2-17-7736/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7736 Tsiviilasi H R hagi R R vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H R, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja R R, isikukood *, elukoht *, e-post * Kohtuistungi toimumise aeg

29. juuni 2017. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada H R (isikukood *) ja R R (isikukood *) abielu, mis on registreeritud *. aastal Haapsalu rajooni perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

4. Jõustunud kohtuotsus saata Lääne Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas

100 eurot kostja, mis jääb kostja kanda. 3. Rahuldada kostja taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks ning tagastada kostjale R R 50 eurot, s.o ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust R R arvelduskontole, millelt riigilõiv kohtule tasuti.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav.

1. Hageja nõue ja põhjendused 1.1. 17.05.2017. a esitas hageja H R Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi R R vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja abielu lahutamist, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud 2008. aastal. 1.2. 29.06.2017. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde, kuna kooselu on lõppenud juba aastaid tagasi, kostja elab välisriigis ja hageja Eestis. Kumbki elab oma elu, mistõttu abielul ei ole enam mõtet. Kostjal on uus pere ja poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.

2. Kostja seisukoht 29.06.2017. a kohtuistungil tunnistas kostja R R esitatud hagi ning kinnitab, et pooled ei ole 9 aastat koos elanud ja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Uus perekond on kostjal olnud umbes 7 aastat. Kostja palub samuti abielu lahutada.

3. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *. a, Haapsalu rajooni perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr *. 3.2. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud üheksa aastat tagasi. Mõlemad pooled on nõustunud, et nende abielu tuleb lahutada. 3.3. Arvestades asjaoluga, et pooled ei ela koos juba üheksa aastat ning kostja on loonud endale uue perekonna välisriigis, on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagi esitamisel hageja eest tasunud riigilõivu kostja summas 100 eurot, mis jääb kostja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et loobuvad apellatsiooni esitamise õigusest kohtuotsusele, siis TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning kostja taotlusel tagastab kohus kostjale ½ abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust kostja arvelduskontole, millelt riigilõiv on kohtule tasutud.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik