4-17-1438/30 · 4-17-1438/30 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-17-1438

1 ( ) 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2017

Pärnu Väärteoasja number 4-17-1438 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi D.V (ik xxx) ja Taaniel Tigane (ik 39406054227) kaebused Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemuurija Kersti

Reilent poolt 22.02.2017.a tehtud üldmenetluse otsustele väärteoasjas nr 2670,16,001674 Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaitsja

kohtuvälise menetleja ametnikuna

D.V (ik xxx) Taaniel Tigane (ik 39406054227)

vandeadvokaat Teet Veer kokkuleppel

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuu Pärnu ri

politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemuurija Kersti Reilent ja Kaire Konts

RESOLUTSIOON Juhindudes Loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) 66

§ 1 lg

1

, 2, - ; Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1 § 133 135, 1 p 1 kohus otsustas : § 29 lg

1. Rahuldada Taaniel Tigase kaebus täies ulatuses ning tühistada tema suhtes Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemuurija Kersti Reilent poolt 22.02.2017.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,16,001674.

Lõpetada Taaniel Tigase suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

2. kaebus osaliselt. Rahuldada D.V

T tema suhtes Politsei- ühistada ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemuurija Kersti Reilent poolt 22.02.2017.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,16,001674 täies

4-17-1438

2 ( ) 16 ulatuses ja teha uus otsus, millega: -1 lg 1 süüdi tunnistada D.V LoKS § 66 järgi ja mõista talle karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut s.o 40 eurot:

1) seoses sellega, et ta ei taganud oma koera Xxxx pidamiseks vajalikku ehitist, s.o

aedikut või aiaga piiratud h , mistõttu pääses jaanuaris 2016 ühel korral oovi koer hulkuma, häirima ja hirmutama oma käitumisega teisi inimesi külas, millega Xxxx rikkus Xxxxx Alevi volikogu poolt väljaantud koerte ja kasside pidamise eeskirja p 5 ja p 10;

2) seoses tsil 2016 Xxxxx vallas oma koera pidamisega sobimatus kohas,

16. mär

samuti, et koera keti keerdumine ümber puu oleks välistatud ja selles, et koeral

puudus puhas vesi, millega rikkus LoKS § 3 lg 2 p 1 ja 24.07.2008 põllumajandusministri määrust nr 76 § 3, § 6 lg 2, § 10 lg 5.

Ülejäänud süüdistus D.V suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg t

es 1 p 1 alusel, s.o isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Rahatrahv 40 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB

Pank või a/a 2200221023778606 Swedbank (viitenumber D.V -le EE 93 -

10220175029171. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue

tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

3. Menetluskulud

Tunnistaja G. K.

sõidukulu 2,40 eurot jätta riigi kanda.

Välja mõista menetluskulud Eesti Vabariigilt Taniel Tigase kasuks summas 1000 eurot ja D.V kasuks summas suhtes osaliselt, s.o summas 500 eurot.

Ülejäänud osas kokkuleppel õigusabi kulud jätta Taniel Tigase ja D.V

kanda.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 03.07.2017.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajatele, kaitsjale

ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

24.01.2017 on koostatud Politsei- ja Piirivalv vanemuurija Kersti eameti Lääne prefektuuri

Reilent selle kohta, et ja Taaniel Tigane rikkusid poolt väärteoprotokollid D.V

loomapidamisnõudeid sellega, et alates juuni 2015, täpselt tuvastamata ajast kuni veebruarini 2016, ajani Xxxx talus, Xxx xxx vallas, Xxxx maakonnas ei taganud täpselt tuvastamata külas, X

oma lemmikloomale segaverelisele suurt kasvu koerale nimega Xxxx koera pidamiseks sobilikku ruumi või ehitist (eluruumi osa, koerakuuti, aedik, aiaga piiratud hoov jms ega hoidnud

4-17-1438

3 ( ) 16 koera k ses koer Xxxx xxx vallas, Xxxxx Maakonnas hulkuma, etis), mille tulemusel pää külas, X

häirides ja hirmutades haukumise ja oma käitumisega teisi inimesi. D.V ohustas sellega koera elu ja tervist.

Samuti hoidsid koera hulkumise vältimiseks koera – pidamiseks sobimatus kohas elamu pööningul, mis ei võimaldanud koeral liigiomasele käitumisharjumusele näha ja kuulda ehitises

ja selle ümbruses toimuvat ning suhelda, ei rahuldanud loomaliigile iseloomulikku liikumisvajadust, ohustas koera tervist.

Samuti nemad, 16.03.2016 maakonnas ohustasid koera Xxxx külas, Xxxxxx vallas, Xxxxx tervist, hoides koera koera pidamiseks sobimatus kohas – kõrvalhoones, kus olid segamini laiali ehitusjäätmed, prügi ja puuoksad, hoone kõrval purunenud klaas, koera kett oli kerinud ümber

maha kukkunud puuoksa, mistõttu oli koeral võimalik liikuda paari ruutmeetrilisel alal, kui nõutav on 40m2. Samuti puudus koeral kontrollimise hetkel puhas vesi. Märgitud tegudega rikkusid D.V e § 3 lg 2 p 1, ja Taaniel Tigane loomakaitseseadus 3, 4, § 52 lg 1 ja lemmikloomade pidamise nõuded § 3, § 6 lg 2, § 9, § 10 lg 2, 3, 5, § 12 nõudeid ja panid toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LoKS § 661

lg 1 järgi.

22.02.2017 ga nr 2670,16,001674 ja üldmenetluse otsusete on määratud D.V-le Taaniel Tigasele kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 661 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv kummalegi 10 40 eurot. trahviühiku ulatuses, so

Kaebus

10.03.2017 esitas ja Taaniel Tigase kaitsja vandeadvokaat Teet Veer D.V Pärnu

Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politsei- vanemuurija K. Reilent ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna oma 21.03.2017 kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. ed

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitajad d oma kaebuses toodud seisukohtade juurde. jäi

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse - lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et D.V ja Taaniel Tigase kaebused tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus peab vajalikuks esmalt ära märkida, et k ütlusi ohus ei pea tunnistaja I.P usaldusväärseteks, sest viimasel on ilmselt viha Tigaste ja D.V vastu. Seda ilmestasid istungil ka I. P kõnepruuk nende aadressil. Kohus leiab, et objektiivse tõe välja selgitamisel ei

ole kohtupraktikas tuginenud isikute ütlustele, kes on ilmselt erapoolikud ning kel on

4-17-1438

4 ( ) 16 menetlusaluse isiku ja tema perekonna suhtes vihavaenu kahtlus juhul vaidlus te või nagu antud

puudub, et perekond Tigaste ja I.P ja seda ka H.Tigase vaheline tüli kestab juba ca 20 aastat ütluste pinnalt. Kohtu jaoks on arusaamatu, kuidas ausa menetluse ja erapooletuse seisukohalt

kohtueelne menetleja nii ilmselget fakti ei ole soovin suhtes ud märgata ega ka I.P. süüteomenetluse kahtlusi ütluste põhjal nt K. M .

