1-17-4762/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2017, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4762 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro

Kriminaalasi V.K süüdistatuna KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav V.K

isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kõrgharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: XXX karistatus: kriminaalkorras varem karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 04.05.2017 Kaitsja

riigi õigusabi korras advokaat Anu Pärtel (kohtueelses menetluses) RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada V.K KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis)

kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja sisse V.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.-04.05.2017, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista temale 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui V.K ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 alusel määratud järgnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohustada V.K katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid,

st

1. elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil ;

XXX

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

2 vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata V.K-le kohustus osaleda katseajal kriminaalhooldaja poolt ettenähtavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kinnitada V.K poolt endale võetud täiendav kohustus hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire

diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise

meditsiiniasutuse poolt määratud ajal (vastuvõtule saab registreeruda TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku sõltuvushäirete õe telefonil 731 9100). KarS § 78 p 1 alusel hakata V.K katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 04.07.2017. KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ning KarS

§ 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustus kohalduvad V.K-le alates kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata V.K katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse tähtaega hakata arvestama alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohustada V.K viima juhiluba elukohajärgsesse Maanteeameti

liiklusregistri büroosse 5 (viie) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

V.K suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2. Menetluskulud

Välja mõista V.K-lt kriminaalmenetluse kuludena riigituludesse II astme

kuriteos süüdimõistmise korral väljamõistetavast sundrahast 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Muud menetluskulud, st:

− järelejäänud osa II astme kuriteos süüdimõistmise korral väljamõistetavast sundrahast, st 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot;

− ekspertiisi tegemise kulu 14 (neliteist) eurot;

− riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot; s.o kokku 527 (viissada kakskümmend seitse) eurot jätta riigi kanda.

Võimaldada V.K temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul, s.o hiljemalt 20.07.2018. Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003

3

Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbriks 99917700041560 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud summade selleks

tähtajaks vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult

vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu V.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.05.2017 kella 15.54 paiku Tartumaal Tartu

vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 12. kilomeetril mootorsõidukit Audi 80

registreerimismärgiga XXX, kui tema veres oli etanoolisisaldus 3,31 +/- 0,07 mg/g kohta. Sellega pani V.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb kohtult tunnistada V.K süüdi KarS § 424 järgi ja mõista temale

karistuseks vangistus kestusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka

V.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 02.-04.05.2017, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuulub seega vangistus kestusega 4 kuud ja 27 päeva. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 mitte pöörata V.K karistust täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 8 pandud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Vastavalt LS § 127 on V.K kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama

oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt KarS § 75 lg 1 punktidele 1-6 on V.K käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

4

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks

määrata V.K-le täiendavalt KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustuse läbida

liiklusohutuse või alkoholisõltuvuse alane sotsiaalprogramm vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele. KarS 75 lg 4 alusel võtab V.K endale kohustuse alates kohtulahendi kuulutamisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja

tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumis (registreeruda tuleb TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 731 9100, öeldes, et soovitakse vastuvõtule “Kainem ja tervem Eesti“ projekti raames) ja läbima hindamise meditsiiniasutuse poolt määratud ajal. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks kaitsjatasu kohtueelses menetluses 48 eurot, verest

joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot ja sundraha 705 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistatava igakuine sissetulek on vanaduspension, mille suuruseks on 270 eurot ja millest jääb isikule igapäevasteks kulutusteks pärast arvete tasumist kasutada ca 200 eurot, on kogu menetluskulu hüvitamine talle ilmselt üle jõu käiv, mistõttu tuleb V.K-lt välja mõista menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt, kohustades teda tasuma 12 kuu jooksul tasuma sundrahast 240 eurot, ülejäänud osa sundrahast, s.o 465 eurot, kaitsjatasu summas 48 eurot ja verest joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot jätta riigi kanda. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ning et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb V.K süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik