1-17-6495/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-17-6495 Lk 1 / 3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2017.a. Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6495 (17267000539) Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Evi Goldschmidt Prokurör Liisa Nuut Kriminaalasi Aleksander Viik süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras

Süüdistatav Aleksander Viik

Isikukood või sünniaeg: 38503294242 Eluvõi asukoht ja aadress: Kodakondsus: xx Haridus: xx Emakeel: xxx Töökoht või õppeasutus: xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2564 lg 4; § 2565 lg 1 p 1 ja lg 2; 180 lg 1, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada Aleksander Viik KarS § 424 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.07.2017 - 05.07.2017, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda Aleksander Viigil veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, juhul kui Aleksander Viik ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

1-17-6495 Lk 2 / 3

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Aleksander Viiki osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 75 lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Aleksander Viigilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks.

Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

2. Välja mõista süüdimõistetult menetluskulud riigituludesse 352,50 eurot sundraha, s.o. vähendatult KrMS § 2565 lg 2 alusel ja 72 eurot tasu riigi õigusabi eest, kokku 424,50 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700047629. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Tõkendit ei ole. 4. Asitõendeid ei ole. 5. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada KrMS § 318, § 319 toodud alustel apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

1-17-6495 Lk 3 / 3

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Aleksander Viiki (Viik) süüdistatakse selles, et tema 03.07.2017. a kella 21.16 ajal, juhtis alkoholijoobe seisundis Pärnu linnas x juures mootorsõidukit Audi A4 riikliku registreerimismärgiga xx Aleksander Viigi kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 nr ARKB-0019, tuvastati Aleksander Viigi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulem 1,34 mg/l alkoholi, milline on joobeseisundiks liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt. Aleksander Viik rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg 1. Seega Aleksander Viik, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Aleksander Viigile KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Aleksander Viigil 03.07.2017. a kuni 05.07.2017. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Aleksander Viik ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Aleksander Viigilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. KrMS § 180 lg 1 alusel ja kiirmenetlusest tulenevalt tuleb süüdimõistetul hüvitada riigile menetluskulud - sundraha poole võrra vähendatult ning kaitsja kulu summas 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik