1-09-1186/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-09-1186 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2009. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg 1. juuni 2009. a Kriminaalasja number 1-09-1186 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Prokurör Agnes Ollema Kaitsja Vandeadvokaat Helmi Loonde Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk

erakorraline ettekanne taotlusega pöörata D.V-le Pärnu Maakohtu 26.02.2009. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse

kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk taotlus - tühistada D.V suhtes

vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine pöörata D.V-le ja (isikukood

xxx, elukoht *, * kodanik, haridus *, emakeel *) Pärnu Maakohtu 26.02.2009. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 kuud vangistust täitmisele. (kolm) 2. Karistuse - 3 kuud vangistust - kandmise aja alguseks lugeda D.V poolt vangistuse kandmisele asumise aeg.

3. K. R. riigi tuludesse Välja mõista D.V emalt 'ilt (ik *, elukoht *)

kriminaalmenetluse kulu määratud kaitsjale makstud tasu 420

(nelisada kakskümmend) krooni /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve

nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-09-1186 ning nõude liik - kaitsjatasu/. Nõue menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul

lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle

Ärakiri 1-09-1186 2 eest nõue tasutakse. 4.

Saata määruse koopia D.V-le, prokurörile, kaitsjale ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu 26.02.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1186 mõisteti D.V süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud ning KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 kuu. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema

karistuse kaetuks raskema karistusega, mõistis kohus D.V-le liitkaristuseks 3 kuud

vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jäeti vangistus D.V suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud ärakandmata 3 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui D.V

18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus määras D.V

katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid

kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-st 2 ja 4 tulenevaid kohustusi - mitte tarvitama alkoholi ja

narkootikume; põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Vana-Vigala Tehnikaja

Teeninduskooli kasvatusraskustega õpilaste 8. klassis ja täitma koolikohustust ning lõpetama kaheksanda klassi hiljemalt 31.08.2009. a. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o

26.02.2009. Kohtuotsus jõustus 06.03.2009.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

20.05.2009.a saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne: Ettekande esitamise põhjus. Kohustuste mittetäitmine: ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume; ei omanda määratud ajaks üldharidust või eriala. Pärnu Maakohtu 26.02.2009

kohtuotsuse nr 1-09-1186 alusel mõisteti D.V KarS § 74 lg 1, 3 alusel 18 kuulisele

katseajale kriminaalhoolduse järelvalve alla. Kohus määras D.V-le alljärgnevad

kohustused: 1. Mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2. Põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Vana- Vigala Tehnikaja Teeninduskooli kasvatusraskustega õpilaste 8 klassis ja täitma koolikohustust ning lõpetama kaheksanda klassi hiljemalt 31.08.2009.

D.V on rikkunud mõlemat kohtu määratud kohustust. Mõlemast kohustuse rikkumisest

teatas D.V kriminaalhooldajale ise. Kriminaalhooldaja kontrollis mõlema kohustuse

rikkumise fakti. Vana-Vigala Tehnikaja Teeninduskooli töötajatega vesteldes kinnitasid nad D.V

koolist eemaldamise fakti. Erakorralise ettekandele lisatud Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna poolt esitatud materjalid (lisa 1, 2)

Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse seletusest. D.V kirjutas seletuskirja 07.05.2009, kus

kirjeldab kohustuste rikkumisi (lisa 3). Märkimata kuupäeval ostis D.V sõber enda tarbeks 0,5 liitrit viina. Kui sõber läks kaugemale oma tüdrukuga juttu rääkima võttis Sander selle

ajaga ühe lonksu viina pudelist. №ormehe sõnul jõi enne antud sündmust päris palju kalja. Kui

seltskond edasi jalutas pidas politsei nad millegipärast tee peal kinni ja pani puhuma. Sander oli

välja puhunud 0,18, kuid ta ei teadnud kas promille või milligramme. Politsei viis ta jaoskonda protokolli koostama. №ormees kirjutab, et kahetseb oma tegu. Peale kohtuistungit lootis ta, et saab

Vana- Vigala Tehnikaja Teeninduskoolis tagasi tavaõppele ja niimoodi normaalselt eluga edasi

minna (D.V oli 2008. aastast määratud kooli poolt individuaalse õppekava järgi õppima ning koolis pidi ta käima esmaspäeviti vastamas kodus õpitut). Sander käis kevadel koolis

Ärakiri 1-09-1186 3

direktoriga vestlemas, et saada tavaõppevormi tagasi. Direktori sõnul pidavat kõik sõltuma kasvatajatest. Sandri sõnul üks kasvataja lubas teiste kasvatajatega rääkida. Kuid siis koolis olles viskas ta leiba lakke ja nädal peale antud juhtumit eemaldati noormees koolist lõplikult. See kõik juhtus 2-3 nädalat tagasi.

Kriminaalhooldaja hinnang katseajale. D.V võeti kriminaalhoolduses arvele 06.03.2009.

Katseaja kulg on kriminaalhooldajale näidanud, et 15 aastane noormees ei saa nagu aru talle

määratud karistuse mõttest. Allkirjad registreerimise lehele on saadud mõneti seetõttu, et

kriminaalhooldaja otsib hooldusalust pidevalt kodust, kohalikust noortekeskusest, jätab meeldetuletusi nooremale vennale, emale, sõpradele, noortekeskuse töötajatele. Kuid Sander suudab

ka ühepäevase ajavahemikuga asju unustada, magama jääda, sõpradega õue minna jne. Kuna kriminaalhooldaja hinnangul on siiski tegemist lapsega siis katseaja algusperioodis sellised toetavad

tegevused olid veel kuidagigi aktsepteeritavad. Sander oma vanuse poolest oleks mõneti sobinud

rohkem KarS § 87 sätete kohaldamiseks aga noormehel on vaatamata noorusele juba algatatud

kriminaalasju alates 2005 aastast kogunenud 6 ning ta on koolikohustuse mittetäitmisega seoses määratud 2006 aastal üheks õppeaastaks Puiatu Erikooli. Kriminaalhooldaja saab väita, et noorega kontakt saavutati. Vestlustel arutles ta täiesti arukalt ja näha oli soovi tulevikus pahandustest eemale hoida. Ta püüdis oma käitumist parandada ja selle tegevuse reaalseid väikseid samme tunnistavad nii

ema kui ka kohalik sotsiaalvõrgustik ( noortekeskus, noorsoopolitsei). Perekonna elukohavahetus Haapsalu linna osutus positiivseks ja tagas noorele kuidagi turvalisema ja rahulikuma oleku. Kuid

kahjuks Sandri puhul vajasid muutust väga paljud asjad ja osad muutused olid lihtsalt kohe

teostamiseks liiga suured noormehe jaoks. Nagu mõneti näiteks Vana-Vigala Tehnikaja

Teeninduskoolis õppimine. Individuaalõppele määrati noormees juba talve hakul, kuna tema käitumisprobleemid ühiselamus ja koolis muutusid sealsete töötajate hinnangul kontrollimatuks.

Sandril on diagnoositud 2006 aastal sotsialiseerunud käitumishäire psühhiaatri poolt. Ravimeid

noormees ei tarvita aga kriminaalhooldaja soovitusel pöördus perekond regulaarse visiidi mõttes kohaliku psühholoogi poole ja kus käesoleval aastal Sander isegi käis päris mitmed korrad. Sander ise on öelnud, et koos teiste noortega olles hakkab ta tunduvalt rohkem lollitama ja ta ise leidis ka, et

ühiselamus elamine ja kodust kaugel õppimine ei ole tema puhul kõige parem lahendus. Samas iseseisev õppimine kodus osutus ka ebaõnnestunuks, kuna noormees ei suutnud iseennast nii palju motiveerida ja ahvatlustele sõpradega hoopis õue minna vastu seista. Sander vajabki individuaalset lähenemist, väga selgeid, konkreetseid piire ja kontrolli. Kahjuks ema kes käib vahetustega tööl, et peret üleval pidada ei suuda seda alati tagada. Kooli sõnul Sander käis oma kodutöid väga lünklikult vastamas, sageli kui käiski koolis viibis kogu aja sealsete sõpradega ühiselamus või küla peal aga mitte koolis. Puudujäägid õppimises olid kuhjunud juba nii suureks, et ta ei suutnud neid enam järgi vastata. Kooli hinnangul ei näinud nad Sandris enam motivatsiooni õppimisega tegeleda ja välistada

olukorda kus ta lihtsalt ühiselamu peal lollusi teeb, leidsid nad lahenduse tema koolist eemaldamiseks ja kodukoha piirkonnajärgsesse kooli õppima suunamises. Antud teemat oleme ka Sandriga arutanud pikalt ja ta leiab nüüd ka ise, et tema ainuke võimalus on jätkata õpinguid 2009/ 2010 õppeaastal piirkonnajärgses koolis Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi in klassis. Kui Sander

teatas kriminaalhooldajale alkoholi tarvitamise juhtumist, pakkus kriminaalhooldaja noormehele välja võimaluse osaleda 05.05.2009 algavas sotsiaalprogrammi Equip rühmatöödes. Sander oli nõus, kuid rühmatöödesse noormees ei ilmunud ja kui kriminaalhooldaja teda õhtul noortekeskusse otsima läks jooksis Sander lihtsalt kriminaalhooldaja eest ära ja sõbrad aitasid veel valetada, et Sandrit pole siin olnudki, kuigi asutuse töötajad nägid kõike pealt. Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendustega - pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja teeb

ettepaneku pöörata D.V-le Pärnu Maakohtu 26.02.2009 kohtuotsusega mõistetud 3 kuuline karistus reaalsele täitmisele. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Kriminaalhooldaja leidis, et positiivne muutus on toimunud – D.V on muutunud rahulikumaks, kuid kriminaalhooldust on saanud siiani teostada vaid kriminaalhooldaja initsiatiivil, D.V ei saa aru, et see on tema karistus.

Ärakiri 1-09-1186 4 Peale seda, kui tuli ilmsiks alkoholi tarbimine, siis kriminaalhooldaja määras, et D.V peab osalema rühmatöös, lubas tulla, kuid ei tulnud. See katseaeg ei täida seda eesmärki, et ta hakkaks oma tegude eest vastutama. D.V andis kohtuistungil ütlusi, saab aru, miks kohtus on, sest ei ole täitnud kohtu poolt pandud kohustusi. Kohustused pandi sellepärast, et kinni ei läheks. Ei tohi tarbida alkoholi ega narkootikume ja peab käima koolis. On rikkunud neid kohustusi. Alkoholi tarvitamine on olnud üks kord. Ei tea, miks tarvitas, vaatas, et kõik teised joovad, et võtab siis ka lonksu. Sai aru, et kui kohustusi rikub, et siis tuleb vangi minna, ei mõelnud sellel hetkel selle peale. Visati koolist välja, mängis lolli iga päev. Oli meeles, et kohus kohustas koolis käima. Ma saan aru, et lõppudelõpuks on see, et peab ise karistust kandma. On varem alaealiste komisjonis ka käinud. Pidi tegema ÜKT- d, mingi 50 tundi tegi mingi kahe nädalaga ära või pooleteist nädalaga. Teist korda ei tehtud midagi ja

kolmas kord läks Puiatusse. Aasta aega olin Puiatus. Puiatu on vist natuke leebem kui vangla.

Puiatus läks nii ja naa. Vahepeal läks halvasti, vahepeal läks hästi. Koolis läks enam-vähem

normaalselt, aga teistega suheldes - läks ja ei läinud. Mõni üksik kord on ise käinud kriminaalhooldaja juures. Kriminaalhooldaja jutt selle kohta oli õige. Kodus teeb tööd, näiteks koristab ja niidab muru. Kriminaalhooldaja juures käimine ei murra konti. Ei ole põhjendust öelda miks kohustusi ei täida. Sügisel läheb uuesti kooli, Wiedemani kooli tahab minna, ei ole selle jaoks veel midagi teinud Peale kokkuleppe sõlmimist 05.01 läks järgmine nädal kohe kooli. Päris tükk aega tagasi käis viimati

koolis, peale kohut käis paar korda koolis. Bioloogiasse ja matemaatikasse jõudis. Bioloogias on kõik viied, matemaatikas sai mõned kolmed ja kahe. Ühiselamusse sai väga harva. Sööklas sai olla. Ma ei saa koolis käia kui mind välja visati. Ei õppinud ja mängis lolli ja seepärast visati koolist välja. 05.01 oleks pidanud kohe kinni panema. On nüüdseks need lollused lõpetanud. Viimane lollus oligi joomine, pärast seda ei ole midagi olnud rohkem. On plaan, et läheb suvel tööle ja maksab võlad ära, sõbra kaudu saaks tööle. Töö hakkab alles suvel pihta, veavad telliskive. kui see töö saab otsa lennuväljal, siis saaks ema kaudu ka tööle. Alles hakkab rääkima, on kindel, et saab sinna. Kriminaalhooldajaga saab hästi läbi, ei pelga teda.

Ei tea, mida kartma hakkas ja ära jooksis kriminaalhooldaja eest. Kriminaalhooldaja pakkus rühmatööd, seal on suuremad mehed ja hakkas põdema, et mis seal toimub. Ei ole seal käinud. Tunneb ise ka, et iseloom on paranenud ja et on kindlamaks muutunud. On lihtsalt sellised sõbrad nüüd, et kui nemad ei tee, siis ei tee tema ka. Koolis raskeks ei läinud, aga ise – kadus viitsimine ära. Matemaatika oli kõige raskem. Keemia oli raske ja, saksa keel. Kui oleks õppinud, siis oleks hakkama saanud. Koduõpe on nii raske tegelikult, aga muud võimalust ei olnudki, et pidid õppima. Tegeles esinemisega seal rohkem. Wiedemannis läheks 8 klassi. Martnas lõpetas 7 klassi, seal ei saanud õpetajatega läbi, aga klassiga sai läbi. Teadis küll, et peab vanglasse minema, aga siis ei mõelnud sellele, nüüd ähvardab vangla ja hakkas kohe teisiti mõtlema. Oma käitumisega rikkus õppimise Vigalas ära.

Prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlust. KarS § 74 lg 4. Milliseid täiendavaid kohustusi siis määrata kui inimest kutsutakse, et läbida rühmatöö, ta eirab seda ja ei tule. Tal oli kaks kohustust – õppida, see mis oli jaanuaris räägitud kooliga, see ei kehtinud juba ammu, sest ta ei teinud midagi, et

õppida. Pikendada katseaegamillekskriminaalhooldaja ei ole tõepoolest lasteaiakasvataja, ka pikem katseaeg ei ole midagi muud kui sama vaev kui siiani. Pöörata karistus täitmisele on juba

sellepärast positiivne, sest see on šokivangistuse pikkusega ja alaealistele on see karistuslikult mõjus. Palun S. Kuusemetes saata oma kolmekuist karistust kandma Kaitsja leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ta on nagu mõistnud, et nüüd on asi tõsiseks läinud ja et tuleb hakata korralikult käituma ja kuuletuma. Sander esimest kohustust ei ole rikkunud, see

üks lonks viina, mida ta on ise ülestunnistanud ja kahetsenud – seda ei saa küll alkoholi tarvitamiseks nimetada. Peale selle ühe lonksu ei ole ju ka muud tõendit. Selle ühe lonksu võib talle andeks anda ja mis eriti positiivne, pärast seda ei ole ta üldse tarbinud. Teine kohustus-

Ärakiri 1-09-1186 5 üldharidus või eriala - Sanderi jutust võib aru saada, et selle eriala omandamine oli talle raske. Kui

ta seda ka tunnistab, et oli laisk, siis ta saab ka aru, milles viga on. Jaanuarist alates ei ole ta kuritegusid toime pannud. Kriminaalhooldaja kirjelduses ei ole ju niivõrd suuri pahandusi olnud, et peaks ilmtingimata D.V saatma vangistust kandma. Väga oluline on, et Sander on muutunud rahulikumaks, ei saa ju seda muutumist ja paranemist peatada sellega, et paneme ta nüüd

vangi selle eest, et ta on muutunud ja paranenud. Kui Sanderi puhul pöörata karistus reaalselt

täitmisele, siis äkki hoopis see ei paranda teda vaid rikub hoopis ära. Võib-olla tekivad tal seal halvemad huvid ja halvem seltskond. Nüüd on tal uued sõbrad, üks käib tööl, teine käib koolis ja ka

kriminaalhooldaja ei vaielnud sellele vastu. Liiga ennatlik ja ebaotstarbekas on saata teda praegu karistust kandma. KarS § 74 seonduvalt ei saa tähelepanuta jätta § 56 lg 2. Kohtul on väga raske põhistada vangistust kui kriminaalhooldaja ütleb, et ta on muutunud ja on paranenud. Saaks suvel tööle, see on küll füüsiliselt raske töö, aga tal on huvi selle vastu. Ta soovib minna ka Wiedemanni kooli 8 klassi ja et soovib hakata korralikult õppima. Täiendavaks kohustuseks võib panna, et asuda õppima 01.09 Wiedemanni Gümnaasiumi in klassi. Ta on 15 aastane laps alles. Palun mitte pöörata D.V suhtes karistust täitmisele Kohtu seisukoht

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Pärnu Maakohtu 26.02.2009. a otsusele oli D.V kohustatud katseajal elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Vana-Vigala Tehnikaja Teeninduskooli

kasvatusraskustega õpilaste 8. klassis ja täitma koolikohustust ning lõpetama kaheksanda klassi hiljemalt 31.08.2009. a.

D.V ütlustest kohtuistungil selgus, et talle on katseaja olemus ja talle pandud

kontrollnõuded ning kohustused arusaadavad. Samuti on talle arusaadavad kohustuste rikkumise tagajärjed. Tunnistas, et on rikkunud kohtuotsusega pandud kohustusi. Kohtus leidis tõendamist, et D.V on rikkunud järgmisi kontrollnõudeid:

– mitte tarvitama alkoholi – erakorralisele ettekandele on kriminaalhooldaja poolt lisatud

väärteoasja materjalid (väärteoprotokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja protokoll

alaealise poolt alkoholi tarvitamise tunnuste tuvastamise kohta). Väärteoprotokollis sisalduva

väärteo kirjelduse kohaselt 24.04.2009. a kell 21.15 Lääne maakonnas Haapsalu linnas Vee tn 3

juures tarbis alaealisena alkohoolset jooki viina, millega D.V rikkus alkoholiseaduse (edaspidi AS) §-i 46. Seega pani D.V toime väärteo, milline on kvalifitseeritav AS § 71 järgi (alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis

on D.V toimepandud väärteokohta andnud järgmisi ütlusi: „Täna 24.04.2009 kl 21.15 paiku tarvitasin Haapsalu linnas Vee 3 juures alkohoolset jooki viina. Viina sain Einar Lehtmetsa viinapudelist, mis asus maas. Einar läks oma pudelist korra eemale ja siis ma võtsin tema pudelist

salaja ühe lonksu. Einar seda ei näinud. Kahetsen väga, et alkoholi tarvitasin.“ Alaealise poolt

alkoholi tarvitamise tunnuste tuvastamise protokolli kohaselt on tuvastatud, et D.V oli 24.04.2009. a tarvitanud alkoholi (indikaatorvahendi näit 0,18 mg/l). Kohustuse rikkumisest teavitas D.V kriminaalhooldajat isiklikult. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et selle rikkumise saab veelkord andestada, sest see on ainuke. D.V enda ütlused näitavad väga ilmekalt, et kuigi ta teadis väga hästi, et alkoholi tarvitada ei tohi kohtuotsuse järgi (pealegi on ta alaealine), siis tarvitas ikka, sest teised tarvitasid. Selline käitumine näitabki, et D.V suhtumine on selline, et ta

Ärakiri 1-09-1186 6

teeb ükskõik mida, aga temale endale sellest negatiivseid tagajärgi ei saabu. Kriminaalhooldaja pakkus talle välja rühmatöö seoses selle rikkumisega, kuid sinna ta ei ilmunud, ise seletas, et pelgas teisi, kes seal osalevad, kuigi polnud sea kordagi kohal käinud.

-põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Vana-Vigala Tehnikaja Teeninduskooli

kasvatusraskustega õpilaste 8. klassis ja täitma koolikohustust ning lõpetama kaheksanda klassi

hiljemalt 31.08.2009. a – vastavalt erakorralisele ettekandele andis nimetatud rikkumise faktist kriminaalhooldajale teada D.V isiklikult ning kriminaalhooldaja on seda kontrollinud ka Vana-Vigala Tehnikaja Teeninduskooli töötajatega vesteldes, kes kinnitasid, et D.V on

koolist eemaldatud. D.V leidis ka ise, et koolist välja viskamise põhjustas omaenda käitumisega, kui oleks õppinud, oleks koolis hakkama saanud. Kohus leiab, et D.V ei ole ilmselgelt karistuse kandmist tõsiselt võtnud – kriminaalhooldaja

seletuse kohaselt ei käinud ta tegelikult ise registreerimas, vaid kriminaalhooldaja pidi teda taga otsima. Karistus on kohtu poolt mõistetud D.V-le. On ilmselge, et kui isik ei täida talle katseajaks pandud kohustusi ja kriminaalhooldaja peab teda registreerimiseks taga otsima, siis saab tõdeda, et kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik.

Kohus leiab, et täiendavate kohustuste panemine D.V-le ei ole põhjendatud. Juba

kohtuotsuses on D.V-le määratud kaks kohustust, milliste täitmine oli eelduseks, et

D.V mõjutada õiguskuulekalt käituma. Ta on tahtlikult rikkunud mõlemat kohustust. Lisaks ei osalenud ka kriminaalhooldaja poolt välja pakutud rühmatöös. Kohus leiab, et ka katseaja pikendamine ei ole põhjendatud, kuna juba olnud katseaja jooksul ei ole näha olnud, et D.V täidaks talle pandud kohustusi, et seeläbi saaks ellu viia karistuse eesmärke. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et nüüd on D.V aru saanud, et tuleb tõesti korralikult käituda, sest muidu tuleb vangi minna ja seetõttu ei tuleks veel vangistust täitmisele pöörata. Kohus leiab, et S.Kusuemets`ale olid rikkumiste tagajärjed väga hästi arusaadavad kogu aeg, kuid sellest hoolimata ei püüdnudki ta kohustusi täita, kuigi ta teadis, et rikkumiste tagajärjeks on vangistuse kandmisele minek. Kohus leiab, et D.V ei ole võimalik läbi kriminaalhoolduse mõjutada ning mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodud asjaoludest on kriminaalhooldaja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4 alusel.

Karistuse kandmise aja alguseks lugeda D.V poolt karistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõusutmist. Kriminaalmenetluse kulud

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas

kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale H. Loonde taotluse läbivaatamisel D.V kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu summas 420 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab

süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 võib

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise panna vanemale, kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, mida kohus käesoleval juhul alaealise süüdimõistetu D.V osas ka teeb.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige