata karistuse määramise osas liiga suur ja kui seda 15 päeva jooksul ära ei maksa, saadetakse see täitmiseks kohtutäiturile. On töötu ja ainus sissetulek on töötukassast saadav raha, elab ema juures, kellel on veel 6-aastane invaliidist vend. See summa oleks täielik katastroof. Palub vähendada summat, jääb lootma mõistva suhtumise ja humaansuse peale.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetlej märkis, et isikut on karistatud keskmisest suurema trahviga kuna ka isiku süü a

on keskmisest suurem ja ka karistuse üldpreventiivset eesmärki arvestades. I.I juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli lubatust suurem ning reaktsioonikiirus ja koordinatsioon olid häiritud, sellise teo puhul on tegemist reaalse ohudeliktiga, kus nn abstraktne oht teiste liiklejate turvalisusele muutub aina tõenäolisemaks.

Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendatud, karistus on põhjendatud ja otsuse tühistamiseks ei ole põhjust, jäi tehtud otsuse juurde /VTT tl 1-2/.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta 2, /tl 8/. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas

I.I on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

4-17-3560

I.I on tunnistanud /VTT tl 6/, et 15.05.2017 oli Tamme menetlusaluse isikuna ülekuulamisel tänaval sõbra juures ja tarbis umbes kella 1-ajal alkohoolset jooki Gin umbes pool pudelit 1,5 liitrisest pudelist. Kella 1.30 ajal otsustas sõita endale kuuluva mopeediga (reg.nr 156K) Ridala valda

Uuemõisa Tallinna mnt 75 Olerexi süüa ostma. Pärast söömist hakkas mopeediga liikuma mööda

Tallinna maanteed kodu poole * *. Rannarootsi ringristmikul andis politsei sõidukiga peatumismärguande. Jäi seisma vahendisse, mis näitas Tallinna mnt 63 maja juures, puhus indikaator

0,82 mg/l kohta. Teadis, et on joobes, on adekvaatne ja saab asjadest aru. Kahetseb tehtut. VTT tl 12 on

väljavõte ARK andmebaasist sõiduki reg nr * * kohta, mida I.I juhtis. Sõiduki andmetest nähtub, et tegemist oli mootorsõidukiga tulenevalt LS § 2 punktide st 40, 42, 56. Tunnistaja I L 8/, et on rääkinud /VTT tl 14.05.2017 alustas graafikujärgset tööd, 15.05.2017 kella

2.10 ajal sõitsid Uuemõisas mööda Olerexi tanklast. Tankla juurde oli pargitud hele roller reg.nr * *.

Tanklast väljus noormees, läks rolleri juurde ja hakkas suitsetama. Noormehe kõnnak oli taaruv ja tekkis kahtlus, et isik võib olla joobes. Sõitsid tankla taha, et jälgida millal roller liikuma hakkab. Tuli ka teade, et Olerexi tanklast võib liikuma hakata roller reg.nr * *, mille juht on joobes, hetkel juht sööb tanklas. Kella 2.20 ajal hakkas roller tanklast liikuma ning peatasid rolleri Tallinna nt 63 maja juures. Kontrollimisel osutus rolleri juhiks I.I. Kontrolliti joovet indikaatorvahendiga ja seejärel tõendusliku alkomeetriga, mille lõplik näit oli 0,70 mg/l. VTT tl 3 on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt I.I suhtes on 15.05.2017 kell 02.25 kasutatud

indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne. Pöördel on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt esines silmade punetus, reaktsioonikiirus , I.I häiritud

kõne selge, teadvusel, mäletab sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, ä k itumine normaalne, unisus

, alkoholilõhn suust. VTT tl 4-5 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mille kohaselt I.I 15.05.2017 kell 02.46

70 mg/l. väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, Kohus leiab, et e , e on toime pannud teo, elkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud t I.I mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse.

rikkus oma tegevusega LS

69 lg 3 I.I § mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et poolt

24 lg 2

I.I toime pandud tegu täidab LS § 2 sätestatud väärteokoosseisu. Seega on k

ohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et I.I . teadis, pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega I.I et ta enne mootorsõiduki juhtima asumist oli tarvitanud alkoholi, ise tunnistas, et sai aru, et on joobes, kuid . sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et on I.I talle süüks arvatud LS § 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

24 lg 2 toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et I.I poolt toime pandud tegu vastab LS § 2 sätestatud väärteole, tema tegu on

24 lg 2 õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja karistuse mõistmine poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. K e menetleja on ohtuvälin I.I karistanud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut s.o

700 eurot.

4-17-3560

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis I.I puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et

, tegu on I.I süü on suur, alkoholipiimäära ületamine oli maksimummäära lähedane toime pandud otsese tahtlusega.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaks asjaoluks on enud kahetsuse ning kohtuväline menetleja lug kohus nõustub selle seisukohaga.

kahetseb oma tegu. I.I tunnistab oma süüd ja Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse erija üldpreventiivse eesmärgiga. VTT tl 13 näitab, et I.I on üks kehtiv liiklusrikkumine. Kohus leiab, et I.I näitas oma käitumisega, et ta seab esiplaanile enda huvid – kuigi sai aru, et on joobes, otsustas minna mootorsõidukiga tanklasse sööma ja seejärel otsustas mootorsõidukiga ka koju sõita. I.I asus joobes olles teadlikult juhtima mootorsõidukit. Tuvastatud on, et tema reaktsioonikiirus oli häiritud, koordinatsioonis kerged häired. Selline käitumine liikluses seab ohtu kaasliiklejad, ootamatute olukordade puhul reageerimine sellises seisundis nagu seda oli I.I, ei ole normikohane. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on I.I-le karistust mõistes järginu KarS § 56 sätest d atud karistu on seekord veel se mõistmise aluseid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et I.I võimalik karistada rahatrahviga, kuna tal on üks eelnev rikkumine. I.I süü ainult

on suur, mis tingiks karistamise

kuid esineb karistust kergendav trahvimäära maksimummäära lähedases määras, asjaolu rvestada tuleb ka

– süü tunnistamine ja kahetsus, mis vähendab mõistetavat karsitust. A karistuse eriset ja üldpreventiiv eesmärk ja kõik need asjaolud koostoimes I.I i tingivad

karistamise üle karistuse keskmise määra.

I.I oma kaebuses viidanud eelkõige

– on töötu ja on oma raskele majanduslikule olukorrale ainus sissetulek on töötukassa toetus, on ebareaalne see trahv tasuda 15 päeva jooksul.

Kohus märgib, et isiku majanduslik olukord ei kuulu karistuse mõistmise aluste hulka. Küll aga sätestab KarS § 66 lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Kohus määrab, et trahv tuleb tasuda ositi KarS § 66 lg 3 sätestatud maksimumtähtaja s.o 1 aasta jooksul igakuiste masketena. Aastane tasumise tähtaeg I.I-le võimaluse leida lahendusi, annab

et tasuda talle süüteo toimepanemise eest mõistetud karistus.

Arvestades eeltoodud asjaolusid kaebuse rahuldamata, kuid teeb uue , jätab kohus I.I

otsuse tasumisele 1 aasta jooksul igakuiste karistuse täitmise osas, määrates rahatrahvi osamaksetena.

Otsuse tegemisel juhindub kohus

24 lg

69 lg 3 LS § 2 2, § , KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3, VTMS § lg 1, 132 p 2.

Piia Jaaksoo Kohtunik