4-17-1270/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-17-1270

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1270 (233017001029) Väärteoprotokolli number - Kohtunik Astrid Asi (kirjalikus menetluses) Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Eduard Tolli isikukood 38301312237, elukoht xxx, xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel vene keel, keskeriharidus, töökoht AS xxx Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Väärteoasi Eduard Tolli kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku Gert Kaasiku 27.02.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233017001029 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1, § 120 lg 1 § 132 p 3 ja § 155-156

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 27.02.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 233017001029.

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetlus Eduard Tolli suhtes liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-17-1270 2

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Gert Kaasik koostas 27.02.2017 kiirmenetlus otsuse väärteoasjas nr 233017001029. Otsuse kohaselt juhtis Eduard Tolli 27.02.2017 mootorsõidukit liikudes Sillamäel, Gagarini tänaval, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Tema juhtimisõigus on peatunud liiklusseaduse § 124 lg 3 p 1 alusel seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega alates 16.02.2017.a. Süütegu on tõendatud Maanteeameti registri andmetega. Otsuse kohaselt rikkus Eduard Tolli sellega liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja määras liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, so summas 120 eurot.

02.03.2017 esitas Eduard Tolli eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Politseija Piirivalve Ida Prefektuuri otsus tühistada karistuse osas ning teha uus otsus, millega vähendada määratava rahatrahvi suurust. Kaebuse esitaja tunnistab rikkumist. Kuid selgitab, et ta ei märganud juhilubade kehtivusaja lõppu ning koheselt peale kiirmenetluse otsuse kättesaamist pöördus esimesel võimalusel Maanteeameti poole taotlusega juhiloa pikendamiseks. Samuti märgib kaebaja, et ta ei ole liiklusseadust varem rikkunud ning kehtivad karistused puuduvad. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, kellest üks on 4- aastane ja teine 6-aastane. Kaebaja hinnangul on määratud trahvisumma põhjendamata. Juhtimisõigus oli peatatud inimlikest faktoritest tulenevalt, mitte pahatahtliku tegevuse tagajärjel. Trahvi määramisel ei arvestatud asjaolu, et puuduvad varasemad karistused. Kaebaja palus lahendada kaebust kirjalikus menetluses.

Kohus edastas kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuurile, paludes arvamust kirjaliku menetluse kohaldamise osas ja kirjaliku menetlusega nõustumise korral seisukohta kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja esitas 21.03.2017 kohtule oma nõusoleku kirjaliku menetluse rakendamiseks ning seisukoha. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. LS § 201 lg-ga 1 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üldja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse määramiseks. Menetlusalusele isikule on võimalik kohaldada karistusena nii rahatrahvi (kuni 200 trahviühikut) kui ka aresti. Käesoleval juhul võib rikkumise asjaoludega arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü liiklusseaduse § 201 lg 1 mõttes on alla keskmise. See tingib ka karistuse ranguse, s.o karistuse määramise oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades süüteo raskust ja süü suurust ning võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse süü tunnistamist ja kahetsust samuti fakti, et Eduard Tollil ei ole kehtivaid karistusi, leidis kohtuväline menetleja, et rahatrahv suurusega 30 trahviühikut on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta Eduard Tolli kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 vaatab kohus kõnealuse kaebuse läbi kirjalikus menetluses.

4-17-1270 3

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Olles tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega, kohtuvälise menetleja seisukohaga, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele.

Liiklusseaduse § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 124 lg 3 p 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Vastavalt LS § 201 lg-le 1 on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Eduard Tollile ette, et ta juhtis 27.02.2017 kell 00:27 Sillamäe linnas, Gagarini tänaval mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Tema juhtimisõigus oli peatunud alates 16.02.2017 LS § 124 lg 3 p 1 alusel.

Formaalselt vastab kiirmenetluse otsuses toodud sündmuste kirjeldus liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele st. mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhtis otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ning sel hetkel oli tema mootorsõiduki juhtimisõigus peatunud. Nimetatud faktilisi asjaolusid on kaebaja oma ütlustes tunnistanud. Mootorsõiduki juhtimist kaebaja poolt kinnitab ka 27.02.2017 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, milles on fikseeritud juhtimiselt kõrvaldamise aeg ja sõiduk, mida kaebaja juhtis ning mille juhtimiselt ta kõrvaldati. Asjaolu, et kaebajal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, on lisaks kaebaja ütlustele tõendatud ka Maanteeameti andmete väljatrükiga, millest nähtub, et kaebajale 15.02.2007 väljastatud juhiluba nr ET277794 kehtivusaeg lõppes 15.02.2017 ning uus juhiluba nr EV221748 anti välja 28.02.2017. Vahepealsel perioodil, so 16.02-27.02.2017 ei olnud Eduard Tolli nimele kehtivat juhiluba väljastatud.

LS § 124 lg 1 p-st 1 ja 3 tulenevalt peatub juhiloa kehtivusaja lõppedes mootorsõiduki juhtimisõigus. Ajal mil juhtimisõigus on peatunud, on mootorsõiduki juhtimine ajutiselt keelatud. Kuivõrd Eduard Tollile väljastatud juhiloa kehtivusaeg lõppes 15.02.2017 ning uus juhiluba väljastati 28.02.2017, oli tal LS § 124 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ajavahemikul 16.02- 27.02.2017 ajutiselt keelatud mootorsõiduki juhtimine.

Eelnevat kokkuvõttes on tõendatud, et Eduard Tolli juhtis 27.02.2017 mootorsõidukit ning ta tegi seda ajal, mil tal oli juhtimisõigus peatunud. Seega esinevad tema tegevuses liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused.

Eduard Tolli selgitas ütlusi andes, et pani rikkumise toime tähelepanematusest. Kaebuses on ta täiendavalt lisanud, et ta ei märganud juhiloa kehtivusaja lõppemist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kaebaja taolised väited kummutaks ning annaks alust arvata, et kaebaja oli mootorsõidukit juhtima asudes siiski teadlik juhilubade kehtivusaja möödumisest.

4-17-1270 4

Kohtu hinnangul on taolistel asjaoludel liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise näol tegemist KarS § 18 lg 3 mõttes hooletusest toimepandud teoga.

KarS § 18 lg 3 sätestab, et kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, on isik pannud teo toime hooletusest. KarS § 18 lg-st 1 tulenevalt on hooletus üks ettevaatamatuse liikidest ning vastavalt KarS § 15 lg-le 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et hooletus on ettevaatamatuse nõrgemaks vormiks. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seadusega kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua koosseisupärase tagajärje saabumise.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et Eduard Tolli tegevuses on tuvastatud liiklusseaduse § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kuid iga süülise väärteo toimepanemise eest ei pea selle toimepanijat tingimata karistama. Süüteo toimepanemisele peab küll järgnema hukkamõistev reageering, kuid see ei tähenda, et hukkamõist peaks kindlasti väljenduma karistuse mõistmises. Viimast tuleks kohaldada ultima ratio põhimõttest lähtuvalt. Kohtu hinnangul peab igal üksikul juhul esmalt hindama, kas eksisteerib muid meetmeid, mis heastaks tekitatud ebaõiglust ning oleks ühtlasi eripreventiivselt efektiivsem suunamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Tulenevalt VTMS § 30 lg 1 p-st 1 on menetlejale antud õigus lõpetada teatud juhtudel väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-29-11 märkinud, et menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-146-03, p 8 ja 25. novembri 2009. a otsus asjas nr3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p-d 15 ja 16 ning 24. aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.

Maanteeameti andmete väljatrükist nähtuvalt on kaebajal B-kategooria juhtimisõigus alates 2002.a, so 15 aastat ning Eduard Tolli enda sõnul ei ole tal seni ühtki liiklusalast rikkumist olnud. Karistusregistrisse kaebajat kantud ei ole. Viimane kinnitab, et 15-aastase juhistaaži jooksul ei ole teda ei liiklusalaste ega ka muude süütegude eest karistatud. Need andmed annavad alust arvata, et menetluse esemeks olev tegu oli ühekordne hooletusest toimepandud väärkäitumine ning kaebaja näol ei ole tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga. Kohtule ei ole teada, et kaebaja oleks pärast kõnealust rikkumist sooritanud uusi õigusrikkumisi. Eduard Tollile väljastati uus juhiluba järgmisel päeval pärast rikkumist ning kohtu hinnangul viitab see asjaolule, et kaebaja on teinud kõik endast oleneva uute süütegude vältimiseks - ta läks koheselt pärast juhilubade kehtivusaja möödumise avastamist taotlema uue juhiloa väljastamist. Nimetatu kinnitab üheselt kahetsuse esinemist ning kaebaja ei ole

4-17-1270 5

mingilgi viisil väljendanud ükskõiksust või üleolevat suhtumist oma rikkumisse, õiguskorda ning sellest tulenevatesse nõuetesse.

Kõik eelnimetatud asjaolud kogumis kinnitavad, et kaebaja süü vaidlustatud otsuses kirjeldatud süüteo toimepanemises on väike. Kohtu hinnangul puuduvad ka asjaolud, mis tingiksid antud asjas avaliku menetlushuvi.

Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on sedavõrd väike, et tema suhtes tehtud väärteootsus tuleb tühistada ning alustatud väärteomenetlus tuleb VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi kohtunik