4-17-2684/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2017 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-17-2684 ( ) 2440,17,001974 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Väärteoasi kaebemenetluses

B.V ´i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenituse vanemväärteomenetleja

M. K. 20.04.2017.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,17,001974 Menetlusalune isik

B.V, isikukood XXX, xxx Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg Ida Prefektuuri esindaja M. K. 13.06.2017 RESOLUTSIOON VTMS § § 132 p 1, 133-135 kohus OTSUSTAS:

Jätta B.V ´i ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi kaebus Politseipolitseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenituse vanemväärteomenetleja M.

K. 2440,17,001974 rahuldamata ja 20.04.2017.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

nimetatud otsus muutmata.

Rahatrahv summas 10 eurot tuleb tasuda 1 kuu 00 jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198, viitenumber 10220175062099.

Juhtimisõiguse äravõtmine htima kohtuotsuse jõustumisest.

3 kuuks hakkab ke

2 Liiklusseaduse § 127 alusel on B.V kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 05. juulist 2017.a.

MENETLUSE KÄIK

xxx koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik väärteoprotoko T N. lli

AB1499523 selle fakti kohta, et B.V xxx kell xxx linnas xxx tn ristmikul juhtis

mootorsõidukit a ületas lubatud sõ xxx kiirusega 79 -3 km/h, milleg +/ idukiirust (50 km/h) mitte

vähem, kui 2 võrra Samuti juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris

6 km/h . väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l. Sellega rikkus B.V LS § 15 lg 1 p 2 ja § 69 lg 3. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ja § 224 lg 2

alusel.

20.04.2017 tegi Ida prefektuuri

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse Jõhvi

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja väärteoasjas 2 Meelis Kaev 440,17,001974 otsuse, milles pid j

as tõendatuks poolt LS § 227 lg 2 B.V a § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena LS § 22 lg 2 järgi 4 rahatrahvi 250

trahviühikut s.o. 1000 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

15.05.2017 esitas kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. B.V

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada lisakaristuse mõistmise osas ning vähendada rahatrahvi.

Kaebuse esitaja vaidlustab kaevatava otsuse karistuse osas tuginedes järgmistele asjaoludele, järeldustele ja põhjendustele. Otsusest tulenevalt esines minu puhul karistust kergendav asjaolu, s.o. kahetsus. Samas, mil määral seda arvestati ja miks mulle j

ust taoline karistus (s.h. lisakaristus) määrati, jääb täiesti selgusetuks.

Juhin siinkohal tähelepanu, et antud teo eest on liiklusseaduse kohaselt võimalik määrata konkreetselt siis rahatrahvi maksimaalselt 300 trahviühiku ulatuses. Lisakaristuse määramise võimalus on küll ettenähtud, kuid seda peaks karistusõiguse põhimõtete kohaselt põhjendama.

Antud juhul on minu karistamist (s.h. lisakaristuse määramist) põhjendatud minu eelneva

karistatusega - minu andmetel mul puuduvad käesoleval ajal kehtivad karistused, mistõttu pole võimalik minu praegust karistamist selliselt põhjendada.

3 Otsuse ülejäänud osa sisaldab aga üldistavaid ning statistilise iseloomuga andmeid, milliseid ei saa kasutada põhjendustena konkreetse isiku suhtes (antud juhul siis minu suhtes).

Määratletusnõude (nullum crimen nulla poena sine lege certa) kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette

näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada.

Olen oma rikkumisi tunnistanud ja avaldanud sügavat kahetsust toimepandu üle. Sain koheselt oma teo tõsidusest aru ning kahetsen seda tänaseni.

Leian, et arvestades minu isikut, kahetsust ja rikkumise suurust, pole põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ja antud juhul oleks ainuõige keskmisest suurema rahatrahvi määramine. Kinnitan siinjuures veelkord, et tunnistan ennast täielikult süüdi ning tulevikus ma enam kindlasti sell

iselt ei käitu.

Leian, et minu puhul pole tegemist isikuga, keda ilmtingimata juhtimisõiguse äravõtmisega

karistama peaks ja olen seisukohal, et antud juhul on võimalik ja suurem mõju rahatrahvi määramisel, milline võiks olla kuni 800 eurot. Palun veel arvestada, et juhtimisõiguse äravõtmine seab ohtu minu töökohustuste täitmise. Tulenevalt karistusseadustiku § 56 lõikest 1, on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja pole minu arvates kõiki neid asjaolusid analüüsinud ja seetõttu on jõutud ebaõigete järeldusteni. Mulle on seega materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega mõistetud liiga range karistus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Menetlusalune isik xxx B.V andis ütlusi,

oli sõbra sünnipäev. Helistas vanaema, et

vanaisal on halb ja ta xxx poole sõitma. Ta ei arvanud, et on joobes. Nii alkoholi näigu kui ka kiirusemõõteseadme tulemiga on nõus. Juhiload on tal vajalikud töötamiseks ja vanavanemate eest hoolitsemiseks. Kahetseb tegu.

Kohtuistungil avaldati 9) xxx kell kiirusemõõturi kasutamise protokoll (lk , mille kohaselt mõõdeti xxx tn ristmikul

xxx kiiruseks 50 km/h alas 79 km/h+/- 3 km/h, B.V juhitud sõiduki

lõplik mõõtetulemus 76 km/h Kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR2X nr.DP021146 antennid . KR021387; KC068289; tabloo D1014709. Mõõtja seisis kõrvalteel ja mõõteaeade oli paigaldatud statsionaarselt. Seadme helisignaal oli ühtlane.

Kohtuistungil avaldati indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 10), mille kohaselt tuvastati 31.03.2017 kell 17.56 dus 0,79 mg/l. B.V väljahingatavas õhus alkoholisisal

Kohtuistungil avaldati karistusregistri andmed (lk 14), mille kohaselt on tal on 2 B.V kehtivat väärteokaristust, on täidetud mais 2016 ja üks kehtiv kriminaalkaristus mis

.

4

Kohtuistungil avaldati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 15), mille kohaselt B.V

võrvaldati sõiduki juhtimiselt arvata, et ta veres või 31.03.2017, kuna on alust

väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Kohtuistungil avaldati tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga (lk 16), millega tuvastati 31.03.2017 B.V alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus

0,73 +/-

0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,68 mg/l.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas

esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et B.V kaebus ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS - § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – menetlusaluse isiku ütlusi ning prefektuuri kirjalike

tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele.

Kohtul puudub alus kahelda B.V ütlustes ja ülalmainitud kirjalike tõendite

usaldusväärsuses. B.V andis ülekuulamisel ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete

asjaoludega. Tema ütlused on kinnitust leidnud ka kiirusemõõturi kasutamise protokolliga,

indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega B.V ega nõus, tunnistab ennast . on rikkumis süüdi. Seega puudub vaidlus väärteo toimepanemise fakti osas. B.V pole nõus vaid

lisakaristuse . määramisega

Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et B.V xxx kell xxx tn ristmikul juhtis

mootorsõidukit Volkswagen

3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (50 xxx kiirusega 79+/- km/h) mitte vähem, kui 26 km/h võrra. Samuti juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l. Sellega rikkus B.V LS § 15 lg 1 p 2 ja § 69 lg 3. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ja § 224 lg 2 alusel.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklu sisesel teel on 50 km/h. sseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asula Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab:

5 Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 227 on koosseisutüübilt tegu spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulasise 79

- 3 km/h. se teega. Seadme lugem näitas km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/ Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 26 km/h.

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et B.V juhtis mootorsõidukit, ületades

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 2 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 15 6 lg 1 p 2 ja kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestab: Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseaduse § 224 on koosseisutüübilt tegu spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liik alkoholi lusseaduse § 224 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud piirmäära ületamises.

Tõendusliku alkomeetri jätgi lugem näitas aiendmääramatus +/ kasutamise protokolli

0,73 /l. L mg - 0,05 mg/l. oli alkoholisisald 0,68 mg/l. B.V us väljahingatavas õhus mitte vähem, kui

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et B.V juhtis mootorsõidukit,

kui

alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,68 mg/l, mis on keelatud vastavalt LS § ja kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 22 lg 2 järgi.

69 l 3 g 4

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

B.V täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda B.V sõiduki .

juhina sõites asula sel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt sise kiirustas ta vanaisa juurde, kellel hakkas paha 2 t. , sellega eiras ta Liiklusseaduse § 15 lg 1 p säte

Kohus leiab, et B.V täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. B.V tarvitas alkoholi, millest oli hästi teadlik, ning hakates sõiduautot juhtima, ei kontrollinud ta oma seisundit, kuid pidi oletama, et ta ei ole veel kaine.

Kohus ei pea asjakohaseks

pani nimetaud teo toime, sest B.V väidet selle kohta, et ta teist võimalust aidada vanaisa ei olnud.

6

KaeS § 29 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või

vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu

kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide

kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

B.V püüdis oma ütluste kohaselt

aidata vanaisa, kellel on suhkruhaigus, kuid kohus leiab, et tema poolt valitud vahend peale alkoholi tarbimist istuda rooli ei olnud vajalik ning – – kaitstava huvi ei olnud kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt, elavad vanaisa ja vanaema Kiviõli linnas, seega oli võimalus kutsuda kiirabi, leida kainet autojuhti, tellida taksot, vanaemal/vanaisal pöörduda naabrite poole või muud. Kuid B.V, olles

alkoholi joobes, istus rooli ning hakkas hakkas autot juhtima, asetades nii enda kui ka teisi liiklejaid ohtu.

Kontrollides

kujutas endale B.V tegevust KarS § 31 lg 1 mõttes, ei leia kohus, et ta ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, st et B.V ekslikult arvas,

et viibis hädaseisundis. Siinjuures arvestab kohus, et suhkruhaigus on krooniline haigus ning B.V jaoks ei pea see olukord olema ebatavaliseks või erakordseks. Seega B.V

ei saanud olukorras eksida lähtudes nii isikliku kui ka tavalise isiku elukogemusest, sest igale on

arusaadav, et tervisega probleemi ilmnimisel tuleb pöörduda meditsiinilise abi saamiseks – kõigepealt kutsuda kiirabi. B.V häda Seega ei viibinud

seisundis ega eksinud, et viibis

hädaseisundis. Antud kaitseversiooni abil püüab B.V enda õigustada ja väärteo

toimepanemisega kaasnevast vastutusest vabaneda.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on

seisukohal, et

B.V pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna

vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

7

Kuna

B.V pani ühe teoga toime kahele süüteokoosseisule vastava teo, siis tuleb mõista talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni.

LS § 224 lg 2 näeb ett

00 trahviühikut ehk summas e karistusena rahatrahvi kuni 3 1200 eurot, aresti

12 kuuni. või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni Sellest tulenevalt mõistetakse B.V-le karistus LS § 224 lg 2 järgi. LS § 224 lg 3 p 1 alusel võib lisakaristusena kohaldada juhtimisõigus äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni, kui isikut ei ole

varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 250 trahviühikut s.o 1000 eurot ning LS § 224 lg 3 p

1 alusel lisakaristusena

3 kuuks, mis on minimaalne . juhtimisõiguse äravõtmisega tähtaeg

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis

süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 06): „13.1 Klassikalise -1-1-43-

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS §

56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele - isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendava

asjaoluna kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, nin isikul oli g süüdlase isiksust – karistuse määramise ajal väärteokaristust, millest

2 kehtivat

1 on analoogse teo eest. Karistused on täidetud, kuid pole tulemust andnud.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu

lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse

eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust

kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna

turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale

jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada,

kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb

vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (p 13) (vt RKKKo asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12).

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime

liiklusalase rikkumise ettevaatamatusest, kergendavaks asjaoluks on kahetsus, puuduvad

8

raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul B.V est suurem ning süü tase on keskmis

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut.

Kohus leiab, et lisakaristuse määramine on põhjendatud, kuna varem juba karistatud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 230 isikut on trahviühkut, mis on täidetud mais 2016, kuid vaatamata sellele pani B.V märtsis 2017

taas toime analoogse väärteo ning lisaks sellele ka kiiruse üeltamise. Kohus leiab, et paljalt rahatrahv ei mõjuta piisaval määral isikut ning temalt tuleb lisakaristusena ära võtta juhtimisõigus minimaalses määras.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on

õiglane ja põhjendatud, juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahv 1000 eurot ning

3 kuuks on piisav

motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEETMED

Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 20.04.2017 otsus väärteoasjas 2440,17,001974 muutmata.

Kohtunik Larissa Prokopenko