4-17-2194/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M R U S Ä Ä

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtunik 06. juul 2017, Rakvere kohtumaja i 4-17-2194 Tiit Kullerkupp Kohtuasi

M.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

16.03.2017 kahju hüvitamise taotluse lahendamise määruse peale väärteoasjas nr 4-16-1446 Kaebuse esitaja M.V, isikukood xxx, elukoht xxxx Kaitsja: vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik xxxx E N RESOLUTSIOON: Rahuldada M.V kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare kaebus. Tühistada Politsei ja Piirivalveameti 16.03.2017 kahju hüvitamise lahendamise määrus. -

Mõista Eesti Vabariigilt välja M.V-le alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju h 72,74 eurot (

üvitamiseks seitsekümmend kaks eurot 74 senti). Hüvitis kanda M.V arveldusarvele nr xxxx.

Kohtumäärus saata , tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale M.V-le ning saata täitmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord

Määrus on vaidlustatav SKHS § 17 lg 4 sätestatud korras: määruse peale võib esitada

määruskaebuse ringkonnakohtule kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud korras. Määruskaebus esitatakse 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 17.03.2016 otsusega süüdi liiklusseaduse § 201 lg 2 tunnistati M.V järgi ning karistuseks mõisteti 20 päeva aresti. kaitsja vandeadvokaadi abi Silver M.V

Reinsaar esitas 30.03.2016 apellatsiooni Viru Maakohtu 17.03.2016 otsuse peale, kes palus

tühistada maakohtu otsus osaliselt ning arvestada KarS § 68 lg 2 alusel M.V kinnipidamine ajavahemikul 28.02.2016 kell 14.00 kuni 01.03.2016 kell 09.55, s.o 43 tundi ja

55 minutit ehk üks päev karistusaja hulka ning lugeda alates 27.03.2016 kantava karistuse

kestuseks 19 päeva. Apellant palus apellatsiooni läbi vaadata võimalikult kiiresti, et

menetlusaluse isiku õigused ei saaks aresti all kahjustada. Nimelt viibis M.V

2

vaidlustatava kohtuotsuse alusel ning apellatsiooni läbivaatamise tulemusest sõltus, kas menetlusaluse isiku aresti kandmise lõpp olnuks 15. või 16. aprill. Kohtuväline menetleja leidis samuti, et kaitsja t

aotlus on põhjendatud.

Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2016 otsusega Viru Maakohtu 17.03.2016 otsus tühistati ärakantava aresti pikkuse osas ning arvas ühe päeva kinnipidamist karistusaja ringkonnakohus hulka, lugedes alates 27.03.2016 kantava karistuse pikkuse . ks 19 päeva aresti 18.05.2016 esitas M.V kaitsja Silver Reinsaar Riigikohtule taotluse ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles kohus ei hüvitanud M.V-le ajavahemikul 15.04.2016

kuni 16.04.2016 kinnipidamisega tekitatud kahju.

Samuti palus kaitsja hüvitada M.V-le

nimetatud ajavahemikul õigusvastase kinnipidamisega põhjustatud kahju. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 29.08.2016 määrusega M.V kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmat VTMS § 160 lg s 5 märgitud aluste puudumise tõttu a - .

31.08.2016 esitas M.V kaitsja Rahandusministeeriumi ja prokuratuuri vahendusel Politsei- ja Piirivalveametile taotluse väärteoasjas nr 4 tekitatud kahju hüvitamiseks. -16-1446 Taotlusest nähtuvalt palus M.V kaitsja kanda hüvitis M.V pangakontole nr

xxxx. Politsei- ja Piirivalveamet edastas 02.09.2016 taotluse lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule, kuna kohtuvälise menetleja hinnangul kuulus taotluse lahendamine

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 21 lg-te 2 ja 3 alusel ringkonnakohtu pädevusse.

Tartu Ringkonnakohus jättis 09.09.2016 määrusega M.V kaitsja taotluse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks VTMS § 212 lõikele 1 tuginevalt läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et Riigikohtu 29.08.2016 määrusega on esitatud taotluse osas juba seisukoht võetud, mistõttu puudub võimalus sama taotluse uuesti esitamiseks.

26.09.2016 esitas M.V kaitsja Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2016 määrusele määruskaebuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-1-1-107-16

muudeti Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2016 määruse põhiosa, asendades ringkonnakohtu

õiguslikud põhjendused riigikohtu määruses toodud põhistustega. Muus osas jäeti ringkonnakohtu määrus muutmata. M.V kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare

kahju hüvitamise taotlus väärteoasjas nr 4-16-1446 tagastati lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Riigikohus osutas, et ringkonnakohus oleks pidanud talle edastatud kahju hüvitamise taotluse jätma läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu ning taotluse kohtuvälisele menetlejale tagasi saatma, kuivõrd taotluse kohta peab otsustuse tegema taotluse saanud asutus,

s.o Politsei- ja Piirivalveamet. Eeltoodust tulenevalt saatis Riigikohus menetlusaluse isiku

kaitsja taotluse väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks sisuliseks lahendamiseks

kohtuvälisele menetlejale, kes peab SKHS § 21 lõike 4 kohaselt kontrollima, kas praeguses asjas esines mõjuv põhjus kahju hüvitamise taotluse ringkonnakohtule esitamata jätmiseks. Kui kohtuväline menetleja loeb hilinemise põhjuse mõjuvaks, tuleb seejärel analüüsida kahju

hüvitamise materiaalõiguslikku külge. SKHS § 5 lg 4 järgi on süüdimõistva otsuse korral menetlusalusel isikul õigus nõuda tema kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud

karistusega. See tähendab, et kohtuväline menetleja peab hindama, kas M.V-lt vabaduse võtmine 20 päeva oli SKHS § 5 lg 4 tähenduses oluliselt koormavam võrreldes talle

määratud tegeliku karistusega (19 päeva aresti). Vastates sellele küsimusele jaatavalt, on kohtuvälise menetleja ülesanne määrata SKHS § 11 lg 4 järgi kindlaks hüvitise summa.

Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik xxxx E N koostas 16.03.2017 kahju hüvitamise taotluse lahendamise

3 määruse. Kohtuvälise menetleja määrusega jäeti taotlus väärteomenetlusega tekitatud varalise

kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, mõjuvaks põhjuseks et ringkonnakohtule taotluse esitamata jätmisel võib olla olukord, kus kohtulahend on isikule ja

tema kaitsjale üllatuslik. See tähendab, et mõjuva põhjusena ei saa käsitleda olukorda, kus kohtule kaebuse esitamisel on võimaliku kahju tekkimine teada, kuid kahju hüvitamise taotlus

jäetud esitamata. M.V kaitsja esitas Viru Maakohtu otsusele 30.03.2016 kaebuse,

millega taotles väärteomenetluses kinnipidamise aja arvestamist karistusaja hulka, st ärakandmisele kuuluva aresti lühendamist 1 päeva võrra. Seega ei olnud Tartu Ringkonnakohtu

lahendi näol tegemist üllatusliku või ootamatu lahendusega – just sellist tulemust oli apellatsioonkaebuses soovitud. Apellatsioonkaebuses märkis kaitsja, et arvestades asjaolu, et

M.V viibib arestimajas ja kannab Viru Maakohtu otsusega mõistetud aresti, on

tõenäoline tema õiguste kahjustumine. Seega on kaitsja apellatsioonkaebuses möönnud, et

hoolimata sellest, et apellatsioonkaebuse esitamise hetkel ei olnud kahju veel tekkinud, on

äärmiselt tõenäoline, et M.V õigused saavad kahjustud. Apellatsioonkaebuse

esitamisel ei olnud alust eeldada, et Tartu Ringkonnakohus teeb otsuse enne 15.04.2016, mistõttu tulnuks apellatsioonkaebusega koos esitada ka taotlus tõenäoliselt tekkiva kahju hüvitamiseks. Tartu Ringkonnakohus koostas 08.04.2016 määruse, millega küsiti kohtuvälise menetleja seisukohta kirjaliku kohtumenetluse osas ning määrati seisukoha esitamise tähtajaks 15.04.2016. Nimetatud määrusega määrati Tartu Ringkonnakohtu lahendi teatavaks tegemise ajaks hiljemalt 25.04.2016 juhul, kui kohtumenetluse pooled on kirjaliku menetlusega nõus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et M.V kaitsjale pidi hiljemalt antud määruse

saamisel, st 08.04.2016 selguma tõsiasi, et Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuse kuulutamise ajaks on M.V kandnud ära kogu 20 päeva pikkuse aresti. Seega pidanuks kaitsja, kui -

keskmisest inimesest kõrgemate õigusteadmistega isik, mõistma kahju hüvitamise taotluse

esitamise vajadust ning apellatsioonkaebust vastavalt täiendama. Tõele ei vasta Riigikohtule esitatud määruskaebuses märgitu, mille kohaselt ringkonnakohtu lahkumisel nõupidamistuppa ei olnud M.V-le kahju veel põhjustatud ning seetõttu ei saanud ringkonnakohus kahju

hüvitamist otsustada. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei olnud Tartu Ringkonnakohtul

võimalik kahju hüvitamist otsustada põhjusel, et vastavat taotlust ei olnud esitatud.

Ringkonnakohus arutas esitatud apellatsioonkaebust kirjalikus menetluses, mistõttu väide

nõupidamistuppa lahkumise kohta jääb kohtuvälisele menetleja arusaamatuks. Eeltoodud

asjaoludel puuduvad kohtuvälise menetleja hinnangul kaitsja poolt Tartu Ringkonnakohtule süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamata jätmisel mõjuvad põhjused. M.V kaitsja esitas 17.04.2017 Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

16.03.2017 määrusele. M.V kaitsja esitas taotluse Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2017 määruse tühistamiseks ning taotluse M.V-le õigusvastase kinnipidamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. M.V kaitsja vaidlustab kohtuvälise menetleja määruses esitatud seisukohad. Kaebuses

ei nõustuta tava määruse mõttekäiguga, et kaitsja oleks pidanud täiendama vaidlusta

apellatsiooni, kui sai teada, et ringkonnakohus teeb kohtuotsuse hiljemalt 25.04.2016. Asjakohatu on ka vaidlustatava määruse seisukoht, et apellatsioonkaebuse esitamisel ei olnud

alust eeldada, et Tartu Ringkonnakohus teeb otsuse enne 15.04.2016, mistõttu tulnuks apellatsioonkaebusega koos esitada ka taotlus tõenäoliselt tekkiva kahju hüvitamiseks. Seadus

ei näe ette võimalust nõuda tõenäoliselt tekkiva kahju hüvitamist. Kaitsja on seisukohal, et olukorras, kus ta oli ringkonnakohtu tähelepanu apellatsioonis juhtinud sellele, et M.V aresti kandmise tähtpäev lõppeb lähimas tulevikus, ei saanud ta eeldada, et ringkonnakohus ei tee kohtuotsust enne kahju tekkimist. Üldiselt võib eeldada, et kohtud teevad võimalikult suuri pingutusi, et vältida isikute põhiõiguste rikkumisi. Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2016 määruse järgi ei saanud pärast 15.04.2016 enam esitada mis tahes taotluseid. Selleks kuupäevaks polnud

4 aga M.V-le veel mis tahes kahju tekkinud. Kohtuvälise menetleja määrusest ilmneb mõttekäik, mille kohaselt oleksid kaitsja ja kahtlustatav pidanud eeldama, et riik rikub nende

õiguseid. Kaitsja sellise seisukohaga nõustuda ei saa. Arvestades, et oleme euroopalike

põhiõiguseid austavas ühiskonnas, peaks igaühel olema ikka võimalus eeldada, et riik üksikisikute põhiõiguseid ei riku ning teeb kõikvõimalike pingutusi, et isikute õiguste rikkumist vältida. Kaitsja lisab, et õiguskäibes peab olema inimestel võimalus eeldada, et riik ei riku riigi enda poolt kehtestatud põhiõiguseid, eriti õigust vabadusele. Üksikisikule ei saa teha etteheiteid

sellest, et ta ei eelda, et riik rikub tema õiguseid. Tartu Ringkonnakohus koostas määruse 08.04.2016, millega küsiti kohtuvälise menetleja seisukohta kirjaliku kohtumenetluse osas ning määrati seisukohtade esitamise tähtajaks 15.04.2016. Seetõttu ei olnud hiljemalt 15.04.2016 teada kahju tekkimine, kuna 15.04.2016 tööpäeva lõpus pidi M.V viibima nii või teisiti

arestimajas. Taotluste esitam õiguseid riik veel ise tähtpäeva lõpus ei olnud M.V

rikkunud. Alusetu on vaidlustatava määruse seisukoht, et hiljemalt 08.04.2016 määruse saamisel pidi kaitsjale selguma tõsiasi, et Tartu Ringkonnakohtu otsuse kuulutamise ajaks on

M.V ka - ndnud ära kogu 20 päeva pikkuse aresti. Nimetatud seisukoht on väär, sest

määruses oli märgitud kohtuotsuse tegemise ajana hiljemalt 25.04.2016. Seega seisnes

küllaldane alus arvata, et ringkonnakohus võtab käsile sammud välistamaks M.V

õiguste rikkumine. Kaitsja leiab, et ringkonnakohtule ei saanud kahju hüvitamise taotlust esitada mõjuval põhjusel, milleks oli see, et kohtu poolt määratud taotluse esitamise tähtaeg oli kahju tekkimise ajaks juba möödunud. Pärast kahju tekkimist ei olnud kaitsjal ka puhtfüüsilist

ajalist võimalust taotluse koostamiseks ja ringkonnakohtule edastamiseks. Seega taotleb kaitsja M.V-le põhjustatud kahju hüvitamist. Kohtumääruse põhjendused Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kohtule esitatud määruskaebuse ning Politsei- ja

Piirivalveameti 16.03.2017 kahju hüvitamise taotluse lahendamise määrusega, asub seisukohale, et Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2017 kahju hüvitamise lahendamise määrus tuleb tühistada, kaitsja esitatud kaebus tuleb rahuldada ning M.V-le tuleb M.V määrata hüvitis vastavalt taotlusele. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 21 lg 4 sätestab, et kui isik

jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse

Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale.

Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatut.

Eeltoodust tuleneb, et isikul pidi esinema mõjuv põhjus kahju hüvitamise taotluse ringkonnakohtule esitamata jätmiseks.

Kohus, hinnates mõjuvate põhjuste olemasolu, asub seisukohale, et käesoleval juhul esines

M.V ning tema kaitsjal mõjuv põhjus kahju hüvitamise taotluse ringkonnakohtule esitamata jätmiseks. Kohtuväline menetleja on oma 16.03.2017 määruses märkinud õigesti, et mõjuva põhjusena ei saa käsitleda olukorda, kus kohtule kaebuse esitamisel on võimaliku kahju tekkimine teada, kuid kahju hüvitamise taotlus on jäetud esitamata. Sam nõustuda kohtuvälise as ei saa kohus

menetlejaga selles kaitsjal oli võimaliku kahju tekkimine teada. , et M.V Käesolev

olukord pole võrreldav kaasustega, kus kaitsja jätab kahju hüvitamise taotluse esitamata

olukorras, kus ta palub kaitsealuse õigeksmõistmist leides, et menetlus on olnud alusetu ja

alusetu menetlusega on kaasnenud kahju tekitamine kaitsealusele. Käesolevast

apellatsioonkaebusest nähtuvalt palus apellant Tartu Ringkonnakohtul apellatsiooni läbi

5 vaadata võimalikult kiiresti, et M.V õigused ei saaks kahjustada. Kuivõrd M.V

viibis arestimajas vaidlustatava kohtuotsuse alusel, siis sõltus kõnealuse apellatsiooni läbivaatamise tulemusest, kas M.V aresti kandmise lõpp on 15. või 16. aprill. Kohtu

hinnangul järeldub eelnevast kaitsja positsioon oli apellatsioonkaebuse , et M.V esitamisel M.V Raske on vastu vaielda M.V õiguste kahjustamise vältimine.

kaitsja esitatud seisukohale, mille kohaselt peaks igaühel olema võimalus eeldada, et riik

üksikisikute põhiõiguseid ei riku ning teeb kõikvõimalikke pingutusi, et isikute õiguste rikkumist vältida. Kohus möönab, et M.V kaitsja oleks võinud ette näha võimalikke menetluslikke ja

töökoormusest tulenevaid takistusi kaebuse läbivaatamisel kiirkorras ja alternatiivselt esitada

ringkonnakoh Samas ei saa kohus k kahju tule kahju hüvitamise taotluse. õnealusel juhul

hüvitamise taotluse esitamata jätmist ka ette heita kuna kaebuse esitamisel eeldati, et M.V

õiguste rikkumist on võimalik vältida ei olnud veel alusetult aresti , M.V kandnud, kahju polnud veel tekkinud ja se

Samuti ega polnud ka alust nõuda kahju hüvitamist. ei saa kaebajale ette heita, et ta ei esitanud apellatsioonikaebuse täiendust peale ringkonnakohtu 08.04.2016 määrusega tutvumist. Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2017 määrus on tehtud VTMS § 145 lg 1 alusel võimalus esitada andmaks kohtumenetluse teisele poolele seisukoht kaebuse kohta. VTMS § 145 ei näe ette apellatsioonikaebuse täiendamise võimalust.

Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus nõustub M.V k

aitsja seisukohtadega kahju

hüvitamise taotluse esitamata jätmise põhjenduste osas ja loeb taotluse esitamata jätmise põhjused mõistetavaiks ja mõjuvaiks.

SKHS § 5 lg 4 järgi on süüdimõistva otsuse korral menetlusalusel isikul õigus nõuda tema

kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Käesoleval ju 19 päeva aresti asemel 20 päeva aresti hul on M.V kandnud .

SKHS § 11 lg 3 sätestab, et mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega.

Küsimusele, kas M.V-lt vabaduse võtmine 20 päeva oli SKHS § 5 lg 4 tähenduses oluliselt koormavam võrreldes talle määratud tegeliku karistusega (19 päeva aresti), tuleb kohtu arvates vastata jaatavalt. Isikult vabaduse võtmine on raskeim sanktsioon süüteomenetluses ja ka isiku vabadusõiguse raskeim riive. Isikult aluseta vabaduse võtmine on õigusriigis lubamatu,

ka ühepäevane alusetu kinnipidamine tuleb lugeda isikule oluliselt koormavaks, seda ka võrreldes 19 päevaga millised isik jõustunud kohtuotsuse alusel karistust kandis.

SKHS § 11 lg 4 sätestab, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Nõude esitamise ajaks tuleb käesoleval juhul lugeda kaitsja esitas 31.08.2016, mil M.V hüvitamisnõude Politsei- ja Piirivalveametile. Hüvitise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda seega

enne 2016. aasta augustikuud Statistikaameti poolt viimase avaldatud kvartali keskmise

brutopalga suurusest. Enne augustit avaldas Statistikaamet kvartali keskmise brutokuupalga 2016. aasta I kvartali kohta: keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta I kvartalis 1091 eurot. Seega M.V-le hüvitamisele kuuluva kahju päevamäär on 1091 jagatud 30, s.o 36,37 eurot.

6 M.V viibis alusetult kinnipidamisasutuses 15.04.2016-16.04.2016 (M.V oleks

pidanud vabanema 15.04.2016, vabanes 16.04.2017). Kuivõrd SKHS § 11 lg 4 sätestab, et

vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud, hüvitamisele siis kuulub M.V-le 72,74 eurot (36,37 x 2). SKHS § 2 lg 1 alusel hüvitada Nimetatud summa tuleb M.V-le Eesti Vabariigil Rahandusministeeriumi kaudu.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp