3-15-2652/423-15-2652/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2017, Tallinn Haldusasja number 3-15-2652 Haldusasi MTÜ Luite Selts, JL, KG, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24. augusti 2015. a projekteerimistingimuste nr 231210 õigusvastasuse tuvastamiseks, Tehnilise Järelevalve Ameti 14. oktoobri 2015. a otsuse nr 1-10/15-296, millega väljastati ehitusluba nr 1512299/01049 Veerenni tn raudteeülesõidukoha täielikuks lammutamiseks, õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna linna Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisele suunatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks taastada Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemisele eelnenud olukord Menetlusosalised Kaebajad – MTÜ Luite Selts, JL, KG, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ, esindaja v.adv Kristel Valk Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet, esindaja Mariann Loide Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13. mai 2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Luite Selts, JL, KG, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta MTÜ Luite Selts, JL, KG, OÜ Hort Auto ja Boksipeatus OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. mai 2016. a määrus haldusasjas nr 3-15-2652 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-2652 2(7) 1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 07.06.2011 ehituslubadega nr 49740, 49741 ja 49742 lubati projekti „Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas“ realiseerimine. Projektiga on ette nähtud Veerenni tn lõigu ümberehitamine Kauna tn ja raudtee vahel, elektri maakaabelliini paigaldamine ja tänavavalgustuse paigaldamine. Ehitisregistrile esitati 29.08.2011 ehitamise alustamise teatised eelnimetatud ehituslubade alusel ehitustööde alustamise kohta.

Kaebus on esitatud nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui avalikes huvides. Tallinna linn on jätnud õigusvastaselt tegemata detailplaneeringu koostamise menetluse. Projekteerimistingimuste väljastamine ilma detailplaneeringuta oli õigusvastane. Need on vastuolus linna üldplaneeringuga, mis näeb ette raudteeülesõidu olemasolu. Ehitusloa andmisel on rikutud menetlusnorme ja need on sisuliselt õigusvastased.

Liiklusvoo suunamine Viadukti tänavale suurendab liiklusmüra ja saastet. Pikeneb bussimarsruut, Viadukti tn ja Tehnika tn ühendav ringristmik on ohtlik. Oluliselt suureneb kütusekulu ja aeg, et jõuda teisele poole raudteed Veerenni tänaval. Äriühingutest kaebajate klientidel kulub rohkem aega äriühingute ettevõtete juurde jõudmiseks. Operatiivautode juurdepääs halveneb. Raudteeülesõidu sulgemine rikub füüsilisest isikutest kaebajate õigust elule ja tervisele, õigust vabalt liikuda ja elukohta valida ning tervise ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.

Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Haldusasja nr 3-15-1487 kohtulahendites esitatud põhjendused on asjakohased ka praegusel juhul. Kaebajatel ei ole õigust esitada kaebust avalikes huvides põhjendusega, et kaebajate arvates tuleks lahendada küsimus detailplaneeringuga, mida haldusorgan ei ole sellele vaatamata kehtestanud. Tulenevalt PlanS §-st 141 võib populaarkaebuse esitada planeeringu kehtestamise otsuse

3-15-2652 3(7) vaidlustamiseks. Veerenni tn raudteeülesõidu lammutamiseks ja raudteeülesõidu sulgemiseks ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik (PlanS § 125 lg 1; vt kohtulahendid asjas 3- 15-1487). Tallinna Ringkonnakohus selgitas eelviidatud asjas, et ülesõidu lammutamine ei ole vastuolus üldplaneeringuga.

Sõltumata vaidlustatud ehitusloast ja projekteerimistingimustest ei ole vaidlusaluse raudteeülesõidu kasutamine võimalik. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.06.2011 ehituslubadega nr 49740, 49741 ja 49742 lubati projekti „Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas“ realiseerimine. Selle projektiga kavandati Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemine. Ehituslubade alusel ehitatud haljasala ja sõiduteed servavad äärekivid välistavad sõidukiga raudtee ületamise. Kaebajad on nende lubade vaidlustamise võimaluse ilmselgelt minetanud. Kohtud on haldusasjas nr 3-15-1487 leidnud, et mitmed ehitusload ja detailplaneeringu lahendus on koostatud arvestusega, et Veerenni tn raudteeülesõit suletakse. Tallinna Linnavalitsus on 07.08.2013 korraldusega nr 1061 kehtestanud Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneeringu, kus on põhijoonisel liikluslahenduses juurdepääs Viadukti tänava kaudu ning Veerenni tn on kujutatud suletuna. Kaebajad ei saa eeldada, et kehtivaid ehituslube ei realiseerita. Isegi kui jaatada kaebajate kaebeõigust, ei oleks kaebuse eesmärk saavutatav 2011. a ehituslubade tõttu.

Raudteeülesõidu sulgemine on haldusaktide alusel toimunud tegevuse realiseerimise tulemus. Lubade alusel ellu viidavat tegevust ei ole võimalik vaidlustada lubadest eraldiseisvalt.

Kaebajad väidavad liikluskoormuse suurenemist, müra ja saaste suurenemist, ligipääsu halvenemist kaebajate kinnistutele jm negatiivseid mõjusid. Kaebajad ei väida aga, et need mõjud ületaksid normatiive ja kaebajad peaksid olema selliste mõjude väljas kogu aeg. Subjektiivse õigusena ei ole käsitatav õigus otstarbekamale teekonnale või ühistranspordi trajektoorile. Sõiduteekond on muutunud küll 2 km pikemaks, kuid ära on kadunud vajadus oodata tõkkepuu taga. Tallinna linn on lükanud ümber väited ohust ringristmikul.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Kaebajad jäävad varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus on kaebuse tagastamisel jätnud tähelepanuta kaebuse väited ning ei ole kaebuse tagastamisel võtnud arvesse nõuet, et kaebuse tagastamine on lubatud vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Kaebus tuleb sisuliselt läbi vaadata ja anda kaebajatele võimalus esitada oma seisukohti kohtuistungil.

Halduskohus jättis tähelepanuta kaebajate väited Veerenni põigu ja Viadukti tee ristmiku ning Viadukti tn otsas asuva ringristmiku ohtlikkuse kohta.

Kaebajatel puudus teave 2011. aastal väljastatud ehituslubade kohta enne 2012. a oktoobrit. 2012. a novembris selgitasid Tallinna linna esindajad, et raudteeülesõitu veel ei suleta ja selgitati, et enne ülesõidu sulgemise otsuse vastuvõtmist tehakse liiklusuuring. Seetõttu puudus kaebajatel vajadus 2011. a antud ehituslube vaidlustada. Need ehitusload on kaotanud kehtivuse, kuna ehitamist ei alustatud kahe aasta jooksul lubade väljastamisest (ehitusseaduse § 25 lg 2). Kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku ehituslubade nr 49741 ja 49742 alusel toimunud tööd ning neist ehituslubadest ei tulene raudteeülesõidu sulgemist. Veerenni

3-15-2652 4(7) raudteeülesõit paiknes katastriüksusel nr 78401:116:0055, mille osas ei väljastatud 2011. aastal ühtki ehitusluba. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 13.07.2015 määruses asjas nr 3-15-1487, et kaebajatel on võimalik vaidlustada raudteeülesõidukoha sulgemist edaspidi antava ehitusloa vaidlustamisel. Kaebajad on seda praeguses asjas teinud. Kaebajad ei olnud teadlikud, et kui ümbersõidu ehitamist alustati, siis toob see kaasa raudteeülesõidukoha sulgemise.

Raudteeülesõit oli olulise avaliku huviga rajatis, mille puhul tuleb PlanS § 125 lg 1 kohaselt kehtestada detailplaneering. Seda kinnitab tuhandete inimeste allkirjade kogumine raudteeülesõidukoha sulgemise vastu. TeeS § 23 lg 1 kohaselt võib avalikult kasutatava tee likvideerida, kui seda ei kasutata pärast uue tee ehitamist või mõnel muul põhjusel. Tee sulgemine ei saa toimuda ilma puudutatud isikuid kaasamata. Üldplaneeringu joonisel on kajastatud raudteeülesõit ning nähtud ette see perspektiivse eritasandilise ristmikuna. Seetõttu oli raudteeülesõidu sulgemiseks vajalik üldplaneeringu muutmine. Tegemist on PlanS § 75 lg 1 p-de 1 ja 23 kohaselt üldplaneeringu küsimusega. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga saab toimuda vaid kaalukatel põhjustel, ent praegusel juhul ei ole detailplaneeringut kehtestatud.

Lisaks ehitusloale peab reaalse ehitustegevuse alustamiseks olema tehtud pädeva haldusorgani otsustus. Selline otsustus on haldustoiming ja halduskohtus vaidlustatav eraldi ehitusloast. On ilmne, et kui 2011. aastal väljastatud ehituslubade alusel alustati raudteeülesõidukoha sulgemist mitu aastat hiljem, siis toimusid lammutustööd eraldi otsustuse alusel.

Liikluse ümbersuunamise tõttu on kaebajad sunnitud kasutama standarditele mittevastavaid ja ohtlikke teid. Ekspert A. Kendra arvamust ei ole ümber lükatud. Selliste teede kasutamisest tuleneb oht füüsilisest isikust kaebajate elule. Ka raudteeülekäigukoht on muudetud ohtlikuks nende eludele. Tõenditele ei tugine väide, et Luite asum on muutunud liikluse poolest rahulikumaks. Raudteel liikus päevas vaid kaks rongi. Pikenenud on sõidutee Luite asumist kesklinna ja tagasi. Ekslik on seisukoht, et kuna ringteele on väljastatud kasutusluba, siis ei ole ringtee ohtlik. Suuremate vihmasadudega kaasnenud üleujutuste jm asjaolude tõttu on korduvalt olnud häiritud operatiivautode jõudmine Luite asumisse.

Kaebus on esitatud populaarkaebusena. Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole võimalik. Ülesõidu sulgemine on otsustatud haldusaktidega – ehituslubadega nr 49740, 49741 ja 49742 ning TJA 14.10.2015 otsusega nr 1-10/15-296 – ning kaebajail on nende aktide vaidlustamiseks olnud piisavalt võimalusi. Muid eraldiseisvaid toiminguid ei ole ülesõidu sulgemiseks tehtud.

Asjakohatu on kaebajate väide, et nad võisid eeldada, et 2011. a ehituslube nr 49740, 49741 ja 49742 kunagi ei realiseerita. Kaebajad on väljendanud rahulolematust raudteeülesõidu sulgemisega alates 2012. aastast ning oleks saanud neid ehituslube vaidlustada. Halduskohus on õigesti tuginenud haldusasjas 3-15-1487 jõustunud kohtulahenditega tuvastatule. Tallinna Ringkonnakohus selgitas selles asjas, et kehtivate haldusaktide alusel toimingute tegemist ei saa pidada õigusvastaseks. Kaebusest ei nähtu, et vastustaja tegevus võiks kaebajate õigusi rikkuda ehituslubades sätestatust ulatuslikumalt või viisil, mida ei olnud võimalik ette näha juba ehituslubade väljastamise järgselt ja nende vaidlustamistähtaja jooksul. Kuivõrd Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisega seonduvad vastustaja väljastatud ehitusload on kehtivad ja Tallinna linnal puudus kohustus täiendavate haldusmenetluste läbiviimiseks, siis puudub kaebajatel ilmselgelt kaebeõigus kehtivate ehituslubade realiseerimise vaidlustamiseks.

3-15-2652 5(7) Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajate õigusi ei rikuta ka praeguses asjas ulatuslikumalt, kui ehituslubadega ette nähtud.

Ekslik on kaebajate seisukoht, et nad võisid tugineda õiguspärasele ootusele, et 2011. a ehituslube ei realiseerita. Tagasipöörderingi killustikalus rajati 2012. aastal, mis kajastub ka Maa-ameti kaardiserveri ortofotol seisuga 25.04.2013. Halduskohus on õigesti leidnud, et olukorras, kus Veerenni tänavale ehitatakse projektijärgne tagasipöördering, mis teeb ülesõidu kasutamise võimatuks, ei ole enam määrav, kas raudteeülesõit kui katastriüksusel nr 78401:116:0055 paiknev rajatis (raudteeliiprite vahel asuvad betoonplaadid ning signaalid ja foorid) lammutatakse või mitte, sest igal juhul oleks liiklusreeglite kohaselt raudtee ületamine sõidukiga välistatud.

Haldusasjas 3-15-1487 on tuvastatud, et detailplaneeringu koostamine ülesõidu lammutamiseks ei ole vajalik ning vastuolu Tallinna üldplaneeringuga puudub. Alusetu on kaebajate väide, et nende õigusi rikutakse sellega, et nad peavad kasutama ohtlikku ringristmikku. Nähtavus ringristmikul vastab õigusnormidele ja standardile EVS 843:2003, p.8.2.3. Buss ei pea suunduma vastassuunavööndisse.

Sarnases haldusasjas nr 3-16-302 on jõustunud kohtulahendiga kaebus sarnastel põhjustel tagastatud.

Raudteeülesõidukoha lammutamiseks ei ole vaja detailplaneeringu kehtestamist. Kohalikul omavalitsusel on kaalutlusruum otsustamisel, kas rajatis on olulise avaliku huviga. Planeerimisseaduse eelnõu seletuskirjas kirjeldatud tingimustele raudteeülesõit ei vasta. Isegi kui tegemist oleks olulise avaliku huviga rajatisega, ei ole detailplaneering vajalik sellise rajatise lammutamiseks.

Halduskohus selgitas õigesti, et raudteeülesõidukoha lammutamisega on arvestatud mitme varasema ehitusloa väljastamisel ja detailplaneeringu kehtestamisel. Halduskohus on asjaolusid õigesti hinnanud. Vahetult enne raudteeülesõidukoha sulgemist läbis seda raudteelõiku ööpäevas 50 rongi, mistõttu tuli ka operatiivautodel oodata rongide möödumist. Mootorsõidukitele mõeldud ülesõidukoha lammutamine ei muutnud raudtee ületamist jalakäijatele ohtlikumaks, sest liiklusmärgid kohustavad vedurijuhti andma ületuskohale lähenedes helisignaali.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-2652 6(7) lammutamiseks väljastatud ehitusloa vaidlustamise, lammutamise õigusvastasuse tuvastamise või kohustamiskaebuse lahendamise seisukohast tähendust. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu.

3-15-2652 7(7) (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe