2-17-3976/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. juuli 2017

Tsiviilasja number

2-17-3976

Tsiviilasi

Aiandusühistu

SOLNETŠNOE

avaldus

Aiandusühistu

ŽELEZNODOROŽNIK

vastu

juurdepääsuõiguse eest tasu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. mai 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aiandusühistu SOLNETŠNOE määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Aiandusühistu

SOLNETŠNOE (registrikood: 80015091), esindaja Artur

Pärnoja

Vastustaja

(puudutatud

isik):

Aiandusühistu

ŽELEZNODOROŽNIK

(registrikood:

80029058),

esindaja Aleksandr Šiškin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. mai 2017 määrus ja

saata tsiviilasi nr 2-17-3976 maakohtule tagasi

menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada

Aiandusühistu

SOLNETŠNOE

määruskaebus.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Aiandusühistu SOLNETŠNOE (avaldaja) esitas 14. märtsil 2017 Viru Maakohtule avalduse

Aiandusühistu

ŽELEZNODOROŽNIK

(puudutatud

isik)

vastu

Nädala

tänava

juurdepääsuõiguse eest tasu määramiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku

kanda.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale kinnistu katastritunnusega 51107:009:0028 asukohaga

Nädala tänav Narva linn Ida-Virumaa. Vastavalt Narva Linnavalitsuse 14. jaanuari 1997

korraldusele nr 1370-k läks Nädala tänav koos teega üle avaldaja omandisse. Nädala tänava tee

on eratee. Puudutatud isiku liikmed kasutavad alates 1997. aastast avaldajale kuuluvat teed

Nädala tänaval. Puudutatud isikule kuuluvad Rongi ja Rööpa umbtänavad, kuhu pääseb ainult

mööda Nädala tänava teed.

Avaldaja liikmetest omab Nädala tänavale väljapääsu 16 kinnistut ja puudutatud isiku

liikmetest 60 kinnistut. Muud juurdepääsuteed avalikule teele neil kinnistutel puuduvad.

Avaldaja kannab kõik tee korrushoiu-, lumekoristuse- ja remondikulud ning tasub maamaksu.

Avaldaja on korduvalt teinud puudutatud isikule ettepaneku kulude hüvitamiseks, millest

puudutatud isik on tasunud lumekoristuse arve summas 11 eurot 70 senti. Avaldaja hinnangul

on õiglane hüvitis 273 eurot 83 senti aastas.

2. Viru Maakohus võttis avaldaja avalduse 14. märtsi 2017 määrusega menetlusse ja selgitas

menetlusosalistele hagimenetluse põhimõtteid.

3. Puudutatud isik avaldusega ei nõustunud. Puudutatud isik selgitas, et ei kasuta Nädala tänava

teed oma tööülesannete täitmiseks. Puudutatud isiku omand ei külgne Nädala tänava teega.

Vastuse kohaselt on puudutatud isik valmis hüvitama tee hooldamiseks vajalikud faktilised

kulud. Avaldaja peab tööde planeerides tööd kooskõlastama puudutatud isikuga töö mahu ja

hüvitise suuruse osas.

Puudutatud isik esitas kompromissettepaneku, mille kohaselt sõlmib avaldaja kokkulepe nende

puudutatud isiku liikmetega, kelle omand külgneb üldkasutatava teega. Kirjalikult vormistatud

lepingu olemasolul vaatab puudutatud isik oma üldkoosolekul läbi küsimuse oma liikmetele tee

remondiks ja hooldamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Hüvitise summa kantakse üle avaldaja

arveldusarvele.

4. Viru Maakohtu 13. aprilli 2017 istungil selgitas kohus, et avaldus vaadatakse läbi hagita

menetluses, avaldajal tuleb välja selgitada, kes on puudutatud isikud (kinnistute omanikud), kes

kasutavad avaldaja erateed. Kohus andis avaldajale tähtaja 30 päeva omaniku ja/või liikmete

nimekirja esitamiseks. Avaldaja täitis kohtunõude tähtaegselt.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus jättis 22. mai 2017 määrusega avaldaja avalduse läbi vaatamata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras, et tsiviilasjas puuduvad hüvitatavad

menetluskulud.

Maakohus asus seisukohale, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaselt eeldab

juurdepääsutee eratee omaniku ja kasutajate kokkulepet. Kokkuleppe mittesaavutamisel

määrab tasu suuruse kohus. Juurdepääsuteena kasutab avaldaja erateed 60 puudutatud isiku

liiget. Avaldaja on teinud ettepaneku tasu maksmiseks liikmelisusel põhinevale juriidilisele

isikule, mitte juurdepääsuteed kasutavate kinnistute omanikule. Kuna ettepanekud tasu

kokkuleppimiseks kinnisasjade omanikega puuduvad, puudub ka vaidlus ning kohtul pole alust

asja menetleda, sest avaldaja õigusi ei ole rikutud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja saata tsiviilasi

maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt pöördus avaldaja kohtusse nõudega puudutatud isiku kui juriidilise

isiku vastu. Puudutatud isik on aiandusühistu territooriumil olevate maatükkide omanik.

Puudutatud isikuga seotud isikud kasutavad regulaarselt ja aktiivselt avaldajale kuuluvat teed.

Avaldaja on korduvalt edastanud puudutatud isikule ettepanekuid/nõudeid tasuda tee

kasutamise eest. Puudutatud isik on kinnitanud ettepanekute/nõuete kätte saamist. Seega on

avaldaja täitnud AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud tingimused.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 67 lg-le 1 ja §-le 68 on puudutatud isikule

edastatud ettepanek adresseeritud kõikidele puudutatud isiku liikmetele. Puudutatud isiku

põhikirja p 14.6 kohaselt on puudutatud isiku juhatusel õigus sõlmida lepinguid ja teostatud

tehinguid puudutatud isiku nimel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb tühistada

ning saata maakohtule avaldaja avalduse menetluse jätkamiseks. Avaldaja määruskaebus

kuulub rahuldamisele.

8. Maakohus on 14. märtsi 2017 määruses käsitlenud avaldaja avaldust hagiavaldusena (tl 41)

ja 13. aprilli 2017 istungil selgitanud, et avaldus vadatakse läbi hagita menetluses ja avaldajal

tuleb välja selgitada, kes on puudutatud isikud (kinnistute omanikud), kes kasutavad avaldaja

teed (tl 72). TsMS § 475 lg 1p 131 kohaselt on hagita asjaks avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad. Seega kuulub avaldaja poolt esitatud avaldus

lahendamisele hagita menetluse sätete alusel.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajal on kohustus välja selgitada kõikide

kinnistute omanikud, kes kasutavad avaldajale kuuluvat erateed. Avaldaja on esitanud

puudutatud isiku liikmete nimekirja (tl 75). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita

menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 198 lg 3 alusel kaasab kohus hagita

menetluse osalised omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse

kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole

menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab

seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või

asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. TsMS § 6182 lg 1

kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjades

menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab,

samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus ei pea valla-

või linnavalitsust menetlusse kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja

lahendamisele.

9. Riigikohus on 17. mai 2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p-s 24 selgitanud, et

TsMS § 198 lg 3 esimese lause ja § 6182 lg 1 esimese lause oluline kohtupoolne rikkumine on

see, kui asja lahendamisse ei kaasata kõiki kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine

puudutab (st kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla,

omanikke) ega kinnisasjade asukohajärgset vallavalitsust. Nimetatud reegel on üks olulisemaid

põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus

lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka

avaliku võimu seisukohtadega.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldaja avalduse saab jätta läbi vaatamata põhjusel,

et avaldaja on teinud ettepaneku tasu maksmiseks puudutatud isikule kui juriidilisele isikule,

aga mitte kõigile juurdepääsuteed kasutatavatele kinnistute omanikele eraldi. TsMS § 198 lg 3

kohaselt kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Käesolevalt maakohus seda ei

ole teinud.

10. AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu

määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on 16. jaanuari

2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p-s 10 jj leidnud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt

tuleb juurdepääsutasu kindlaks määrata ja välja mõista avaldajalt puudutatud isikute kasuks

ning selleks tuleb välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud juurdepääsutasu määramise

diskretsiooniotsuse tegemiseks ning et tasu üle otsustamiseks tuleb kohtul kaaluda tasu

määramise põhjendamiseks esitatud erinevaid asjaolusid.

Riigikohus on 22. veebruari 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-16 p-s 16 selgitanud, et

eratee omanikul on õigus nõuda eratee teistelt kasutajatelt AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud tasuna

vähemalt tee kasutamisega kaasnevate ja tee omaniku kohustuste täitmiseks vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse üle otsustamisel tuleb arvestada, millised abinõud on igal üksikul

juhul tee omanikule tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks mõistlikult vajalikud.

Sõltuvalt abinõudest ja nende maksumusest kujuneb kulutuste suurus, mida eratee omanik peab

regulaarselt kandma, et neid kohustusi täita. Samuti saab pidada tee omamisega kaasnevaks

kohustuseks maamaksu tasumise kohustust maa eest, mis vastab kasutatava tee pindalale. Seega

tuleb kolleegiumi hinnangul vähemalt üldjuhul juurdepääsutasu määramisel arvesse võtta ka

tee hooldamiskulusid.

Kuna maakohus on rikkunud juurdepääsutee tasu kindlaksmääramise menetlemisel

TsMS § 198 lg 3 esimeses lauses ja § 6182 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhimõtteid ja asja

lahendamisse ei kaasatud kõigi kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine puudutab

(st kõiki kinnisasjade omanikke, kes juurdepääsutee tasu maksmise kohustus võib puudutada)

ega kinnisasjade asukohajärgset vallavalitsust, tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

11. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt

maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke