1-09-1757/1 · Tartu Ringkonnakohus

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Viljandi kohtumaja 18. jaanuar 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-10-15745 (kohtueelses menetluses nr 10260105666) riik N.M versus kokkuleppemenetlus Kohtuliku menetluse staadium kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Küllike Taits

Süüdistatav N.M

(isikukood XXX; elukoht xxxxxx

xxxx x-x xxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; töötab ; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 424 järgi

Kaitsja advokaat Vahur Krinal

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada N.M süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis

karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 65

lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest vangistus 3 kuud ja Pärnu

Maakohtu 10. novembril 2010 mõistetud karistusest vangistus 10 kuud raskeima karistuse suurendamisega mõista N.M-ile liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta; KarS § 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.M-ile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui N.M ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu

ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata N.M-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xxxx x-x xxxx xxxx xxxxxxxxxxx; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4

(neljaks) kuuks; tühistada N.M-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista N.M-ilt riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 17 (seitseteist) eurot 14 senti (sealhulgas ekspertiisitasu 226

krooni, s.o 14,44 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 74,67 eurot

tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 6

(kuus) eurot 22 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2 2.2 N.M-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 149,31 eurot jätta riigi kanda; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 92,56 eurot arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vahur Krinalile; 2.4 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-15745“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on N.M toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema 17.oktoobril 2010.a kella 20.38 paiku juhtis Võhma linnas Tallinna t 26 juures mootorsõidukit registreerimismärgiga 914 Saab XXX joobeseisundis – etanooli sisaldus veres 2,81 mg/g.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud; KarS § 65 lg 1 ja 64 lg

1 alusel liita Pärnu Maakohtu 10. novembri 2010.a. mõistetud 10 kuud vangistust ja

liitkaristuseks mõista üks aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi

jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui N.M

kaheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi alalise elukohaga

xxxxxx xxxx x-x xxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; KarS § 50 alusel võtta N.M-ilt ära

mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks .

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

3

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 riigi õigusabi seaduse on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava N.M-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 788 krooni. Süüdistatava N.M-i

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 92,56 eurot.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 57,53 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 149,31 eurot. Sõiduga

seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei

kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva

advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise

4

õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi

andmiseks tehtud kulutused sõitudele 149,31 (75,93+73,38) eurot jätta süüdimõistetult välja

mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks

õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles

osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 57,53 eurot.

KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 226 krooni, s.o 14,44 eurot. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2 eurot 70 senti.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb N.M-ilt

välja mõista kriminaalmenetluse kuludena, riigi õigusabi tasu 57,53 (38,35 + 19,18) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 17,14 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik