2-15-17173/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

06.07.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-17173

Tsiviilasi

Glaxo Group Limited ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ

hagi Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) vastu

kaubamärgi rikkumise ja kõlvatu konkurentsi

lõpetamiseks ning alusetult saadu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.11.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: Glaxo Group Limited (Suurbritannia

registrikood 00305979);

Hageja II: GlaxoSmithKline Eesti OÜ (registrikood

10263321)

Hagejate lepinguline esindaja patendivolinik Mikas

Miniotas

Kostja: Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu, registrikood

11206928), lepingulised esindajad patendivolinik Mari

Must ja vandeadvokaat Ants Nõmper

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2016 määrus väljamõistetavate menetluskulude

suuruse osas (maakohtu määruse punkt 2).

2. Ülejäänud osas on Harju Maakohtu 10.11.2016 määrus jõustunud (maakohtu

määruse punktid 1, 3 ja 4).

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruse kehtiv resolutsioon:

4.1. Jätta läbi vaatamata seoses hagi tagasivõtmisega Glaxo Group Limited ja

GlaxoSmithKline Eesti OÜ hagi Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) vastu kaubamärgi

rikkumise ja kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks ning alusetult saadu väljamõistmiseks.

4.2. Jätta menetluskulud solidaarselt Glaxo Group Limited ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ

kanda.

4.3. Välja mõista Glaxo Group Limited ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ-lt solidaarselt

Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulu 10 192,03 eurot.

4.4. Välja mõista Glaxo Group Limited ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ-lt solidaarselt

Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

nõude täitmiseni.

4.5. Jätta rahuldamata Sandoz d.d. (Eesti filiaali kaudu) taotlus menetluskulude 37 651,53

eurot hüvitamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 13.11.2015 esitasid Glaxo Group Limited ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ

hagiavalduse Sandoz d.d (Eesti filiaali kaudu) vastu kaubamärgi rikkumise

lõpetamiseks,

kõlvatu

konkurentsi

lõpetamiseks

ning

alusetult

saadu

väljamõistmiseks. 20.09.2016 esitasid hagejad avalduse hagi tagasivõtmiseks.

2. 14.10.2016

esitas

kostja

maakohtule

menetluskulude

nimekirja

koos

menetluskulusid tõendavate arvetega. Kostja palus mõista hagejatelt kostja kasuks

välja menetluskulud 47 843,56 eurot ning kohustada hagejaid menetluskuludelt

tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Tasu advokaadi õigusabi eest oli 44 709,99 eurot ja muud kulud (tõlkekulud,

äriregistri päringute kulu ja kullerteenuse kulu) 3133,57 eurot. Tasu tehtud

toimingute eest oli arvutatud järgmiste tunnihindade alusel: Ants Nõmper – 295

eurot/h; Mari Must – 260 eurot/h; Martin Mäesalu – 260 eurot/h; Rety Estorn – 130

eurot/h; Riina Luha – 130 eurot/h. Kostja kinnitas, et kõik kulud olid kantud seoses

käesoleva kohtumenetlusega.

3. Hagejad leidsid 27.10.2016 menetlusdokumendis, et menetluskulude nimekirjast ja

selles näidatud kulude koosseisust oli näha, et õigusabi osutaja oli teinud tarbetuid

kulutusi, kulutanud toiminguteks põhjendamatult aega ja õigusabi tunnihind oli liiga

kõrge. Mõistlikuks tunnihinnaks saaks lugeda 120 eurot tunnis. Hagejad märkisid,

et tõlkekulud olid arves nr 160472 70 eurot tunnis, kuid hilisemates arvetes 130

eurot tunnis. Selline suur hinnatõus menetluse jooksul on põhjendamatu. Mõistlik ja

põhjendatud oleks tõlkekulu arvestada lehekülgede arvu järgi ja tõlkimise hinnaks

võiks lugeda 12,90 eurot lehekülg. Kahe esindaja kasutamine ja sellest tulenev

õigusabiteenuse dubleerimine on põhjendamatu ja sellega seotud kulud tuleks jätta

hüvitamata. Arvestades kohtule esitatud dokumentide mahtu ja sisu, oli hagejatel

vastuväiteid kostja lepinguliste esindajate ajakulu mõistlikkuse osas.

4. Arve nr 152924 kohaselt esindaja Mari Must oli kulutanud 2,1 tundi hagile

vastamise tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks. Hagejad leidsid, et põhjused,

miks kostjad ei suutnud kohtu määratud tähtajaks vastust esitada, ei sõltunud

hagejate tegevusest ning õigusabikulud 2,1 tundi jätta välja mõistmata.

5. Arve 160215 järgi esindaja Ants Nõmper oli jaanuaris kulutanud 3 tundi

hagiavalduse nõuetega tutvumiseks, milline ajakulu oli hagejate arvates ebamõistlik,

kuna esindaja Mari Must oli juba detsembris hagiavaldusega tutvumisele kulutanud

(2,3 + 3,9) 6,2 tundi ja nõuete kohta raporteerinud kliendile 0,8 tundi. Põhjendatud

oleks 0,5 tundi. Samas arves nähtuvad tõlkekulud 735,80 eurot ei ole põhjendatud,

kuna ei ole selge, mida tõlgiti ning kas tõlge oli vajalik.

6. Arvetest nr 160215 ja nr 160472 on näha, et kostjate esindajad Mari Must ja Ants

Nõmper olid kulutanud hagile vastuse koostamisele kokku 44,8 tundi. Arvestades

kostjate 12.02.2016 hagile esitatud vastuse sisulist mahtu 24 lehekülge, leidsid

hagejad, et põhjendatud õigusabi ajakuluks oli 22 tundi. Põhjendamatuks pidasid

hagejad arves nr 160472 esindaja Mari Musta kulu 1,7 tundi, mida kulutati Eesti

kohtute praktika analüüsiks turu-uuringute osas. Sama arve järgi kulus hagiavalduse

vastuse tõlkimiseks Rety Estornil (tõlk) kokku 37,2 tundi (2604 eurot). Arvestades

kostjate esitatud 12.02.2016 vastuse mahtu 24 lehekülge ja tavapärast tõlkimishinda

12,90 eurot/lehekülg, leidsid hagejad, et põhjendatud hagiavalduse vastuse

tõlkimise kulu on 24 x 12,9 = 309,6 eurot. Hagejad kahtlesid kostjale tema enda

poolt koostatud vastuse tõlkimisega seotud kulude hüvitamise mõistlikkuses. Arves

nr 160472 on arvestatud tuvastamata tõlkele 231,31 eurot. Kuna kostjad ei ole

põhjendanud selle tõlke vajadust ja seost vaidlusega, siis tuleb jätta 231,31 eurot

hüvitamata. Põhjendamata oli ka taksokulu 4,45 eurot.

7. Hagejad leidsid, et arves nr 160717 toodud esindaja Mari Musta kulutus

ühevärviliste kaubamärkide registreerimise kohta kohtupraktika analüüsiks (1 tund)

oli üldine õiguslik nõustamine, mille hüvitamine ei olnud põhjendatud. Samuti oli

hagejate arvates põhjendamata esindaja Ants Nõmperi 1,5-tunnine kohtumine

„Airflusel“ agendiga 15.03.2015. Esitatud arvest ei selgunud kohtumise eesmärk,

põhjendatus ega vajalikkus. Lisaks eeltoodule olid ebaselged kostja kulutused

tõlgetele 1128 euro ulatuses, transpordikulu 6,60 eurot ja ravimite kulu 245,23 eurot.

8. Arve nr 161058 järgi esindaja Mari Must kulutas 0,4 tundi T.Bärbel´i e-kirjaga

tutvumiseks ja 0,3 tundi S.Groeschel-Joferile astmatoodete nimekirjaga e-kirja

kirjutamiseks. Hagejad leidsid, et eeltoodud toimingud ei olnud otseselt käesoleva

vaidlusega seotud ja neid dokumente toimikus ei kajastunud.

9. Arve nr 161143 kohaselt esindaja Mari Must kulutas 0,6 tundi ühevärviliste

kaubamärkide slaidide koostamiseks ning Martin Mäesalu kulutas 3 tundi

konkurentsiõiguse argumentidest ülevaate koostamiseks. Hagejate arvates oli

tegemist üldise nõustamisega, mis ei olnud vaidlust arvestades põhjendatud ja

vajalik. Tõlkekulud 526 eurot ja transpordikulu 7 eurot olid põhjendamata.

10. Arvest nr 161541 nähtuvalt Rety Estorn kulutas kohtuistungiks ettevalmistamisele

1,7 tundi ja istungil tõlkimisele 2 tundi ning samal päeval peale istungit kulutas 1,5

tundi kohtumise tõlkimisele. Kostja esindajad Mari Must ja Ants Nõmper valdavad

eesti keelt hästi ning eelistungil osalemiseks ei olnud vaja kasutada tõlgi teenust.

See, et kostja oli otsustanud avalikul kohtuistungil palgata tõlgi, kes tõlgiks

kolmandatele isikutele toimuvat, oli tema enda otsus ja selline kulutus oli

põhjendamata. Samuti oli arvest näha, et Rety Estorn kulutas 6,4 tundi eelistungi

eestikeelse protokolli tõlkimiseks ja 1,1 tundi eestikeelse Mari Mereni ettekande

tõlkimiseks. Hagejad leidsid, et eeltoodud tõlked ei olnud vajalikud. Samuti oli

võimatu tuvastada 30.06.2016 tõlkekulu 241,15 vajalikkust ja põhjendatust. Samast

arvest selgus, et eelistungi ettevalmistamiseks oli kulutanud Mari Must 2,2 tundi ja

Ants Nõmper 5 tundi. Hagejate arvates eelistungiks ettevalmistamiseks mõistlik

ajakulu oli kokku 2 tundi. 05.06.2016 ja 06.06.2016 Mari Musta ja Ants Nõmperi

kohtumiste kulu AN ja D.Lossignoliga (kokku 9 tundi) olid põhjendamatu. Mari

Must kulutas 0,3 tundi eelistungi protokolli parandamise analüüsile ja 0,7 tundi

taotlusele eelistungi protokolli parandamiseks ning 0,4 tundi Harju Maakohtu

28.06.2016 määrusega, millega jäeti taotlus eelistungi protokolli parandamiseks

rahuldamata, tutvumiseks. Hagejate arvates puudus vajadus taotluse esitamiseks

ning seda kinnitas ka Harju Maakohus jättes parandustaotluse rahuldamata.

Hagejate arvates ei olnud Saksamaa turul kättesaadavate meditsiinitoodete kohta

kirja kirjutamisele kulutatud aeg 0,6 tundi vajalik, kuna vaidlus oli seotud

rikkumisega Eestis, mitte Saksamaal. Samuti ei olnud põhjendatud esindaja Mari

Musta 0,6 tunni kulutamine toote näidiste osas eestikeelsete tõendite tõlkimine ja

eelistungi protokolli tõlkimine. Esindaja Ants Nõmper kulutas 27.06.2016 2 tundi

Dr. A. N-S esitatud dokumendiga tutvumisele. Dokumenti toimikus ei ole ja raske

oli hinnata selle asjakohasust.

11. Arve nr 161988 kohaselt kulutas Rety Estorn 3,4 tundi hagejate menetluse peatamise

taotluse tõlkimiseks eesti keelest inglise keelde. Kuna menetluse peatamise taotlus

oli 2 lehekülge pikk, oli 3,4 tundi tõlkimiseks liiga pikk aeg ja hind selle eest liiga

kõrge. Turuhinnaga 12,9 eurot/lehekülg on sellise tõlke hind 25,8 eurot.

Eestikeelsete taotluste tõlkimine inglise keelde ja sellised kulutused on

põhjendamatud. Samad argumendid kehtisid ka Rety Estorni 5-tunnisele kostja enda

vastuse tõlkele inglise keelde seoses hagejate taotlusega tähtaja pikendamiseks ja

Harju Maakohtu 25.08.2016 määruse tõlkele, millele Rety Estorn kulutas 3,6 tundi.

Hagejad leidsid, et eestikeelsete dokumentide tõlkimine inglise keelde ei olnud

põhjendatud ja tuleks jätta hüvitamata. Ants Nõmper ja Mari Must kulutasid kokku

13 tundi menetluse peatamise taotlusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks.

Hagejate arvates nimetatud dokumentide mahtu arvestades oli taotlusega

tutvumiseks mõistlik ajakulu 0,5 tundi ja vastuse koostamiseks 3 tundi. Ants

Nõmper kulutas 28.08.2016 1 tunni 25.08.2016 Harju Maakohtu määrusega

tutvumiseks, mis hagejate arvates oli põhjendamata ja ebavajalik olukorras, kus

teine kostja esindaja Mari Must oli kaks päeva varem 26.08.2016 sama määruse

tutvumise peale kulutanud 0,7 tundi ja samal päeval kulutanud veel 0,3 tundi

kliendile raporteerimiseks.

12. Arve nr 162184 järgi esindaja Mari Must kulutas kokku (0,6 + 0,3 + 0,6) 1,5 tundi

hageja hagiavalduse tagasivõtmise taotlusega tutvumiseks ja vastuse esitamiseks.

Hagejad leidsid, et vastuse koostamine ja esitamine oli mittevajalik, kuna

eelmenetluses hagi tagasivõtmiseks ei olnud kostja nõusolekut vaja. 2-leheküljelise

taotlusega tutvumiseks mõistlik ajakulu on 0,5 tundi. Sama arve järgi Riina Luha

(tõlk) oli kulutanud 2,2 tundi 2-leheküljelise hagiavalduse tagasivõtmise taotluse

tõlkimisele inglise keelde. Tõlkekulu oli põhjendamata ja tuleb jätta hüvitamata.

13. Kostja märkis, et oli teinud kulutusi oktoobris, mille eest ei ole veel arveid esitatud.

Hagejate arvates oli põhjendamata esindaja Ants Nõmperi 3,6 tundi ja Mari Musta

3,4 tundi (kokku 7 tundi), mis kulutati 5.10.2016 telefoninõupidamisele seoses

kohtumenetlustega teistes riikides. Peale 20.09.2016 hagiavalduse tagasivõtmise

taotluse esitamist ei olnud põhjendatud ega mõistlik kulutada 7 tundi

nõupidamiseks, mis oli seotud teistes riikides toimuvate kohtuvaidlustega.

14. Hagejad pidasid mõistlikuks kostja esindajate ajakuluks 48,45 tundi ning

tunnitasuks 120 eurot, s.t kokku 5814 eurot. Sellele lisandus kostja hagi lisade

tõlkimise mõistlik kulu 438,60 (34lk x12,90 eurot/lehekülg) eurot. Kõik kokku

6252,60 eurot.

Esimese astme kohtu määrus

15. 10.11.2016 määrusega jättis Harju Maakohus TsMS 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi

vaatamata ja mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja põhjendatud

menetluskulud summas 8362,03 eurot ning viivise protsendina menetluskuludelt

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

16. Eelmenetlus ei olnud käesolevas asjas veel lõppenud ning hagi tagasivõtmiseks ei

olnud vaja kostja nõusolekut. Seega ei omanud hagi tagasivõtmise küsimuses

tähendust kostja väited hagejate poolt menetlusõiguste kuritarvitamise kohta.

17. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5

ei tulene teisiti. Maakohus leidis, et TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid

käesolevas asjas ei esinenud ja jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Maakohus määras TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 järgi menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks TsMS § 175 lg-st 1 juhindudes.

18. Kostja lepinguliste esindajate teenuse tunnihinnad 295 eurot (ilma käibemaksuta) ja

260 eurot (ilma käibemaksuta) on ebamõistlikult kõrged. Tsiviilasi nr 2-15-17173

oli küll keskmisest mõnevõrra keerukam, ent mitte selline, et saaks pidada

põhjendatuks kostja esindajate teenuse väga kõrgeid tunnihindasid. Käesoleva

tsiviilasja mahule ja keerukusele vastas kostja lepinguliste esindajate mõistlik

tunnihind 160 eurot (ilma käibemaksuta).

19. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused

hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest. Vaidluse keerukust arvestades ei olnud põhjendatud kahe esindaja

menetlustoimingutele vastav ajakulu (s.o dubleerimisest tulenev kahekordne kulu).

20. Maakohus leidis, et arvele nr 152924 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli

osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kostja 23.12.2015 menetlustoimingu

tähtaja pikendamise taotluse mahtu arvestades oli viidatud dokumendi koostamise

ajakulu põhjendatud 20 min≈0,33 h ulatuses. Kostja 23.12.2015 e-kirja

ettevalmistamine ANle ei olnud menetlustoiming ning viidatud e-kirja toimikus ei

olnud, mistõttu kulu ei kuulunud hüvitamisele. Seega arvele nr 152924 vastas kokku

kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 2,3 + 3,9 + 0,3 + 0,33 = 6,83 tundi

ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 6,83 X

160=1092,80 eurot.

21. Arvetele nr 160215 ja nr 160472 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt

ülepaisutatud ja põhjendamatu. Kuna kostja esindaja Mari Must oli varasemalt juba

hagiavaldusega tutvunud, siis oli põhjendamatu kostja esindaja Ants Nõmperi

dubleeriv ajakulu 3 tundi hagiavaldusega tutvumiseks. Maakohus märkis, et arvest

nr 160215 nähtuv tõlkekulu 735,08 eurot ei olnud põhjendatud ega vajalik, kuna ei

selgunud, mida tõlgiti. Arvetest 160215 ja 160472 järeldus, et kostja esindajad olid

kulutanud hagile vastamiseks kokku 2,3 + 6,7 + 5,6 + 2 + 7,4 + 3,3 + 2,4 + 2,1 + 1,2

+ 0,4 + 2 + 3 + 1,7 + 1,9 + 2,8 = 44,8 tundi. Maakohtu arvates ajakulu oli

ülepaisutatud ning kostja vastuse mahtu arvestades oli dokumendi koostamise

põhjendatud ajakulu kokku 22 tundi. Põhjendamatu oli arve nr 160472 lisas

märgitud kostja esindaja Mari Musta ajakulu 1,7 tundi kohtupraktika analüüsiks

turu-uuringute osas, kuna viidatud üldise iseloomuga toiming ei olnud otseselt

seotud vaidlusega. Sama arve järgi hagiavalduse vastuse tõlkimiseks eesti keelest

inglise keelde kulus Rety Estornil kokku 26,7 + 10,5 = 37,2 tundi ja selle maksumus

oli 2604 eurot. Kuna TsMS § 32 lg 1 järgi kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine

toimub eesti keeles, siis ei olnud menetluses vajalik tõlkida hagiavalduse vastust

eesti keelest inglise keelde. Samal põhjusel oli ebavajalik ja põhjendamatu arves nr

160215 märgitud kostja esindaja Mari Musta tõlkimise ajakulu 0,6 + 0,5 + 0,2 = 1,3

tundi. Samuti oli arvest nr 160472 eraldi näha täiendavad tõlkekulud 198 eurot ja

koopiate tegemise kulud 28,86 eurot. Kuna ei selgunud, mida oli tõlgitud ja millest

koopiaid tehtud, siis vastav menetluskulu ei olnud põhjendatud ega vajalik.

Taksokulu 4,45 eurot oli põhjendamatu kulu, kuna ei selgunud, kuhu ja mis otstarbel

taksoga sõideti. Eelnevast tulenevalt vastab arvetele nr 160215 ja nr 160472 kostja

lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 22 h ning arvetele vastav menetluskulu

oli kokku põhjendatud summas 22 X 160=3520 eurot.

22. Arvele nr 160717 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud

ja põhjendamatu. Põhjendamatu oli kostja esindaja Mari Musta ajakulu 1 tund

analüüsimaks ühevärviliste kaubamärkide registreerimist ja kohtupraktikat Eestis.

Viidatud üldise iseloomuga toiming ei olnud otseselt seotud käesoleva vaidlusega.

Samuti oli põhjendamatu kostja esindaja Ants Nõmperi ajakulu 1,5 tund „Airflusel“

agendiga kohtumiseks, kuna ei selgunud, mis oli selle kohtumise eesmärk.

Transpordikulu 6,6 eurot osas ei selgunud, kuidas kulu tekkis ning miks ei saanud

kostja esindajad kasutada muud transporti. Ravimite soetamise kulu 245,23 eurot oli

põhjendatud ja vajalik kulu, ent tõlkekulud 1128 eurot ei olnud põhjendatud, kuna

ei selgunud, mida tõlgiti. Muus osas oli arvele nr 160717 vastav menetluskulu

põhjendatud ja vajalik, kuna toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate

menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Seega arvele nr 160717 vastas kokku

kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 1,6 + 0,9 = 2,5 tundi ning arvele

vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 2,5 X 160+245,23=645,23

eurot.

23. Arvele nr 161058 vastavatest menetlustoimingutest oli põhjendamatu kostja

esindaja ajakulu 0,4 tundi T.Bärbeli e-kirjaga tutvumiseks ning 0,3 tundi

S.Groeschel-Jofer’ile e-kirja kirjutamiseks, kuna neid dokumente toimikus ei ole

ning toimikust ei saanud järeldada vajadust nende toimingute tegemiseks. Muus

osas oli arvele nr 161058 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik, kuna

toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele

toimingutele. Seega arvele nr 161058 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate

põhjendatud ajakulu 1 + 0,3 = 1,3 tundi ning arvele vastav menetluskulu on kokku

põhjendatud summas 1,3 X 160=208 eurot.

24. Arve nr 161143 järgi oli põhjendamatu kostja esindaja Mari Musta ajakulu 0,6 tundi

slaidide koostamiseks seoses ühevärviliste kaubamärkidega, kuna tegemist ei olnud

menetluses vajaliku toiminguga. Põhjendamatu oli ka Martin Mäesalu tehtud

toiminguga kaasnev ajakulu 3 tundi, kuna Martin Mäesalu ei olnud menetluses

kostja esindaja. Tõlkekulud summas 526 eurot ei olnud põhjendatud, kuna ei selgu

mida tõlgiti. Transpordikulu 7,20 eurot oli samuti põhjendamatu kulu, sest

tekkepõhjus ei ole tuvastatav. Muus osas oli arvele nr 161143 vastav menetluskulu

põhjendatud ja vajalik, toimingute ajaline maht vastas kostja esindajate menetluses

tehtud vajalikele toimingutele. Seega arvele nr 161143 vastas kokku kostja

lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 0,6 + 0,4 + 0,8 = 1,8 tundi ning arvele

vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 1,8 X 160 = 288 eurot.

25. Arvele nr 161541 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud

ja põhjendamatu. Kõik arvel nr 161541 märgitud tõlk Rety Estorni toimingutega

kaasnevad menetluskulud olid põhjendamatud, kuna kohtumenetlus ja kohtu

asjaajamine toimuvad eesti keeles ja seega ei olnud menetluses vajalik tõlkida

midagi eesti keelest inglise keelde. Samal põhjusel oli ebavajalik ja põhjendamatu

kostja esindaja Mari Musta tõlkimise ajakulu 0,6 tundi. Põhjendamatu oli kostja

lepinguliste esindajate ajakulu 3 + 3 + 1,5 + 1,5 = 9 tundi kohtumisteks AN ja

D.Lossignoliga, kuna toimikust ei saanud järeldada, milleks kohtumised olid

vajalikud ning kaua need aega võtsid. Viidatud kohtumistega kaasneva

menetluskulu tekkimine ei olnud hagejatele ettenähtav. Arve lisast nähtus, et kostja

lepingulised esindajad olid kulutanud Harju Maakohtu 06.06.2016 eelistungi

ettevalmistamiseks kokku 2,2 + 4 + 1 = 7,2 tundi, mis on ülepaisutatud. Vastav

ajakulu oli kokku põhjendatud 2 tunni ulatuses. Arve nr 161541 lisast nähtus, et

kostja esindaja Mari Must kulutas 0,3 + 0,7 + 0,4 = 1,4 tundi eelistungi protokolli

parandamise analüüsiks, vastava taotluse esitamiseks ning Harju Maakohtu

28.06.2016 määrusega tutvumiseks. Kuna kohtu 28.06.2016 määrusega jäeti kostja

protokolli parandamise taotlus rahuldamata, puudus vajadus eelistungi protokolliga

tutvumiseks, paranduse taotluse esitamiseks ning 28.06.2016 määrusega

tutvumiseks ning seetõttu oli ajakulu 1,4 tundi põhjendamatu. Samuti ei kuulunud

hüvitamisele kostja esindaja Mari Musta ajakulu 0,6 tundi seoses Saksamaa turul

kättesaadavate meditsiintoodetega, kuna vaidlus oli seotud rikkumisega Eestis.

Põhjendamatu oli kostja esindaja Ants Nõmperi ajakulu 2 tundi Dr. AN-S poolt

esitatud dokumendiga tutvumisele, sest viidatud dokumenti toimikus ei ole, mistõttu

ei saanud kohus järeldada, et tegemist oleks vajaliku ja põhjendatud

menetluskuluga. Tõlkekulud 241,45 eurot ei olnud põhjendatud, kuna ei selgunud

mida tõlgiti. Transpordikulu 6,10 + 6,60 = 12,70 eurot oli samuti põhjendamatu

kulu, kuna ei selgunud, kuidas kulu tekkis. Muus osas oli arvele nr 161541 vastav

menetluskulu põhjendatud ja vajalik, toimingute ajaline maht vastas kostja

esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Arvele nr 161541 vastas kokku

kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 2 + 2 + 2 + 0,2 + 1 + 1,1 = 8,3

tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku 8,3 X 160=1328 eurot.

26. Arvele nr 161988 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud

ja põhjendamatu. Kõik tõlk Rety Estorni arve nr 161988 lisas märgitud toimingutega

kaasnevad menetluskulud olid põhjendamatud, kuna puudus vajadus tõlkida. Arvest

nr 161988 nähtuvalt olid kostja esindajad hagejate menetluse peatamise taotlusega

tutvumiseks ja sellele vastamiseks kokku kulutanud 0,5 + 1 + 5 + 0,5 + 5,4 + 0,9 =

13,3 tundi. Maakohus leidis, et viidatud ajakulu oli ülepaisutatud, arvestades

hagejate menetluse peatamise taotluse ning kostja vastuse mahtu. Eelviidatud

menetlustoimingute põhjendatud ajakulu oli kokku 3,5 tundi. Samast arvest nähtus,

et kostja esindajad oli kokku kulutanud 0,7 + 0,3 + 1 = 2 tundi kohtu 25.08.2016

määrusega tutvumiseks ja vastavas küsimuses kliendiga suhtlemiseks. Eelviidatud

ajakulu oli ülepaisutatud ning kohtu 25.08.2016 määruse mahtu arvestades oli nende

menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Muus osas oli arvele nr

161988 vastav menetluskulu põhjendatud ja vajalik ja toimingute ajaline maht

vastas kostja esindajate menetluses tehtud vajalikele toimingutele. Seega arvele nr

161988 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu 3,5 + 2 + 1

= 6,5 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku põhjendatud summas 6,5 X

160 = 1040 eurot.

27. Arvele nr 162184 vastavate menetlustoimingute ajakulu oli osaliselt ülepaisutatud

ja põhjendamatu. Tõlk Riina Luha toimingutega kaasnevad menetluskulud olid

põhjendamatud eelnevalt toodud põhjustel. Kostja esindaja Mari Must kulutas

kokku 0,6 + 0,3 + 0,6 = 1,5 tundi hageja hagiavalduse tagasivõtmise taotlusega

tutvumiseks ja vastuse esitamiseks. Kuna hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolekut

vaja ei olnud, siis puudus kostjal vajadus vastata hagejate taotlusele. Arvestades hagi

tagasivõtmise taotluse mahtu, oli taotlusega tutvumise ajakulu põhjendatud 0,5

tundi. Seega arvele nr 162184 vastas kokku kostja lepinguliste esindajate

põhjendatud ajakulu 0,5 + 1 = 1,5 tundi ning arvele vastav menetluskulu oli kokku

põhjendatud summas 1,5 X 160=240 eurot.

28. Kostja nõudis lisaks oktoobri 2016 menetluskulude hüvitamist, mille eest esindajad

ei olnud kostjale veel arvet esitanud. Põhjendatud ei ole kostja menetluskulud

(ajakulu 4,95 tundi) seoses menetluskulude taotluse ettevalmistamisega. Ühtlasi olid

põhjendamatud kostja menetluskulud (ajakulu 3,6 + 3,4 = 7 tundi) seoses

telefoninõupidamistega, mis puudutasid kohtumenetlusi teistes riikides.

29. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et kostja menetluskulud olid põhjendatud

summas 1092,80 + 3520 + 645,23 + 208 + 288 + 1328 + 1040 + 240 = 8362,03

eurot.

30. Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt välja kostja kasuks viivise protsendina

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Määruskaebus

31. Kostja esitas 13.12.2016 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu

10.11.2016 määruse osas, millega kohus jättis kostja taotluse rahuldamata ning

palus lisaks hagejatelt kostja kasuks välja mõista 39 481,53 eurot.

32. Maakohtu määrus on vastuoluline. Tunnitasu suuruse üle otsustades viitas

maakohus asjaolule, et tegemist on keskmiselt keerukama tsiviilvaidlusega ja

keskmisest suurem tunnitasu on põhjendatud, kuid kahe esindaja põhjendatuse osas

leidis, et asja keerukus ei õigusta kahele esindajale tehtud kulutuste hüvitamist.

Määruskaebuse esitaja põhjendab kahe esindaja vajalikkust sellega, et

patendivolinik Mari Musta ja vandeadvokaat Ants Nõmperi pädevus on erinev.

Patendivoliniku kutse eeldab spetsiifilisi teadmisi kaubamärgiõiguses, sh

registreerimise ja tühistamisega seotud küsimustes, kuid Riigikohtus esindajaks

saab olla vaid vandeadvokaat ja menetluse alguses ei olnud määruskaebuse esitajal

võimalik prognoosida, kas vaidlus jõuab Riigikohtuni, kus patendivolinik

määruskaebuse esitajat esindada ei saa.

33. Kohtud on varasemalt pidanud tööstusomandi vaidlustes põhjendatuks nii

patendivoliniku kui ka vandeadvokaadi üheaegset osalemist menetluses, eelkõige

tulenevalt vaidluse spetsiifikast ja esindajate erinevast pädevusest. Eeltoodust

tulenevalt on maakohus põhjendamatult jätnud välja mõistmata arvel 160215

nähtuva Ants Nõmperi menetlusdokumentidega tutvumise ajakulu 3 tundi.

34. Maakohus on põhjendamatult jätnud kliendiga suhtlemise kulud välja mõistmata.

Patendivolinikul ja vandeadvokaadil on seadusest tulenev kohustus klienti teavitada

õigusteenuse osutamisega seotud tegevustest ja kliendiga suhtlemata ei ole esindajal

võimalik välja selgitada kliendi huve ega kvaliteetset õigusabi osutada.

Kliendisuhtlusega seotud kulu põhjendatuse osas tuleb arvestada kaasjaoluga, et

hagiavalduse aluseks oleva EL-i kaubamärgi nr 3890126 tühistamise osas oli käimas

vaidlus nii Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis kui ka teiste riikide kohtutes.

Nendes asjades ei esindanud kostjat Eesti lepingulised esindajad, kuid nende raames

EL-i kaubamärgi nr 3890126 tühistamisest võisid sõltuda olulisel määral käesolevas

asjas tehtavad kostja toimingud ja menetluse tulemus.

35. Maakohus on põhjendamatult jätnud hüvitamata arves nr 152924 nähtuva kliendiga

suhtlemise kulu 23.12.2015 e-kirja ettevalmistamise eest A. Nile. E-kirjas tehti

kokkuvõte käesolevast menetlusest ja ajakulu oli 0,8 tundi.

36. Maakohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata arves nr 160717 nähtuva

kliendiga suhtlemise kulu seoses Ants Nõmperi kohtumisega Airflusal esindajaga –

1,5 tundi. Selle kohtumise eesmärk oli kliendi informeerimine menetluse seisust

ning ülevaate saamine teistes riikides Glaxo Group Limited ja Sandoz d.d. vahel

toimuvatest samasisulistest vaidlustest.

37. Maakohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata arvest nr 161058 nähtuva

kliendiga suhtlemise kulu – 0,4 tundi. Määruskaebuse esitaja selgitab, et suhtlus

kliendiga seisnes hagiavalduse lisana 19 esitatud turu-uuringut ja võimalikke

vastuväiteid arutades. Arutluse tulemusel tellis kostja Dr AN-lt arvamuse

dokumendi kohta. Maakohus on ka samas arves nähtuva e-kirja koostamise kulu

jätnud põhjendamatult välja mõistmata – 0,3 tundi. Kaebuse esitaja selgitab, et

kostja esindaja suhtles kliendiga vaidluse esemeks olnud astmaravimite pakendite

hankimise teemal, eesmärgiga koostada pakendite vaatlus, kuna fotodel võib toodete

värv olla moonutatud.

38. Põhjendamatult on jäänud välja mõistmata arvest nr 161541 nähtuvad kliendiga

kohtumise kulud – Mari Must 3 tundi ja Ants Nõmper 3 tundi. Kostja esindajad

kohtusid kliendiga vahetult enne kohtuistungit, et arutada osalemist istungil,

menetluslikku seisu Eestis ning samasisuliste menetluste seisu teistes riikides. Nii

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis kui ka teistes riikides käimasolevad

menetlused on käesoleva vaidlusega seotud ja esindajad soovisid nendega kursis

olla, et vajadusel reageerida hagejate võimalikele väidetele seoses teiste vaidlustega.

Maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata ka Mari Musta ja Ants Nõmperi

kliendiga suhtlemise kulud kokku 3 tundi, mis on seotud istungil osalemise,

järgmiste menetluslike sammude ning istungil tõusetunud küsimuste arutamisega.

39. Tulenevalt kliendisuhtlusega on maakohus põhjendamatult jätnud välja mõistmata

kokku 12 tunni eest menetluskulusid.

40. Ajakulu ja kliendisuhtluse osas tuleks arvestada, et menetlusdokumendi

ettevalmistamine ei sisalda ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka

asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju

hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Dokumendi

pikkus on üheks asjaoluks, mille järgi selle koostamiseks kulunud aja vajalikkust ja

põhjendatust saab hinnata, kuid hästi põhjendatud, sisutiheda ja loogiliselt üles

ehitatud menetlusdokumendi koostamiseks kulub aega rohkem. Maakohus on

arvetes nr 152924, 160215, 160472, 161541, 162184 nähtuvatele toimingutele

kulunud aega põhjendamatult vähendanud, leides, et see on ülepaisutatud.

41. Arves nr 152924 on vähendatud tähtaja pikendamise taotluse ettevalmistamise aega

2,1 tunnilt 20 minutile. Taotluse esitamiseks pidi kostja esindaja analüüsima tähtaja

pikendamise võimalikke aluseid ning kuna tegemist oli esimese kostja

menetlusdokumendiga, pidi ta koostama ka tiitellehe koos poolte andmetega.

42. Arvetes nr 160215 ja nr 160472 on maakohus põhjendamatult vähendanud

hagiavaldusele vastuse koostamisele kulunud aega 44,8-lt tunnilt 22-le tunnile.

Hagiavaldusele vastuse koostamine hõlmab lisaks dokumendi kirjutamisele ka

asjaoludega tutvumist, õiguslikku analüüsi, strateegia väljatöötamist ja tõendite

kogumist. Kuna tegemist on keskmisest keerukama asjaga ja kostjal oli vaja

analüüsida hageja esitatud mahukaid tõendeid, on maakohus hagiavaldusele vastuse

koostamisele kulunud aega põhjendamatult vähendanud.

43. Arves nr 162541 on maakohus põhjendamatul vähendanud eelistungiks

ettevalmistuse ajakulu. Eelistungiks ettevalmistamisega seotud ajakulu oli suures

osas seotud tõendite vaatluse ettevalmistamisega. Lisaks esitasid hagejad enne

istungit täiendava menetlusdokumendi.

44. Arves nr 162184 on maakohus põhjendamatult vähendanud hagi tagasivõtmise

taotlusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud aega. Kohus edastas kostjale

hagi tagasivõtmise avalduse 22.09.2016 e-kirjaga ning andis kostjale vastamiseks

tähtaja 10 päeva. Kui kohus pidas põhjendatuks kostjale seisukoha esitamiseks

tähtaja andmist ei saa kohus edasises menetluses asuda seisukohale, et

menetlustähtaega järgides seisukoha esitamine oli põhjendamatu. Arusaamatuks

jääb maakohtu seisukoht, et hagi tagasivõtmise avaldusega tutvumine on

põhjendatud ajakulu, kuid kliendi teavitamine on põhjendamatu. Hagi tagasivõtmise

avaldus on oluline menetluse käiku mõjutav dokument, millest lepinguline esindaja

peab klienti teavitama.

45. Kokku on määruskaebuse esitaja arvates vähendatud ebaõigesti vajalikku aega

üksikute menetlustoimingutega seonduvalt 30,9 tundi.

46. Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud üksikute menetlustoimingute ajakulu

arvesse võtmata, lugedes neid põhjendamatuteks või menetlusega mitteseotuteks

kokku 10,65 tunni ulatuses. Nii on arve nr 160472 järgi jäetud arvestamata 1,7 tundi

Eesti kohtupraktika analüüsiks turu-uuringute osas. Kuna hagejad tuginesid

kaubamärgi üldtuntusele, siis selles osas vastuväite esitamine eeldas eelneva Eesti

kohtupraktika tundmist. Arves nr 161541 toodud kulud seonduvalt 06.06.2016

kohtuistungi protokolli parandamisega olid vajalikud ja üksnes see, et taotlus jäeti

rahuldamata, ei anna alust pidada neid mittevajalikeks (1,4 tundi). Sama arve järgi

oli vajalik ajakulu 0,6 tundi kirjavahetuseks dr AN-ga seonduvalt Saksa turul

kättesaadavate ravimitega ja vastavate näidiste hankimisega. Arve nr 161541 järgi

kulus kostja esindajal 2 tundi, et tutvuda AN-S poolt saadetud informatsiooniga.

Maakohus andis 06.06.2016 kostjale tähtaja 10.10.2016 täiendavate tõendite

kogumiseks, mida kostja ka tegi, kuid seoses hagejate poolt 20.09.2016 hagi

tagasivõtmisega, neid kohtule ei esitatud. Samas ettevalmistused tõendite

esitamiseks olid põhjendatud. Põhjendatud on ka 14.10.2016 menetluskulude

hüvitamise taotluse esitamise aeg 4,95 tundi.

47. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu poolt tõlkekulude 198 eurot välja

mõistmata jätmine. Tõlked on nähtavad toimkust (15.03.2016 vastuse lisade 3, 4, 5,

11, 12, 17, 26, 17 ja 28). Põhjendatud on koopiate tegemise kulud 28,86 eurot (arve

nr 160472), kuna vaidlus puudutas ka pakendi värvi, siis oli põhjendatud

värvikoopiate

tegemine.

Ebaõigesti

on

kohus

jätnud

välja

mõistmata

menetlusdokumentide tõlkimise kulud (arved 160215, 160717,161143, 161541,

161541, 161988, 162184). Kuna kostja on välismaine juriidiline isik, on vajalik

menetlusdokumentide tõlkimine seaduslikule esindajale arusaadavasse keelde.

48. Maakohus on meelevaldselt kõrvale kaldunud totaalreparatsiooni põhimõttest.

Riigikohus on varasemalt leidnud, et kohtumenetlusega kaasnenud õigusabikulu on

vastaspoole poolt menetlusosalisele tekitatud kahju ja määruskaebuse esitaja on

õigustatud eeldama PS § 25 järgi õigustamatu hagiavaldusega tekitatud

menetluskulude hüvitamist. Hagejad ei ole menetluse vältel vaatamata kohtu

nõudmisele oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud. Maakohtu

määrusest ei ole jälgitav, millest lähtudes ta vajaliku ajakulu ja hüvitatavate

menetluskulude suuruse kindlaks määras.

Menetluse edasine käik

49. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kostja määruskaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

50. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada

väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. Kolleegium peab vajalikuks anda

mõnede kostja lepinguliste esindajate tehtud toimingute põhjendatusele ja

vajalikkusele maakohtust erinev hinnang.

51. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu lahendi

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t osas,

milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata kostja avalduse menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

52. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(RKTKm 3-2-1-119-14, p 19), mida kolleegiumi arvates on maakohus vaidlustatud

määruses osaliselt teinud ja mille tulemusel on jäänud osa vajalikest kuludest

hüvitamata.

53. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on rõhutanud, et vastaspoolele

menetluskulude täielik hüvitamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt

piiratud ning kohtutele on antud võrdlemisi lai kaalutlusruum hindamaks, milliseid

lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik

vastaspoolele hüvitama. TsMS § 175 lg 1 piirab menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud isiku hüvitamispõhiõigust, olles samal ajal vajalik, et kaitsta teisi

menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest kohtumenetluses.

Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse võib kohus jätta kontrollimata vaid siis,

kui avaldus on õigeks võetud.

54. Ringkonnakohus peab maakohtu otsustust kostja esindaja põhjendatud ja vajaliku

teenuse tunnitasu osas õigeks, kuid ajakulu hindamisel on maakohus osa toiminguid

jätnud arvestamata või on vähendanud ajakulu viisil, kus diskretsiooni teostamine

ei ole kontrollitav. Kuna menetluskulude nimekirjadele vastuväiteid esitades

vaidlesid hagejad vastu kostja esindajate tunnitasu suurusele, on maakohus õigesti

hinnanud tunnitasu suurust tsiviilasja keerukusest ja õigusabi turuhindadest

lähtuvalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja esindajate

menetluskulude hüvitamise taotluses toodud tunnitasu määr on isegi vaidluse

keerukust arvestades ülemääraselt kõrge.

55. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et käesolevas menetluses kahe esindaja

kasutamine oli kõigi menetlustoimingute osas põhjendamatu. Kuna tegemist on

spetsiifilise õigusvaldkonnaga, millele on spetsialiseerunud patendivolinikud, siis

menetluses kahe lepingulise esindaja, kellest üks on patendivolinik ja teine

vandeadvokaat, kasutamine on TsMS § 175 lg 3 järgi lubatav. Samuti on õige

määruskaebuses esiletoodu, et vandeadvokaadist esindaja kasutamine on

põhjendatud ka seetõttu, et kassatsioonimenetluses saab vajadusel esindajaks olla

ainult vandeadvokaat, mistõttu peab ta olema vaidluse asjaoludega juba eelnevalt

kursis. Küll aga tuleb vältida esindajate toimingute mittevajalikku dubleerimist ja

selliste kulude hüvitamist. Kuna mõlemad esindajad pidid selgeks tegema hagi

aluseks olevad asjaolud, siis leiab kolleegium, et arve nr 160215 järgne

vandeadvokaat Ants Nõmperi ajakulu hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks on

hagiavalduse ja lisade mahtu arvestades 3 tunni ulatuses põhjendatud.

56. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et põhjendamatult on välja mõistmata

jäetud kliendisuhtlusega seotud kulud. Kliendisuhtlusega seotud kulu põhjendatuse

osas tuleb arvestada asjaoluga, et hagiavalduse aluseks oleva EL-i kaubamärgi nr

3890126 tühistamise osas oli käimas vaidlus nii Euroopa Liidu Intellektuaalomandi

Ametis kui ka teistes riikides hagimenetluses. Nende asjade menetluste käiku ja seal

tehtud lahendeid oli oluline kostja esindajatel teada, kuna sellest võis sõltuda

käesoleva menetluse tulemus. Kolleegiumi arvates on põhjendatud arve nr 152924

järgi Mari Musta poolt kliendile hagist kokkuvõtte koostamine 0,8 tundi. Arve nr

160472 järgi tuleb põhjendatuks lugeda Mari Musta ajakulu 1,2 tundi ja arve nr

160717 järgi vandeadvokaat Ants Nõmperi ajakulu 1,5 tundi kliendisuhtluseks ning

arve nr 161058 järgi Mari Musta poolt kliendi e-kirjaga tutvumise ajakulu 0,4 tundi,

mille kohta on kostja selgitanud, et suhtlus oli võimalike vastuväidete teemal, ja

29.04.2016 S.Groesel-Joferile e-kirja koostamise ajakulu 0,3 tundi. Kuna kostja

klient on välisriigis, siis kliendiga suhtlemiseks on tavapärane e-kirjavahetus. Arve

nr 161541 järgi on mõlemal esindajal kulunud kliendiga nõupidamisele 3 tundi

(kokku 6 tundi). Kolleegiumi arvates saab enne 06.06.2016 eelistungit kliendiga

nõupidamist pidada vajalikuks ajakuluks. Samas arvestades, et klient on menetluse

käigust teadlik, siis kolleegium loeb piisavaks nõupidamise ajaks kummagi esindaja

osas 1 tunni. Kokku põhjendatud ajakulu 2 tundi.

57. Vastuseks määruskaebusele leiab kolleegium, et maakohus ei ole hagiavaldusele

vastuse koostamisele kulunud aega põhjendamatult vähendanud. Hagiavaldusega

tutvumise juures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et esitatud lisade hulgas oli

palju pildimaterjali, millega tutvumiseks ja mille analüüsiks ei kulu nii palju aega

kui tekstidele. Kolleegium ei tuvastanud selles osas diskretsioonipiiride ületamist,

maakohtu poolt määratud aeg 22 tundi on vastavuses esitatud vastusega hagile.

58. Kostja selgitab määruskaebuses, et arves nr 152924 nähtuva menetlustähtaja

pikendamise taotluse esitamiseks pidi kostja esindaja analüüsima tähtaja

pikendamise võimalikke aluseid ning kuna tegemist oli esimese kostja

menetlusdokumendiga selles tsiviilasjas, pidi ta koostama ka tiitellehe koos poolte

andmetega. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et tähtaja

pikendamise taotluse koostamiseks on 2,1 tundi liiga pikk aeg, kuid maakohtu poolt

määratud 20 minutit on menetlusdokumendi pikkust ja sisu arvestades ebapiisav.

Kolleegium, tutvunud nimetatud dokumendiga, hindab koostamise kuluks koos selle

kohtule edastamisega 0,8 tundi, s.t. täiendav põhjendatud ajakulu on 0,47 tundi.

59. Kolleegiumi arvates ei anna kaebuse väited alust muuta maakohtu poolt arve nr

161541 järgi hüvitamisele kuuluvat menetluskulu ja suurendada eelistungi

ettevalmistamiseks vajalikku teenuse osutamise aega.

60. Hagi tagasivõtmisega seonduvalt leiab kolleegium, et maakohus ei ole

menetlustoimingute tegemiseks vajaliku ja põhjendatud aja määramisel eksinud.

Maakohus on hagejate avalduse edastanud kostjale teadmiseks ja selgitanud, et

kostjal on võimalik soovi korral vastata 10 päeva jooksul. Hagejate avaldusega

tutvumiseks ja kliendi teavitamiseks on piisav maakohtu poolt määratud 0,5 tundi.

Kohus ei ole kohustanud kostjat hagejate taotlusele vastama.

61. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohtuistungi protokolli parandamise

taotluse koostamiseks kulunud ajakulu ei kuulu hüvitamisele johtuvalt sellest, et

maakohus taotlust ei rahuldanud. Menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ei saa

hinnata selle põhjal, kas kohus taotluse rahuldab või mitte. Taotluse esitamiseks

vajaliku ajakulu hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas antud taotlus omab sisulist

tähtsust menetluses ja on kliendi esindamisel vajalik. Kolleegium leiab, et protokolli

parandamise taotlus ei omanud sisulist tähtsust ning taotluse koostamise ajakulu ei

kuulu selle tõttu hüvitamisele. Kuid eelistungi protokolliga tutvumiseks tuleb

põhjendatud ajakuluks lugeda 0,5 tundi.

62. Kolleegium nõustub maakohtuga arve nr 161541 järgi tõendite kogumisega

seonduvate toimingute ajakulu arvestamata jätmise osas. Maakohus andis

06.06.2016 eelistungil hagejatele tähtaja 08.08.2016 nõude täpsustamiseks ja

tõendite esitamiseks ja seejärel kostjale võimaluse esitada oma vastuväited ja

tõendid 10. oktoobriks 2016. Hagejad maakohtu määratud tähtajaks tõendeid ei

esitanud ja taotlesid tähtaja pikendamist. Maakohus taotlust ei rahuldanud. Seega ei

olnud kostjal enne hagejate poolt tõendite esitamist kohustust tõendeid koguda ja

esitada.

63. Õige on maakohtu määruse seisukoht, et menetluskulude hüvitamise taotluse

koostamise ja esitamise kulu ei kuulu hüvitamisele.

64. Kokku on lisaks maakohtu poolt tuvastatule vajalik ja põhjendatud ajakulu 10,2

tundi.

65. Seonduvalt tõlkekuludega leiab kolleegium, et TsMS § 143 p 2 järgi on kohtule

esitatud tõendi tõlkimise kulu dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kostja poolt

hagile esitatud vastuse võõrkeelsete lisade numbritega 3, 4, 5, 11, 12, 17, 26, 27 ja

28 tõlked esitas kostja 15.03.2016. (V kd, tl 54-110). Kostja arvel nr 160472 toodud

selgitusest ei tulene täpselt, milline on olnud just nende dokumentide tõlkekulu, kuid

arvestades tõlgitud dokumentide mahtu saab määruskaebuses viidatud tõlkekulu 198

eurot pidada põhjendatuks.

66. Ülejäänud osas leiab kolleegium, et maakohtu poolt määratud menetluskulude

suuruse muutmiseks ei ole alust ja osas, milles maakohtu määrust ei muudeta,

nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja

§ 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi ei korda. Maakohus on kostja

menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud dokumentide kohta esitatud hagejate

väiteid ja kostja selgitusi arvestanud ning oma järeldusi järgitavalt põhjendanud.

67. Kokku on kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu maakohtus 10 192,03 eurot,

mis kuulub hagejatelt kostja kasuks solidaarselt väljamõistmisele. Taotlus tuleb

rahuldamata jätta 37 651,53 euro osas. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb

hagejatelt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni välja mõista viivis.

68. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt

TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar Krista Kirspuu Mati Maksing