Väga kauaaegset tüli naabrite vahel on kinnitanud ka tunnistajad ja K. M., kes on ametnik vallavalitsuses. koerad on olnud lahti ja probleemsed Viimase ütlustest tuleb selgelt välja, et I. P.

ja sisuliselt nö nagu karusell tiirutanud karjas ümber auto on ümber . I. P. 12 koera tema auto jooksnud ja need o jaoks. Seega n olnud väga hirmutavad K. M. vähemalt kõrvaldamata kahtluse

tasandile jäävad kõik I. P. kaebused naabri peale. Ne ei saa olla objektiivsed, vaid ed võivad

üritada eeskätt enda minetustest tähelepanu kõrvale juhtida

naabri peale osundades ja seda ka varasema vaenu tõttu ütlustest johtuvalt on esinenud ka . Tunnistaja K. M. olulised probleemid I. P. us. Nimelt, tunnistaja K. M. 2015 lõpp ja 2016 alg ütlused istungil

2 koerast

seonduvalt I.P.

tundusid agressiivsed, oskab teha, aga need olid sellised, nagu trr

Olukorras, kus on ka asjas selgeid ütlusi selles, kuidas I. P. ajas ise koera Xxxx taga rehaga ning

võis seeläbi looma ärritada, ei ole võimalik kohtul kõike eeltoodut arvesse võttes rajada kohtuotsust antud isiku ütlustele, sest see kohtu jaoks rikuks ehk ausa per aspera ad fair trial kohtupidamise põhimõtteid, mistõttu tuleb ta tõendiallikana tõendi täielikult välja heita. kogumist

Kaitsja on kaebuses välja toonud, et kuna otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametnik on sama,

kes viis asjas läbi menetluse ja koostas väärteoprotokolli, on otsuse tegemisel rikutud asja

õiglase ja erapooletu põhimõtet ning tegemist on väärteomenetluse olulise lahendamise

rikkumisega. Väärteomenetluse seadustik ei nõua, et väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise

menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Seega ei ole juhul, kui mõlemad nimetatud

dokumendid koostab sama ametnik, tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega (RKK 07.05.2008 otsus asjas nr 3-1-1-13-08).

Kohus peab Riigikohtu lahendist lähtuma ja on asjakohatu väide, et lahendi väärtust justkui kahandaks see, antud lahend on 9 aastat tagasi tehtud. Kaitsja ei ole põhjendanud, millel põhineb selline loogika.

Kaitsja kaebuses leidis, et VTMS § 68 lg 4 alusel on tegemist väärteomenetluse rikkumi , kui sega

on koostatud kaks t kohta väärteoprotokolli ja otsus ühes ja samas väärteos kahe erineva isiku täpselt ühes ja samas teos. Kohus nõustub selles osas, et tegemist on rikkumisega selles mõttes,

kuid tegemist ei ole nii suure rikkumisega, mis eraldivõetuna tooks kaasa väärteomenetluse lõpet mõlema menetlus amise aluse isiku suhtes.

Kohus nõustub, et kohtuväline menetleja on ebapädevalt esitanud ühe ja sama sisuga süüdistuse

kahele erinevale inimesele neid seostamata kahe toimepanijag a. Süüdistuste kohaselt

süüdistatakse nii D.V kui ka täpselt samas rikkumises ainuisikuliselt rikkumises,

ainuisikuliselt T. Tigast. Tegemist on täieliku vastuoluga nii süüdistuse esitamise kui süüdi

mõistmisega kohtuvälise menetleja poolt, sest ühe ja sama süüdistuse sisu järgi tegi ühe ja sama

teo üks ja teise järgi hoopis teine, üksinda. Menetleja on aga ilmselt soovinud süüdistust esitada

4-17-1438

5 ( ) 16 isikute grupile, kuid ei ole osanud seda väljendada menetluslikult. Selliselt süüdistuse esitamisel

ja tõendatuks lugemisel, puuduks raskendava asjaoluna isikute grupp. Samas kohus leiab, et

nimetatud minetustele vaatamata on võimalik kohtul alustada esitatud süüdistuste hindamist tõendite järgi, kuna kohus analüüsib nagunii iga isiku suhtes esitatud süüdistusi eraldi.

Kokku on menetlusalustele isikutele inkrimineeritud teod kahes asukohas, samas kõik

inkrimineeritud sätted on pandud kõikide süüdistuste lõppu, mistõttu puudub selgus, millise

süüdistusväite juurde kuuluvad konkreetselt esitatud sätted. üüdistuse periood Samuti on s arvestades tõendeid liialt pikk, sest piisavalt konkreetsed tõendid kogu sellise detailse süüdistuse mahu kohta sellise perioodi kohta puuduvad. Üldsõnaliste süüdistuste vastu ei pea aga isik end

kaitsma. Kohus leiab, et sellises olukorra stuses on olulisi puudusi, saab kohus s, kus süüdi analüüsida süüdistustust vaid selles osas, milles on võimalik konkreetsust – ja selgust tuvastada ehk puudusteta osas , ebakonkreetse ja teisalt . Sellise ühelt poolt laialivalguva vähesel määral ka

täpse süüdistuse esitamine tingib selle, et kohus peab kohtuvälise menetleja otsuse tühistama

täies ulatuses ja tegema uue otsuse süüdist konkreetselt piiritletud use pinnalt, mis seda võimaldab VTMS § 132 p 2 alusel.

1. Süüdistused obilikku ruumi või ehitist

lles, et ei tagatud koerale s se (eluruumi osa, koerakuuti, aedik, aiaga piiratud hoovi jms ega hoidnud koera ketis), mis koer tõttu pääses hulkuma, häirima ja hirmutama oma käitumisega teisi inimesi

1.1.T. Tigase süüdistus Loomakaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi või muu selletaolise suhte - alusel loomaomanikuga. Lemmikloomade pidamise nõuete § 1 lg 2 kohaselt on käesolev määrus on täitmiseks kõigile isikutele, kelle omandis või valduses on lemmikloom.

D.V kuulus esitatud süüdistuse järgsel kinnitab, et segavereline koer nimega Xxxx ajaperioodil temale. Ta ostis koera G. K a kinnitas ka tunnistaja G. K. Taaniel Tigane käest, mid on enda ütlustes selgitanud, et koer ei kuulunud temale, vaid D.V-le.

T.Tigase omakäeliselt kirjutatud koera loovutamise dokumendi (tl 79) sisust on arusaadav, et T.

Tigane annab tema ja elukaaslasele kuuluva koera üle varjupaigale. Kaitsja pool on esitanud

vastuväite antud dokumendile, et T. Tigane oli sel hetkel endast väljas seoses elukaaslase kinnipidamisega ja et dokument dikteeriti talle ette ning et sisu ei vasta täielikult tegelikkusele.

Kohus leiab, et nimetatud loovutamisdokument ei tõenda omandiõigust koerale, sest sellel dokumendil puudub selleks tunnistaja ütlustega tõendatud omaniku D.V kinnitus sellise omandisuhte kohta või asjas puudub muu tõend, mis sellist D.V tahet kinnitaks kasvõi ühisomandiks.

Samas on T. Tigane enda ütlustes ka edaspidi kui kogumis palju rääkinud koeraga seonduvatest tegevustest kasutades jätkuvalt vastuoluliselt väljendit „meie“ ja ka „tema“ ise. Kohus leiab, et kuivõrd ka T. Tigane kohtus oma sisulistes ütlustes seoses loomaga tegelemises ikkagi kinnitab, et ta oli teatud juhul kui loomapidaja, siis isegi kui koer talle omandisuhte alusel ei kuulnud, oli ta üks loomapidajatest väga piiratud ulatuses seaduse mõttes. Kuid kohus leiab, et tegemist ei ole looma omanikuga või nt rendisuhtega, kuivõrd seda ei kinnita D.V.

T. Tigane ka ei eita, et andis koerale vabal tahtel süüa ja hoolitses tema eest – aga, seda ilma kohustusteta ja siis kui oli vajadus tema enda äranägemise järgi või kindlasti D.V

kodust äraolemise ajal. Sellist vabal tahtel koera eest koos hoolitsemist võibki pidada „meie“

4-17-1438

6 ( ) 16

tähenduslikuks tegevuseks, kuid selline vabatahtlik tegevus ei anna ilma koera omaniku kinnituseta õigust looma veel ühiseks, kas lepingu või muu suhte alusel. Juhul, kui K. – lugeda K. D.V ja T. Tigane oleks abielus ühisvara režiimiga, siis saaks pidada seda ühisvaraks, kuid ka selles on palju erandeid, sh kui vara on soetatud enne abiellumist.

Kohus on seisukohal, et eelnimetatud sätetest tulenevalt on T. Tigane loomapidaja Loomakaitse oli seaduse § 3 lg 1 alusel vähemalt nn muu suhte alusel üksnes siis, kui D.V kodust ära, siis oli tal poolte kokkuleppel lepinguline suhe (sarnaselt nn koerte hotelli lepinguga)

- kohustus ja vastutus looma eest hoolitsemisel, sh teostada järelevalvet, et koer ei pääseks hulkuma, saaks kindlasti süüa ja juua ning ta oleks sobilikus kohas elamas. Muul ajal loomale söögi ja joogi andmine, järelevalve jms T. Tigase poolt sai toimuda üksnes tema vabal tahtel ja ilma kohustusteta.

Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et koera hulkumised 01.06.2015-16.03.2016 said

toimuda siis, kui D.V oli kodust ära ja T. Tigane pidi sel perioodil teostama Loomakaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt loomapidaja kohustusi.

Seega selles episoodis kuulub väärteomenetlus T. Tigase suhtes lõpetamisele väärteo koosseisu puudumise tõttu.

1.2. D.V

süüdistus

Eeltooduga on tunnistaja ja menetlusaluste isikute ütlustega tuvastamist leidnud, et Loomakaitseseaduse § 3 lg 1 järgi

kuulus koer omandisuhte alusel D.V-le.

Kohus juhib , mille ajavahemikul tähelepanu süüdistuse piiridele kohaselt koer pääses hulkuma

juuni 2015 veebruar 2016 ning li – saks täpselt tuvastamata ajani, kuna ei tagatud koerale sobilikku kohta elamiseks. Kohus leiab, et hulkuma kordse pääsemist on siiski heidetud ette ühe tegevusena. Süüdistus ei saa olla nii ebakonkreetne, et justkui seeläbi sobiks ta igaks juhtumiks,

iga umbmäärane asjaolu või veelgi hullem nende kogum, võimaldab ka lugematul arvul vastuväiteid. Seega kohus kõiki selliseid ebaselgusi ei aktsepteeri ega neist ei lähtu.

Hulkumine saab olla konkreetse juhtumiga seoses, sest koera võib pidada ka majas. Vaidlus puudub selles, et koera ka majas peeti, kuid sealt välja lastes ei jäänud koer nt aia puudumise tõttu oma omaniku kodu territooriumile pidama.

Kirjas ei ole nii pika perioodi kohta märgitud, et koer pääses hulkuma korduvalt või vähemalt teatud arv korda (nädalas või kuus) – , mis kõik eraldi võetuna need on olulised faktid

ju annaks

välja väärteo ja ka lõppastmes arusaama, kui suur võiks olla isiku süü tema tegude koosseisu

järgi Kaitseõiguse seisukohast peab olema süüdistus . olulistes asjaoludes piisavalt täpne ja

konkreetne, iseäranis, kui ette heidetakse nii pikka perioodi. Peaksid olema väga olulised põhjuseid, mis sed vajalikul määral täpsustada käesolevas asjas küll ei a ei ole suudetud , neid aga esine. protsessina ja olla pidevas Eesti keeles ei ole võimalik kirjeldada pääsemist pideva kestva nö pääsemise seisundis – . Küll saab seda täpsustada ja rääkida midagi kinni ja lahti vahepealset korduvast lahti pääsemisest ja seetõttu hulkumisest. Teine äärmus oleks väita ilma täpsustamata, et järelikult koer pääses ühel korral lahti ja – hulkuski kogu aeg ringi koju minemata mis antud kaasuse pinnalt on täiesti vale. Ka sellist süüdistust ei saa esitada ebakonkreetsuse tõttu.

Toimiku materjalide pinnalt ei saanud koer Xxxx terve nimetatud perioodi kindlasti ringi hulkunud, vaid oli ka menetlusaluste isikute kodus ust olnud, – selles kõiges ei ole mingit vaidl

sest süüdistuse järgi edaspidi heideti vastuoluliselt ka ette koera pidamise asjaolusid maja pööningul.

4-17-1438

7 ( ) 16 Seega kaitseõiguse seisukohast pidanuks olema süüdistuse esitamisel juba selgus menetleja jaoks ja see kajastuma ka konkreetse s etteheidetes nii nagu see on olnud biaegade te lä süüteomenetluse praktikas tavaks.

Kohus siiski leiab, et läbi menetluse on menetlusalustel isikutel olnud siiski võimalik aru saada

kindlalt süüdistuse seisukohast , et süüdistus haakub ja tõendeid on kogutud eeskätt sellest

jaanuar 2016 kohta, mil tunnistajate K. A. ja A. P. riimuvalt ütluste kohaselt koer oli süüdistusega lahti pääsenud ja hulkumas häiris ja hirmutas avalikult kasutatava tee peal, seal ta

haukumise ja oma käitumisega teisi inimesi üksnes uivõrd ehk nimetatud tunnistajaid. K süüdistuse järgi on arusaadavalt inkrimineeritud ühekordselt tegevus ja see täies hulkumist kui t

mahus kattub jaanuar 2016 K. A. ja A. P. poolt kogetuga, siis kuna süüdistuse kirjelduse ja

süüdistus muus osas ei ole piisavalt täpsustatud, sh korduvate tegevuste kaudu, saavad muud

tõendid olla selle ühe heite suhtes üksnes kaudseteks hulkumiste kohta ette nt

modus operandi tõenditeks.

A. P. ütluste kohaselt lõppes intsident sellega, et koera perenaine, kes elas üle tee kutsus koera

ära. Järelikult selleks isikuks sai olla üksnes D.V , kes oli tol päeval kodus ja ei teostanud vaatamata sellele ise oma koera üle järelevalvet.

Nimelt, D.V ja Taaniel Tigane enda ütlustes ei eitanud, et koer süüdistuses toodud ajal ja kohas korduvalt sai lahti ja lahkus omaniku kodust. T. Tigase märkis, et see võis juhtuda isegi Samas leiavad nad, et tegemist ei olnud hulkumisega, kuna koer paar kolm korda nädalas.

liikus vaid T. Tigase isa elukohta ja tagasi. Eeltoodu kinnitab , et koeral oli

võimalus lahti pääsemiseks ja hulkuma minemiseks. etlusaluste isikute ütluste koh Men aselt ei

häirinud koer oma hulkumise ja käitumisega teisi inimesi, viimane on aga ümber lükatud ühe juhtumi puhul, mil K. A. ja A. P. selle tunnistajaks olid.

Xxxxx Alevi vol punkt 5 kohaselt ikogu poolt väljaantud koerte ja kasside pidamise eeskirja koera võib pidada loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil. Territoorium peab olema tarastatud selliselt, et koer sealt välja ei pääseks ning oleks välistatud

kallale tungimise võimalus inimestele ja loomadele. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine

kohustuslik . Punkt 10 kohaselt peab koera omanik , tegemist on võimalike alternatiividega tagama, et koer ei ehmataks kaaskodanikke ega hirmutaks teiste kodanike kodu- ja lemmikloomi.

Eeltoodud eeskirja punktide rikkumine on käsitletav koera hulkumise võimaldamisega. ka

Kaitsja on välja toonud, et vastavatele sätetele hulkumise osas kohtuväline menetleja oma otsuses tuginenud ei ole ning sellega on ri

kutud kaitseõigust. Kohtu hinnangul on eeskirja sätete

viite puudumine kohtumenetluses kõrvaldatav, sest sõnaliselt on hulkumise võimaldamist ja

koera poolt hirmutamist inkrimineeritud.

Tunnistaja K. M. antud ko on andnud ütlusi selle kohta, et on näinud era tee ääres üksi ühel korral, kuid koer ei olnud agressiivne . Kohus on seisukohal, , see oli 2015.a lõpp või 2016.a algus et tunnistaja K. M. . Eeltoodu kinnitab ütlused on usaldusväärsed , et koer võis pääseda hulkuma.

Kohus ei arvesta K. M. i ütlus selles osas, et kui keegi on valda helistanud ja kurtnud väidetavalt koera hulkumise kohta

– nimetatud kolmandad isikud või isik ei ole üle kuulatud ning seetõttu ei saa neid ütlusi arvestada KrMS § 66 lg 21 alusel ning samuti selles mõttes, et ei ole teada, kas tegemist on üksnes I. P või veel kellegagi teise kaebustega ning need kaebused võisid olla K. M .

. kogemustele tuginedes seotud ka nt I. P. koertega.

4-17-1438

8 ( ) 16

Koera Xxxx tunnistajate K. A. ja A. P. id hulkumine on tõendatud otseselt ütlustega, kes näg koera kontrollkäigul teise tallu. ütlustega on tõendamist leidnud, et Tunnistajate K. A. ja A. P. koer hirmutas neid ning lõrises A. P pidi autoga sõitma koera ja A. P . peale nii, et K. A. . vahele, et A. P. Kohus leiab, et ohutult situatsioonist pääseks. tunnistajate ütlused on üksteisega täielikult riimuvad ning seega usaldusväärsed. , et koer käis üle raudtee tema juures. Samuti kinnitas H. T.

Menetlusaluste isikute ütluste ütluste kohaselt käis koer ise sageli H. T talus mängimas. , H.T. . Ütluste kohaselt on tuvastatav, et süüdistuses toodud ajal hulkus koer trajektooril menetlusaluste

isikute kodu ja T.Tigase vanemate kodu. S on seega tuvastamist üüdistuses toodud perioodil

leidnu korral hulkumine . ja A. P. l, sh d koera ühel , s.o ühel korral K. A ütluste aluse hirmutamine ja häirimine. Seda väidet toetab ka ütluste alusel muul ajal modus operandi M. M. koer Xxxx

hulkumise nägemist.

Kaitsja le ja mis oli idis, et kuivõrd koer kõndis teeäärt pidi, millega piirnes Tigaste omand poolitatud raudteega, siis koer oli oma territooriumil ja mitte väljapool seda. Eeltooduga kohus ei nõustu alljärgmistel motiividel:

1)

EV Põhiseadus § 32 kohaselt omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt;

2)

Koer kõndis avalikult kasutataval teel või selle ääres;

3) Kui antud koer olek ehk teepeenart

s kõndinud üksnes mööda avalikult kasutatava tee äärt pidi, kuulub ka see osa avaliku ruumi ja avalikult kasutatava tee koosseisu mõistlikkusest

lähtudes ka teeperv või – peenar. Lisaks reeglina avalikult kasutataval teel on ka veel

teest la Ka teepeenart kasutatakse iem kaitsevöönd, mis kõik teenib avalikkuse hüve. liiklemiseks avalikkuse poolt;

4) koer kuulus D.V-le, kelle koera elukohaks oli ka D.V elukoht, kus ta elas

koos T. Tigasega. D.V elukoht ei ole olnud teine majapidamine, kus koer ka ise mööda avalikult kasutatavat teed käis, s.o T.Tigase vanemate talu;

5) K. A. ja A. P.

ütlustega on tõendamist leidnud, et koer tiirutas ja haukus avalikult kasutataval teel. rituda sellest, Kohus märgib vastusena kaitsjale, et isegi kui koer võis är

et A. P. tuli I. P. poolt, kes oli varasemalt koera ärritanud, siiski ei võta see loomaomanikult kohustust pidada oma koera kinni, et kõrvalised isikud nagu K. A. ja A. P. hirmutatud vms. või kes iganes, ei saaks koera poolt

Käesolevaga on oer pääses hulkuma, siis järelikult puudusid vajalikud tuvastamist leidnud, et k

meetmed, et koer oleks kinni hoitud, mis iganes lubatud ja koera eripära arvestades sobilikul viisil.

Süüdistuse kohaselt ei taganud oma lemmikloomale sobilikku ruumi või ehitist, millega peetakse

ilmselt silmas, et puudus ööpäeva ringselt avalikku ruumi vabalt koera enda voli järgi väljapääsemist takistav või kitsamalt rajatis. mistahes ehitis

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kaebajatele ette heidetud ka kuudi puudumist - lemmikloomade pidamise nõuete § 12 nõuete rikkumist. H. T ütluste kohaselt oli koeral olemas . kuut ning samas T. Tigaste ütluste kohaselt oli olemas isegi 2 kuuti, mistõttu selleks etteheiteks alus puudub, v.a. osas, et kui kuut või mis tahes ehitis koera tarbeks on olemas, siis koer peab

olema ikkagi oma omaniku kodu kinnistu territooriumil, ilma, et saaks oma suva järgi minna üksi avalikku ruumi.

Süüdistuse kohaselt on ette heidetud ka lemmikloomade pidamise nõuete § 10 lg 2 rikkumist, millise kohaselt kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi

10 m ulatuses ja vähemalt 2 m laiuti kummalegi poole. Kohus leiab, et elulisi asjaolusid

paragrahviga seotud rikkumise kohta ei ole süüdistuses esitatud ning seega on nimetatud paragrahvi rikkumine ka tõendamata.

4-17-1438

9 ( ) 16 Menetlusaluse isikud andsid ütlusi, et koera varasemalt prooviti pidada ketis ja ka jooksutrossi abil, kuid koer pääses sellest ikkagi lahti. Samuti andis ütlusi loomaarstist tunnistaja V. P., kes märkis, et aluskarva puudumise tõttu ei ole koer sobilik pidada õues ja paksu kaela tõttu ka Xxxx ketis. Seetõttu ei saa kohus ka ette heita omanikule, et koer pidanuks olema ketis või jooksutrossi otsas, kui koera eripäraga ja harjumusega see poleks olnud sel ajal kooskõlas. Kaitsja märkis, et

aedikut ei jõutud ehitada ka aasta aja tõttu, kohus märgib, et avalikkuse huvides peab siis

loomapidaja leidma igal juhul võimaluse, et koer ei hulguks. Kui aedikut ei olnud mõtet teha . kasvõi V. P ütluste kohaselt koera sooja aluskarva tõttu, siis toas pidamise korral, saanuks koer . ka aedikus liikuda piiratud aja vältel. Antud juhul koeral oli olemas koht laudas hobuse juures ja ka maja teisel korrusel pööningul.

Kui koera suhtes oli proovitud nii ketti kui jooksutrossi edutult – s.t. ühel või teisel viisil leidis

koer ikkagi võimaluse lahti pääsemiseks, siis viimase alternatiivina jääb piisava suurusega aediku või aia rajamine, mis on süüdistuses ette heidetud samuti kui ehitis ehk rajatis. Seega kui koer lasti päeval majast välja, siis omanik võis eeldada, et koer läheb omaniku territooriumist ka kaugemale. Vaidlus puudub selles, et loomapidamiseks puudus aedik, aiaga piiratud hoov ega hoitud koera ketis, eeltoodu on näha ka avaldatud fotodelt.

Kaitsja leidis ka seda, et koera paneb liikuma see, et koera toideti T. Tigase vanemate kodus ja ta ei hulkunud mujal. Kui see asjaolu oli teada, oleks koeraomanik pidanud veelgi enam tarvitama meetmeid koera kinni hoidmiseks nt aia rajamisega. Kui isikul puudub raha või tahe, et koera kinni pidamiseks vajalikke meetmeid luua, siis koera omanik on vastutustundetu nii looma kui avalikus ruumis liikuvate isikute suhtes. Seega Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. eeltoodu da ja ei välista kohustust loomaomanikul koera kinni pida asjaolu, et koer ei liikunud üle kinnistu, vaid mööda avalikult kasutatavat teed, kinnitab, et tegemist oli hulkumisega.

Süüdistuse järgi on koera elu ja tervis hulkumisega ohtu seatud. Elu ja tervise ohustamist puudutava sättena on ainukesena inkrimineeritud LoKS § 3, mis ei saa asjasse puutuda. LoKS § 3 lg 2 p 4 kohaselt peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva

muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Samas on antud paragrahvi eelnevates sätetes välja toodud ka joogi, sobiv hooldus ja ruumi tingimused Muu looma terviseks ja heaoluks . „

vajaliku“ sisustamine ei saa tulla sellest, et koer ei olnud vastavalt volikogu eeskirjale kinni peetud ja hulkus. Lemmik looma tervise ja heaolu mõiste on toodud LoKS § 5-1, mis ei haaku kuidagi esitatud süüdistuse järgi hulkumisega. Kohus leiab, et sellise etteheite tegemiseks ei ole

süüdistus vajalikul määral konkretiseeritud ja sisustatud, et täpselt milles see seisneb, mistõttu puuduliku kaudsete ja oletuslike süüdistuse väidete järgi isiku süüdimõistmine on välistatud.

Kohus ei arvesta kohtuväline menetleja väiteid istungil, et hulkumisega ohustati ka looma elu ja tervist, sest koer hulkus mööda sõidu teed ja üle raudtee. Süüdistuses seda selliselt väljendatud ei ole, s.t. milles ohustamine seisnes. Kohus leiab, et kui süüdistuse esitamise ajal ei olnud selles osas selge, mida täpselt ette heidetakse, ei saa see selguda ega juurde süüdistusele suuliselt seda lisada ka kohtus. tumist, mis on ette heidetud. Lisaks süüdistuse järgi saab rääkida vaid ühest juh

Eeltoodu alusel on kohtulikult tuvastamist leidnud esitatud süüdistuse järgi, et D.V ei taganud oma koera Xxxx pidamiseks sobilikku s.t. mitte avalikku ruumi ja koera ööpäevaringselt

enda voli järgi väljapääsemist võimaldavat ehk mitte kinnist ehitist nt puudus aedik või mitte aiaga piiratud hoov, mistõttu pääses ta jaanuaris 2016 ühel korral hulkuma, häirima ja hirmutama oma käitumisega teisi inimesi külas, millega rikkus Alevi volikogu poolt väljaantud Xxxx Xxxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja p 5 ja p 10.

Kohus leiab, et objektiivne koosseis on realiseeritud vähemalt otsese tahtlusega, sest D.V

oli teada, et koer pääseb territooriumilt välja liikuma ja ta ei teinud selle takistamiseks

4-17-1438

10 ( ) 16 piisavaid ja vajalikke tegevusi ning võis vähemalt möönda süüdistuses inkrimineeritud ja kohtu poolt tuvastatud asjaolude juhtumist.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad D.V , seega kohus tunnistab

selles episoodis süüdi LoKS § 661 lg 1 järgi väärteo toimepanemises.

2. S koera pidamises selleks sobimatus kohas

üüdistus – elamu pööningul põhjusel, et see ei

võimaldanud koeral liigiomastele käitumisharjumustele näha ja kuulda ehitises ja selle

ümbruses toimuvat ning suhelda, ei rahuldanud loomaliigile iseloomulikku liikumisvajadust ja ohustas koera tervist

2.1. T. Tigase süüdistus

Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et T. Tiga e ei olnud koera omanik ja puudub tõend n selle kohta, millal ja kuidas teostas T. Tigane loomapidaja õigusi ja kohustusi, siis kui kodust oli ära elukaaslane, tuleb T. Tigane esitatud süüdistuses õigeks mõista väärteokoosseisu puudumise tõttu.

2.2. D.V süüdistus Kohus peab lähtuma kaitseõiguse seisukohalt, et isik saab kaitsta end vaid piisavalt konkreetse süü – distuse vastu ja see on kohtuliku uurimise peamine ese milles seisnes eluline asjaolu, mida

ette heidetakse. Üksnes konkreetseid elulisi asjaolusid saab subsumeerida inkrimineeritava teo

alla. Kohus ei aktsepteeri, kui üldsõnalist süüdistust väärteomenetluses hakatakse suuliselt sisustama täiendavate eluliste asjaoludega istungil.

Kohus peab analüüsima, kas koera peeti 01.06.2015 külas sobimatus kohas. -16.03.2016 Xxxxx Koera us elamu ub kohus le sobimatuks kohaks peab süüdist – pööningut ja etteheite analüüsil läht

ainult neist faktidest, mis on inkrimineeritud. Seetõttu kohus ei saa arvestada kohtuvaidluses menetleja poolt toodud fakte, et pööningul oli tõmbetuul ja aknad puudusid ja koeral võis külm

olla, põrandast olid lauad puudu ning pööningule pääse edelist. Samuti on süüdistu s r s

sisustamata faktidega, milles seisnes määratlemata õigusmõiste „oht“ koera tervisele ja muud ette heited loomapidaja tegevusele.

Mis puudutab koera pidamist pööningul, siis käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et

see koht oleks olnud koerale ebasobiv. Seda kinnitab nii sündmuskoha vaatlusprotokoll koos selle juurde lisatud fototabel . - need , menetlusaluse isikute ütlused ja loomaarsti V. P ütlused

tõendid kõik kinnitavad seda, pööningul oli võimalik et koeral vastavalt liigiomastele

käitumisharjumustele näha ja kuulda ruumis või ehitises toimuvat ning oli võimalus , liikuda

suhelda ka hobusega ning rahuldas ruumis koerale – pööningul oli piisavalt ruumi, mis iseloomulikku liikumisvajadust.

Kuivõrd V. P asjatundja ja menetlusalune isik pidas nõu asjatundjaga, kes . on loomaarst -

isiklikult käis pööningul ja veendus, sest tema arvates oli tegemist erandliku juhtumiga ning olukorra ülevaatamisel andis kinnituse, et selliselt võib koera pidada, siis sellisel juhul isegi kui antud episood oleks kuidagi kolmandal astmel nn tõendatud tõenditega, siis süü tasandil puuduks menetlusalusel isikul süü idanud nõu asjatundjaga ja lähtus sellest. iga juhul, sest ta oli p

Kuna kohus on tuvastanud, et koeral oli pööningul võimalik näha ja kuulda ehitises ja selle

ümbruses toimuvalt ning suhelda, samuti oli pööningul piisavalt ruumi, ei saanud koera tervis

kuidagi ohustatud olla . Milles seisnes koera ning lisaks võis ka koer alla tulla hobuse juurde tervise ohustamine pööningul elamisega, jääb süüdistuse seisukohast vastamata.

4-17-1438

11 ( ) 16

Antud rehielamu olevalt peetakse ka koeri ja kasse pööning on teine korrus. Üldteada mitmekordsetes korterelamutes, sh viiendal korrusel majas, kus puudub lift. Seega eraldivõetuna asjaolu, et koeral on koht teisel korrusel ja seda just süüdistuses märgitud asjaoludel, ei kujuta endast midagi ebaseaduslikku. Süüdistuses ei ole märgitud asjaolusid, mis teeksid teisel korrusel koera pidamise lubamatuks.

Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus nimetatud les episoodis pööninguga seoses sel loomakaitseseaduse § 52

lg 1 ja § 3 lg 2 p 3 järgi vajalikku objektiivset koosseisu.

Kohtuväline menetleja on viidanud ka lemmikloomade pidamise nõuete § 9 rikkumisele, mille

kohaselt koerale tuleb tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti. , ei ole Kuna kohus ei ole tuvastanud loomakaitseseaduse § 3 lg 2 p 3 rikkumist esitatud süüdistuse järgi tõendamist leidnud ka koera üldise liikumisvajaduse mitterahuldamine kaebuse esitajate poolt.

Nimetatud episoodi

süüdistustes kuulub otsus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele.

3. S Xxxxx K Xxxxx vallas, Xxxxxxx toimepandud episoodis üüdistus 16.03.2016 ülas,

3.1. T.Tigase süüdistus Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et T. Tigane ei olnud koera omanik ja menetlusaluste

isikute kodust lahkusid nad 16. - ei teostanud T. ütluste kohaselt 03.2016 üheskoos, samal ajal

Tiga si. T. Tigane tuleb ne loomapidaja õigusi ja kohustu esitatud süüdistuses õigeks mõista väärteokoosseisu puudumise tõttu.

Kokkuvõttes tuleb Taaniel Tigase kaebus rahuldada täies ulatuses ning tühistada tema suhtes

22.02.2017.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,16,001674 ning lõpetada Taaniel

Tigase suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3.2. D.V

süüdistus Süüdistuses heidetakse ette, 16.03.2016 külas koera tervise ohustamist põhjusel, et koera Xxxxx peeti sobimatud kohas vastavalt toodud faktidele.

Xxxxx looma pidamisel lisaks eeskirjale valla loomapidamise eeskirja § 1 lg 2 kohaselt peab loomapidaja arvestama teisi vastavaid õigusakte.

Lemmikloomade pidamise nõuete § 3 kohaselt lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand või põhi tuleb hoida puhtana. Ruumi või ehitise põrand peab olema kaetud loomaliigile sobiva

allapanuga. Võrkpõrand, restpõrand või muu augustatud põrand peab olema loomaliigile sobivast materjalist, et välistada looma kinnijäämine ja vigastumine.

Loomakaitseseaduse § 3 lg 2 p 1 kohaselt loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Samuti lemmikloomade pidamise nõuete § 6 lg 2 kohaselt peab lemmiklooma jaoks olema pidevalt saadaval puhas joogivesi.

Lemmikloomade pidamise nõuete § 10 sätestab tingimused koera pidamiseks ketis. Nimelt lg 3

kohaselt kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m2 ulatuses. koera kett peab paiknema nii, et oleks välistatud selle Lg 5 kohaselt keerdumine puu või muu eseme ümber.

4-17-1438

12 ( ) 16

Asitõendi, fotode vaatlusprotokolliga 09.01.2017 ja fotodega enestega on tõendatud, et koer Xxxx oli süüdistuses nimetatud ajal ja kohas ketis kinni kõrvalhoones, kus olid segamini laiali ehitusjäätmed, prügi ja puuoksad, hoone kõrval purunenud klaas, koera kett oli kerinud ümber

maha kukkunud puuoksa, mistõttu oli koeral võimalik liikuda s.o mitte prügi otsas normaalselt - - paari ruutmeetrilisel alal Lisaks puudus koeral kontrollimise hetkel puhas

kui nõutav on 40m2. vesi.

Kaitsja leidis, et ei ole võimalik tuvastada, et puudus nõutav 40m2. Kohus nõustub, et puuduvad otsesed tõendid keti pikkuse kohta ja isegi olukorras, kus kett on nt keerdunud umber puuoksa, ei saa öelda, et sätte eesmärk oleks seeläbi keti pikkuse lühemaks arvutamine, sest keti pikkuse ja keerdumise vältimise nõuded on eraldi sätestatud: Lemmikloomade pidamise nõuded § 10 lg 3 ja 5.

Kuidas koera kinni pidada sõltub ka looma individuaalsetest omadustest, V. P ütluste kohaselt . paksu kaela tõttu ei tohiks Xxxx kaelarihmastatult ketis pidada. Seega kohus leiab, et peamine ette

heide käesolevas asjas on siiski see, et koera peeti prügihunniku otsas ja puudus joogiks vesi.

Olukorras, aga kus koer juba pandi ketti, siis oleks pidanud see vastama vähemalt seaduse nõu selles mõttes, et see ei saaks keerdud ilmselgelt keerdumisel võib ka etele a, sest see ohustada looma tervist.

Keti pikkuse osas on näha piltidelt, et kett ulatub vanade autokl segi kui prügikotid aasideni. I

paigutati väidetavalt T. Tigase ütluste kohaselt koerast kaugemale, ei tehtud seda selliselt, et see jäänuks koera liikumisraadiusest välja. Seega sõltumata kui kaua menetlusalused isikud koerast oleksid eemal olnud, kasvõi 5 minutit, ei saa hoolas koeraomanik olla kuidagi kindel, et iseäranis sellisel elava loomuga koeral ei teki mingit kottide vastu. huvi prügi

Samas leiab kohus, et ei ole ka eluliselt usutav, et nimetatud prügikotid paigutati üldse koerast eemale ja et nimetatud prügi ei olnud juba koera kinnipidamisel hunnikuna olemas. Nimelt ei ole

ka paigutati koerast eemale, et ta need justkui sahaga eluliselt usutav, et isegi kui prügikotid oleks . koera poolt hoonest ukse alla ja hoonest välja aetud

Kaitsja leidis, et nimetatud prügi ei ole koerale ohtlik, sest koer ei söö seda ja see polnud ka ohtlik ka selles mõtte , et see koera välisel Lisaks ei nähtu fotodelt ega ühestki s t ei vigastanud. tõendist, et prügihunnikus oleks olnud teravaid esemeid.

Kohus on seisukohal, et isegi kui prügihunnikus ei olnud otseselt teravaid esemeid ning koeral

puudusid ka vigastused s olemisest, siis Lemmikloomaade pidamise sellise prügihunniku otsa nõuetest tuleneb otseselt, et koera pidamise ruumi põhi tuleb hoida puhtana. On üldt

eada asjaolu,

et koerad vähemalt närivad ka mittesöödavaid asju ning seda on kinnituseks näha ka fotodelt

ning ei saa väita, et prügi närimine oleks alati ohutu. Kohus leiab, et igal juhul, ei ole prügihunnik pidamiseks sobiv koht, milles on esitatud ka süüdistus. koera

Kaitsja leidis, et ka auto esiklaasid ei purune kildudeks, et need saaksid ohtu endast kujutada – kohus leiab, et , sest pildil on ka teisi klaase. sellel väitel ei ole käesolevas asjas määravat tähtsust Nimelt autoklaasid on näha fotolt 1, samas teistelt fotodelt on näha koera liikumisraadiuses ka

katkiseid klaase, mis ilmselt ei ole autoklaasid. Seega tuvastatud on, et koer oli prügihunniku otsas, mis ei ole sobiv koht ja purunenud klaasid on nt fotol nr 7 ja 8. Iga klaas a võib olla al ti ohtlik,

sõltuvalt selle purustamise asjaoludest.

Lisaks on süüdistuse kohaselt etteheidetud kontrollimise hetkel vee puudumist.

4-17-1438

13 ( ) 16 Kohus leiab, et (protokoll ei ole eluliselt usutav, et veepott, mis algselt T. Tigase ütluste kohaselt lk 17)

ning fotole märgitu kohaselt asus väidetavalt vasakul pool ukse kõrval seina ääres, sattus

asitõendi vaatlusprotokolli juurde lisatud (väärteotoimiku nähtuvalt fotolt number 5 lk 4) prügihunniku otsa koera tegevuse läbi

. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et omaniku poolt

väidetavalt täiesti stressivabasse ja sobilikku keskkonda jäetud koer enda veenõu selliselt prügihunniku otsa sai vedada a tühjendada Isegi kui oli tuuline ilm ja ka oksi võis langeda, jäi j . koer teadlikult vähemalt tundideks prügihunnikusse. Ilmateadet on samuti võimalik jälgida ja et

suurte puude lähenduses võib langeda oksi tuulise ilmaga, ei saa olla üllatusmoment hooliva loomaomaniku puhul.

Xxxxxst Xxxxxse kahtlustatavana kinnipidamine oli ülekuulamisele tulemisel D.V

ilmselt ootamatu, kuid arvestades juba vahemaad, kui ka ülekuulamine oleks kestnud vaid

pooltundi, oleks ära oldud siiski tunde, seega loomaomanik oleks pidanud mõtlema ja võtma

meetmed koera heaolu tagamiseks, kuid tõendatud asjaolude kohaselt ei olnud see heaolu vajalikult tagatud ka kodust lahkudes ja koera üksi jättes.

Eeltoodu alusel on selles episoodis tuvastatud kõik kaebuste esitajatele süüdistuse järgi etteheidetud tegevused, millega rikkus l

emmikloomade pidamise nõudeid § 3, § 6 lg 2, § 10 lg 3 ja 5 alustel ning LoKS

, mille tulemusena vastutab § 3 lg 2 p 1 järgi LoKS § 661

lg 1 järgi.

Kohus leiab, et eelnimetatud objektiivne koosseis on t

äidetud kavatsetusega, sest D.V väited süüdistuse eitamise kohta või püüdluste kohta juhtunut vältida, ei ole ühelt poolt eluliselt usutavad ega ka tõendatud.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega on D.V selles episoodis süüdi LoKS § 661

lg 1 järgi väärteo toimepanemises.

Süüdistuse kohaselt on ette heidetud ka lemmikloomade pidamise nõuete § 10 lg 2 rikkumist, millise kohaselt kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi

10 m ulatuses ja vähemalt 2 m laiuti kummalegi poole. Kohus leiab, et elulisi asjaolusid

paragrahviga seotud rikkumise kohta ei ole süüdistuses esitatud ning seega on nimetatud paragrahvi rikkumine ka tõendamata.

4.

Kokkuvõtvalt

Arvestades süüdistuse mahtu, mida ei ole võimalik puudulikkuse tõttu tuvastada, teeb kohus uue otsuse, millega konkretiseerib ala, milles isik süüdi mõistetakse ja milles sisuliselt õigeks.

D.V suhtes tuleb tühistada tema suhtes 22.02.2017.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,16,001674 täies ulatuses ja teha uus otsus, millega süüdi tunnistada K.-K.

Korbi LoKS § 66 1 lg 1 järgi: seoses sellega, et ta ei taganud oma koera - xxxxx pidamiseks

ehitist aia või aediku näol, mistõttu pääses ta jaanuaris 2016 ühel korral hulkuma, häirima ja

hirmutama oma käitumisega teisi inimesi külas, millega rikkus Xxxxx Xxxxx Alevi volikogu

poolt väljaantud koerte ja kasside pidamise eeskirja p 5 ja p 10 ning seoses 16. märtsis 2016

Xxxx vallas oma koera pidamisega sobimatus kohas, samuti, et koera keti keerdumine ümber puu oleks välistatud ja selles, et koeral puudus puhas vesi, millega rikkus LoKS § 3 lg 2 p 1 ja 24.07.2008 põllumajandusministri määrust nr 76 § 3, § 6 lg 2, § 10 lg 5. Kohus on D.V süüdi tunnistanud kahes väärteos, mis mõlemad on küll juhindudes KarS

§ 63 lg st 3 kvalifitseeritavad lõpliku ja ühe kvalifikatsiooni LoKS § 66 1 järgi, ehkki normi - - sisustavad teod on erinevad blanketsete normide alusel.

4-17-1438

14 ( ) 16

Ülejäänud süüdistustes D.V suhtes tuleb süüdistuse puudulikkusest tuleneva tõendamatuse võimatuse tõttu väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

5. Karistus

Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastatud kaebuse esitajal karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja on varem väärtegude eest karistamata. Süü suurus on vähemalt keskmine, sest ette on heidetud kahte episoodi. Kohtupraktika kohaselt ei ole süü kunagi väike, kui episoode on enam kui üks.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud

kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

Karistus oli määratud ca sanktsiooni miinimummääras – 10 trahviühikut. Inkrimineeritud säte

LoKS § 66 1 näeb ette kuni 200 trahviühikut. -

Kohus leiab, et antud juhul süü alusel oleks põhjendatud sanktsiooni keskmisest lähtumine.

Kohus peab aga arvestama ka väärteomenetluses kehtivat printsiipi, mille kohaselt menetlusaluse isiku olukorda ei või raskendada tema kaebuse lahendamisel (reformatio in peius keeld), s.o igal juhul

käesolevas asjas üle 10 trahviühiku ei tohi mõista.

Lisaks kohus leiab, et menetlusdokumentides puuduvad põhjendused, et kui väärteomenetluseks

kriminaalasjast 17.03.2016 materjalid eraldati, mis väärteosüüdistus esitati alles 24.01.2017 ja

seega otsuseni jõuti ca aastaga. Selline menetluskäik ilmselgelt eeldanuks vähemalt väga kvaliteetset asja ettevalmistust. Arvestades väärteomenetluse aegumistähtaegu, on see ilmselgelt

ebamõistlik menetlusaeg. Kohus arvestab eeltoodut ka karistuse mõistmisel, mistõttu mõlema

episoodi osas eraldi kohane mõista karistuseks 5 trahvi ühikut.

Eeltoodu alusel mõistab kohus D.V-le LoKS § 66 1 lg 1 järgi karistuseks - kokku rahatrahvi , s.o 40 eurot. 10 trahviühikut

6. Menetluskulu

Suure kaitsjatasu puhul tuleb kohtul selle mõistlikkuse hindamisse suhtuda erilise põhjalikkusega

ja kohus ei saa piirduda vaid konstateeringuga tasu mõistlikkuse kohta. Kaitsekulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Tunnitasu suuruse osas on ka

Riigikohus varem viidanud väljakujunenud praktikale, mis aktsepteerib valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks (vt nt RKL 3-1-1- 84-15, p 15.1; 3-1-1-37-14, p 26.3 ja 3-2-1-115-14, p 14); 3-1-1-77-16 p 15).

KrMS § 175 lg 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse tasu

4-17-1438

15 ( ) 16

maksmise vajalikkust ja põhjendatust konkreetses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt RKL 3-1-1-104-09, p 15).

Väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse

menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta tasu maksmise vajalikkus RKL 3- t ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust ( 1-1-82-10).

Otsustamaks väärteomenetluses VTMS § s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu - suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja

põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Riigikohus leiab, et õigusabikulusid, mis ületavad kümneid kordi trahvisummat kõnealusel juhul on õigusabikulud -

ületanud trahvisummat enam kui sada kakskümmend korda ei saa väärteomenetluses, -

hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda põhjendatuks. Seetõttu pole taolised õigusabikulud

mõistlikud ning neid ei saa menetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule täielikult hüvitada (RKL 3-1-1-37-03).

Kaitsjatasu põhjendatust hinnates on kaitsja töö mahtu võimalik hinnata muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas on erinevad või sarnanevad (RKL 3-1-2-3- 16).

Käesoleval juhul on kaitsja tunnitasu olnud taotlusest tulenevalt 120 eurot, mis on kohtu arvates arvestades Riigikohtu praktikat mõistlik.

Kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestab kohus järgnevat:

1) A

sjas on ka kaitsja ise välja toonud, et asjas oli üks toimik ning väärteoprotokollis ja tehtud otsustes on väidetavate väärtegude kirjeldus kattuv. Seda on tuvastanud ka kohus. Samas ei ole kaitsja taotlusest nähtuvalt kattuvust üldse arvestanud;

2) Pea s -

amasisulised on vastuväited T. Tigase vastuväide kattub alates punktist 2.4 D.V vastu ; väitega

3) samuti on samasisulised kaebused, erinevused neis on minimaalsed - T. Tigase kaebus

erineb D.V

kaebusest vaid punktide 2.3, 2.4 ja 2.5 osas, ülejäänud kaebuse punktid on täielikult kattuvad;

4) Omavahel suures osas on kattuvad ka kohtueelses m

enetluses tehtud vastuväited kohtu kaebustega, nimelt alates nt D.V kaebuse punktist 2.4;

5) Kaitsja poolt kohtumenetluses e

sitatud seisukoht kohtuvälise menetleja taotlusele täiendavate tõendite kogumiseks on koostatud ühe dokumendina mõlema menetlusos

alise suhtes;

6) Lisaks ei ole asjas toimunud ühtegi eelistungit, kohus määras 05.04.2017

kohtumäärusega asja arutamisele 25.04.2017. Eeltoodust tulenevalt on kuluartiklid eelistungiga seos

es täies ulatuses põhjendamatud;

7) rteoasja mahtu ning keerukust ning seda, et Samuti arvestab kohus konkreetse vää

vastavalt kaitsja menetluskulude hüvitamise taotlusele ületavad tasutud menetluskulud kümneid kordi trahvisummat – ühe menetlusaluse isiku kohta

u 40-50 korda;

8) Kohus arvestab kaitsja kasuks asjaolusid, et kohtuv

äline menetleja oma tegevusega on

ilmselt tekitanud menetluses olukorra, kus kaitsja pidi põhjendamatu süüdistuse mahu tõttu esitama hulgaliselt vastuväiteid, mida oleks saanud ära hoida sellega, kui süüdistus

oleks konkreetsemalt ja pädevalt esitatud. Seetõttu antud süüdistused erinesid tavapärasest väärteo;

9) Kohus leiab, et ei ole

põhjendatud mõlema menetlusaluse isiku suhtes eraldi väljatoodud töötunnid sellises ulatuses nagu nad on märgitud kaitsja taotluses. Kohus ei leia ka ühtegi

4-17-1438

16 ( ) 16 põhjendust, miks peak töömaht olema suurem s T. Tigase osas

omast, ehkki D.V

kaitsja väidete kohaselt eristas neid vaid üks argument – T. Tigane ei olnud koera omanik.

Kaitsja on arveid esitanud kokku D.V osas 14 tunni tehtud töö eest, kuigi tööd tehti kokku 23,5 tundi ning taotleb

ka kulude hüvitamist sellises ulatuses, milles on esitatud ka arved. T. Tigase osas on k tsja ai arveid esitanud kokku 18 tunni tehtud töö eest, kuigi tööd tehti kokku

26,5 tundi ning taotleb ka kulude hüvitamist sellises ulatuses, milles on esitatud ka arved.

Kuivõrd kaitsja esitatud taotlusest ei selgu, milliste kuluartiklite osas on ta arveid vähendanud

või jätnud üldsegi teatud kuluartiklid arvetes arvestamata, siis kohus ei saa arvestada kaitsja esitatud nimekirja kuluartiklitest ning kulutatud tundidest.

Kohus eelpoolnimetatust ning lähtub leiab, et põhjendatud ning mõistlikuks kuluks kummagi menetlusaluse isiku osas on 1000 eurot.

Kohus mõistis T.Tigase täies ulatuses õigeks ja lõpetas tema suhtes väärteomenetluse, seega tuleb t endatud ulatuses, s.o summas 1000 eurot tuleb ema menetluskulud põhj riigil hüvitada ja seda ületavas osas jätta tema enda kanda.

D.V osas osalise kaebuse põhjendatud ulatuses menetluskulusid tuleb vähendada seoses rahuldamisega. Arvestades ste süüdistu mahtu, milles käesoleval juhul väärteomenetlus tema suhtes lõpetati, tuleb kohtu hinnangul jätta menetluskulud riigi talle hüvitada est 500 eurot ning ülejäänud osas, s.o summas 500 eurot jätta menetluskulud D.V

kanda.

Tunnistaja G. K. ulu 2,40 eurot seoses T.Tigase osas sõiduk tuleb jätta riigi kanda väärteomenetluse lõpetamisega ja D.V osas osalise lõpetamisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik