1-15-11015/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 04. juuli 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-11015 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Anu Toluk (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 04.07.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid O.V tingimisi enne ´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu

O.V isikukood XXX, xxx ,

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. O.V

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 12.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.V i ´ tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.V istatud Harju Maakohtu 09.03.2016 kohtuotsusega 274 lg 2 on süüdi tunn KarS § p 3 karistati 65 lg 2 alusel 1 aasta järgi ja KarS § 10 kuu 26 vangistusega. päeva Karistuse kandmise . algus 09.03.2016 04.02.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses O.V kohta koostatud tal puuduvad iseloomustusest nähtub, et kehtiv distsiplinaarkaristus . ad ed

Enne vangistust elas xxx . H.`i juures aadressil: xxx üürikorteris. Sissekirjutust omab ema M . Ema ei ole nõus poja elama asumisega tema juurde. Puuduvad andmed, kas isikul on võimalik minna elama isa xxx, kuna isaga ei olnud võimalik kontakti võtta. Lisaks vabanemisel võimalik kasutada öömajateenust, taotleda elt sotsiaalpinda või k xxx valitsus asutada majutusteenust, mille suhtes isik ei ole huvi ega soovi näidanud. 6 klassi haridus, käinud ka erikoolis. Kinnipeetaval on

Enne vangistust oli tegevuseta. Isiku sõnul on ta töötanud mitmetel juhutöödel xxx ja xx valdkonnas. Materiaalse kasu saamise eesmärgil on pannud toime varavastaseid kuritegusid, on

kasutanud ka korduvalt vägivalda. Vangistuse jooksul on isikut toetanud materiaalselt ema. Seisuga 23.05.2017 on isikul täitmata rahalisi nõudeid summas ca 9081,79 eurot. Vabanemisel

2

isikul vanemad, . töökoht puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad õde, poolvend, tütar ja tütre ema Isiku tutvusringkond koosnes enne vangistust valdavalt kriminaalse taustaga isikutest, kellega ta enda sõnul enam ei suhtle. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad süüteod. korduvad Isiku

sõnade kohaselt tarvitas ta vabaduses olles alkoholi praktiliselt iga päev. Alkoholijoobes olles

võib käituda ettearvamatult ja kasutada vägivalda. Teda on karistatud väärteokorras AS § 70

rikkumise eest 2x (2008, 2009). Viimase röövi pani toime alkoholijoobes. On läbinud vanglas

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening xxx . On proovinud narkootikume. Kinnipeetav on ning „ “ kriminaalkorras karistatud 5 korda ning reaalset vangistust kannab 1. korda. Vangistuse jooksul

on isiku suhtes korduvalt kohaldatud VangS § 69, täiendavaid julgeolekumeetmeid (ka käesoleval ajal). Tallinna vanglas töötas Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus

xxx 2013-2014.a. 2 aasta jooksul on 68 n 65 Tegu %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõe äosus 2 aasta jooksul %.

on avalikkusele kõrgohtliku isikuga. ´ Viru Vangla ei toeta O.V i tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole O.V ema nõus poja elama asumisega tema juurde. Samuti pole ta nõus poega vanglast vabanemisel majanduslikult toetama. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Isikul on võimalus taotleda vabanemisel

sotsiaaelamispinda või majutusteenust. Kinnipeetava isaga ei õnnestunud kontakti saada, et

kontrollida tema elukohta. Isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusel on olnud 3 korda . , viimasel katseajal pani toime uue kuriteo, kontrollnõudeid täitis mitterahuldavalt Läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning „ “ xxx

Prokurör ei toeta

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. O.V ei soovi e lt vabaneda. nnetähtaegse

Kohus tutvunud esitatud materjalidega

O.V ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud arvamuse, leiab, et O.V

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustav – tema käitumist nii ad andmed kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

O.V kannab vanglakaristust eest, mis on võimuesindaja suhtes toimepandud vägivalla liidetud varasemalt kandmata karistusega. Karistusregistri andmetel on röövimise eest mõistetud O.V varasemalt karistatud tingimisi ja reaalse vangistusega ning rahalise karistusega. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ning st tingimisi enne tähtaega vangistuse

vabastamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Käesolevat karistust kannab mitme kohtuotsuse liitmise teel.

Vabanedes puudub kinnipeetaval nii elukoht ja garanteeritud töökoht. Distsiplinaarkaristused puuduvad. sikut, kellel puudub vabaduses kindel Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega i alukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga.

Kohus leiab, et kuna isik on juba 3 korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud

oma käitumist muuta s , ei ole seega varasemad karistused ja määratud eaduskuulekamaks

kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei

3 ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud rahuldav, ta on olnud hõivatud tööga ja osalenud sotsiaalprogrammides. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus

mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et arvestades O.V kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut ja varasemat elukäiku, ei ole O.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine

õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on

seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse

sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel 04.02.2018 7 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- on see tingimus isikul puuduvad kehtiv

06 p 8.1). Käesolevas asjas täidetud, kuna ad

distsiplinaarkaristus ning ed hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada ebaseaduslikke meetmeid. O.V oli 3 korral määratud kriminaalhooldusele ning viimane neist ebaõnnestus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

4 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.V

vabastam a temale Harju Maakohtu 09.03.2016 karistuse at otsusega mõistetud kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /