4-17-2568/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-2568

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.juulil 2017, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2568 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

L.U kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 18.04.2017 otsusele väärteoasjas nr 2302,17,004154 Toimepanemise aeg ja koht: 26.03.2017 kl 16.15, Peterburi tee 14, Tallinn Kvalifikatsioon: LS § 221 lg 1 Kaebuse esitaja L.U (isikukood xxx, elukoht: Xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXXX) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 66 lg 2, V™S § 47 lg 1, § 132 p 2, § 120 lg 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.04.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,004154 ning teha väärteoasjas uus otsus.

1. Süüdi tunnistada L.U LS § 221 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 15

trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot.

2. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada L.U tasuda mõistetud rahatrahv 60 eurot

osade kaupa 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 30 eurot igakuiselt kuu viietestkümnendaks (15) kuupäevaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.04.2017 otsuses väärteoasjas nr 2302,17,004154 näidatud arvele:

• SEB Pank EE891010220034796011,

• Swedbank EE932200221023778606,

• Danske pangas arvele EE403300333416110002,

• №rdea pangas arvele nr EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175060240 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-17-2568, L.U“.

2 Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise

soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 09.05.2017 laekus Harju Maakohtule L.U kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.04.2017

otsusele väärteoasjas nr 2302,17,004154. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd, leiab, et määratud karistus on liiga range (tl 1-2). Eelnimetatud kaebus oli määratud kuulamisele

19.06.2017 kl 11:30 Harju maakohtu 02.06.2017 määrusega, millega kohustati istungile

ilmuma kaebuse esitaja L.U ja Politseija Piirivalveameti, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja (tl 5). 11.06.2017 ning 20.06.2017 (täiendatud) esitas L.U kohtule taotluse, milles taotleb väärteoasja nr 4-17-2568 läbivaatamist kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 10-12).

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses tooduga ja leiab, et otsuse nr 2302,17,004154 muutmiseks ja karistuse vähendamiseks puudub alus. LS § 50 lg 3 p 1 sätestatu kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, ilmastikutingimusi, veose iseärasusi, liiklustihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt lasub valida sõiduki liikumiseks selline kiirus, mis võimaldaks tal foori keelava tule süttimisel sõiduk peatada stoppjoone või stoppjoonemärgi

ees (nende puudumisel ülekäiguraja või reguleeritud ristmiku puhul ristuva sõidutee äärel).

Kuivõrd valgusfoori näol on tegemist liikluskorraldusvahendiga, mis reguleerib liiklejate liikumist ja liiklusvoolu seismajäämist, pidi kaebaja valgusfoorile lähenedes aimama ja pidama võimalikuks, et lubav foorituli võib vahetuda keelava fooritulega enne, kui tema poolt juhitud

sõiduk jalakäijate ülekäiguraja ületamist alustab. Hoolimata eeltoodust juhtis L.U

mootorsõiduki reguleeritud ülekäigurajale ega püüdnud sõidukit peatada. Kaebaja võttis

keelava kollase fooritulega ülekäigurajale sõites teadlikult riski. Tulenevalt eeltoodust on

menetleja seisukohal, et kaebaja pani temale süükspandud väärteo toime tahtlikult.

Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud eeltoodud asjaolusid, samuti

asjaoluga, et L.U on varem väärteokorras karistamata. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja menetluse käigus ei tuvastanud, seega L.U-le on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus.

Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele

poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

3 Kohus, tutvunud L.U kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale (VT tl 1-10) ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Väärteoprotokollist 20170326095304 (VT tl 1) selgub, et 26.03.2017 kl 16.15 Tallinnas Peterburi teel 14 juhtis L.U mootorsõidukit Subaru Impreza registreerimismärk xxxx, sõitis fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelava kollase tule ajal, liiklust

ohustamata ohustamata oleks võinud juht peatada sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada.

Menetlusalune isik rikkus seega LS § 35 lg 10 ning pani toime LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise. L.U poolt toime pandud väärtegu kinnitab Politsei-ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse liikluspolitseiniku poolt 26.03.2017 koostatud kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokoll (VT tl 2 pöördel) ja liiklusjärelvalve käigus salvestatud

helija videosalvestus (VT tl 10). Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT tl 2

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll), sõitsin autoga mööda Peterburi teed, politseinikud väidavad, et ületasin fooridega reguleeritud ülekäiguraja kollase tulega. Enda arust kollane ei põlenud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on L.U tutvunud V™S § 19 sätestaud õiguste ja kohustustega (VT toim lk 1). LS § 35 lg 10 kohaselt kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel

ülekäiguraja ees. LS § 221 lg 1 kohaselt juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või

jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Sõidukitega Tallinna linnas liiklusõnnetuste ja selles hukkunud ning vigastada saanute arvu seostatakse suures osas keelavate fooritulede eiramisega. Kohus on seisukohal, et L.U käitumine LS § 221 lg 1 nõuete rikkumisel on aset

leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega (väärteoprotokoll 20170326095304 VT tl 1, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT tl

2, kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll VT tl 2 pöördel, Maanteeameti

liiklusregitri väljavõte VT tl 3, karistusregistri väljavõtte VT tl 9, liiklusjärelvalve käigus salvestatud helija videosalvestus VT tl 10). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri teatisest (VT

tl 9) L.U kohta nähtub, et isikul puuduvad karistused. Kohtuväline menetleja on L.U-le karistuseks määranud rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot. L.U-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille

kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja L.U-le LS § 221 lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 (kuuskümmend) eurot. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 2 kuu jooksul, s.o 30 eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik