2-17-5355/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2017. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-17-5355 Tsiviilasi R T hagiavaldus R T vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes Avaldus R T avaldus hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R T (alaealine laps), isikukood *, elukoht *, *, *, * Hageja seaduslik esindaja M T (alaealise lapse ema), isikukood *, elukoht *, *, *, *, e-post * Hageja lepinguline esindaja advokaat Kristjan Nõges, Advokaadibüroo Lepmets & Nõges, auskoht Meistri 12, 13517 Tallinn, e-post menetlus@lepmetsnoges.eu Kostja R T (alaealise lapse isa), isikukood *, elukoht *, *, *, e-post * Kostja lepingulised esindajad Birgit Riivits ja/või Tanel Riivits, Themis Õigusbüroo Lõuna OÜ, e-post menetlus@themis.ee Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja R T avaldus kostja R T vastu esitatud hagist loobumiseks ja võtta vastu hageja loobumine hagist R T vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes ning lõpetada tsiviilasjas menetlus.

2. Edastada määrus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Jätta tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda. 2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kandnud käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses menetluskulu summas 950 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu, mis jätta kostja enda kanda. 3. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu hageja kantud menetluskulusid.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

1. Hageja nõue 04.04.2017. a esitas hageja R T (alaealine laps) lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja R T (alaealise lapse isa) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt taotleb hageja kostjalt igakuise elatise väljamõistmist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates hagi esitamisest kuni 22.04.2018. a. Lisaks taotleb hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates märtsist 2016 kuni 2017. a märtsini summas 2640 eurot. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga ning kostja elukoht on Soome Vabariigis, kus viibib enamuse ajast. Viimase 206 kalendripäeva jooksul on kostja elanud hagejast eraldi vähemalt 152 päeva e ligikaudu 74% ajast. Hagejal puudub kindlus selles, kas kostja täidab oma ülalpidamiskohustust või millal ta seda täidab. Kostja viibib ebaregulaarselt Eestis, kuid hageja vajab ülalpidamist stabiilselt ja igakuiselt. Seetõttu leiab hageja, et kostja ülalpidamiskohustus on vajalik asendada igakuise elatise maksmisega. Hageja palub asja menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Avaldus hagist loobumiseks 26.06.2017. a esitas hageja esindaja vahendusel kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja soovib avalduses loobuda esitatud hagist ning palub lõpetada tsiviilasja menetlus otsust tegemata. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

3. Kostja seisukoht Kostjal ei ole vastuväited hageja avaldusele hagist loobumiseks, kuid kostja ei nõustu hageja pakutud menetluskulude jaotusega. Kostja hinnangul ei olnud hagi esitamine põhjendatud, mistõttu tuleb jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda. Kostja palub hagist loobumine vastu võtta ja lõpetada tsiviilasja menetlus ning jätta kostja menetluskulud, s.o lepingulise esindaja tasu summas 950 eurot, hageja esindaja M T kanda.

4. Kohtu seisukoht 4.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ning kohus määras kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hageja avaldusele. Kostja ei vaielnud hagist loobumise avaldusele vastu. 4.2. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja R T (lepingulise esindaja vahendusel) avalduse kostja R T vastu esitatud hagist loobumiseks ja võtab vastu hageja loobumise hagist R T vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 4.3. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. Kohus selgitab, et TsMS §

432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4.4. TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 5.1. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Riigikohus on 28.09.2011. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 (p 14) asunud seisukohale, et nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 5.2. Kostja on palunud käesolevas tsiviilasjas jätta kostja menetluskulud, summas 950 eurot, hageja seadusliku esindaja M T kanda. 5.3. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonist tulenevalt ei ole võimalik jätta menetluskulusid esindajate kanda, kuna menetluskulude jaotuse sätted võimaldavad menetluskulu jätta vaid poolte kanda.

TsMS § 198 lg 1 p 1 järgi on menetlusosalised hagimenetluses – pooled ja kolmas isik. TsMS § 205 lg 1 järgi on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale, siis alates nimetatud seaduse jõustumisest on ülalpidamise nõudes hagejaks alaealine laps, mitte tema seaduslik esindaja. Seega tuleks kostja menetluskulude (lepingulise esindaja õigusabikulu) hageja kanda jätmise korral TsMS § 168 lg 4 alusel mõista menetluskulud välja alaealiselt lapselt, mitte hageja seaduslikult esindajalt.

5.4. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada TsMS § 162 lõiget 4 ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on ülalpidamisasjaga, milles hagejaks on kostja alaealine laps. Seega juhul, kui menetluskulud jääksid hageja kanda, peaks ta neid kandma selle ülalpidamise arvel, mida kostja talle annab (lapse varale täitemenetluses pööratakse sissenõue üldises korras). Ka Riigikohus 28.09.2011. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 (p 16) juhtinud tähelepanu asjaolule, et juhul kui kostja esitab jõustunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse, on hageja võlgnikuna ka täitemenetluse osaline (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 1). Täitemenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei keela pöörata sissenõuet lapse varale ega näe ette lapse varale sissenõude pööramiseks erisätteid. Järelikult on laps võlgnikuna täitemenetluse osaliseks, kelle varale pööratakse sissenõue üldises korras (TMS 2. osa). 5.5. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud alaealise hageja kanda. Kohustatud vanema menetluskulude väljamõistmine alaealiselt lapselt on lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik (Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2011. a lahend tsiviilasjas nr 2-10-31583). 5.6. Arvestades eeltoodut jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kandnud käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses menetluskulu summas 950 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu, mis jätta kostja enda kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu hageja kantud menetluskulusid. 5.7. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik