4-17-2482/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 3.07.2017. a. Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-17-2482

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Väärteoasi G.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 11.04.2017. a. otsuse peale väärteoasjas nr 2780,17,002186 Menetlusalune isik G.E Ik: XXX; elukoht : XXXX; tel: XXXX; e-post: XXXX

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 132 p-st 1, kohus

otsustas:

Jätta G.E` kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 11.04.2017.a. otsuse peale väärteoasjas nr 2780,17,002186 rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 11.04.2017.a. otsusega väärteoasjas nr 2780,17,002186 karistati G.E selle eest , et tema mootorsõiduki juhina 12.03.2017 kella 15: 56 ajal Tallinn –Tartu –Võru-Luhamaa maanteel Laeva vallas sõitis asulavälisel teel kiirusega 157 +/-5 km/h (lubatud 90 km/h ) , ületades suurimat lubatut sõidukiirust mitte

vähem kui 62 km/h võrra. G.E-lt oli rikutud Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 1 / Liiklusseaduse § 227 lg. 4 sätetatud nõudeid.

Karistusotsuse tegemisel on arvestatud kergendava asjaoluna kahetsust; raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. G.E karistati eelkirjeldatud väärteo eest LS § 227 lg. 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.

2

G.E esitas Tartu Maakohtule 4.05.2017 eelnimetud otsusele kaebuse( tl. 2). Kaebuses ta tunnistab oma rikkumist, kuid soovib, et kohus määraks temale karistuseks rahatrahvi või üldkasuliku töö, sest juhtimisõiguse kaotus mõjutab negatiivselt tema elulaadi. 27. 06. 2017 teatas G.E kohtule e-kirjaga, et on nõus asjas kirjaliku menetlusega.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri saatis kohtule esitatud kaebuse osas kirjaliku seisukoha 12.06.2017( tl. 17- 18), milles ollakse nõus kirjaliku menetlusega , samuti väärteoasja materjalid , sh. andmekandja DVD plaadi. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur taotles jätta kaebus rahuldamata, arvestades, et

G.E omab kehtivaid karistusi liiklussüütegude toimepanemise eest ning tema poolt toime pandud väärtegu tingis sellise karistuse kohaldamise. Ka ei ole G.E KarS § 50 lg. 2 toodud isik, kellelt ei saaks juhtimisõigust ära võtta. Samuti G.E-le (G.E) olid teada ka enne rikkumist kohustused perekonna ja kodu ees.

Kohtu seisukoht Väärteomenetluses kogutud tõenditest nähtub, et Politsei-ja Piirvalveameti Lõuna Prefektuuri

poolt on väärteomenetlus alustamisel vormistatud menetlusdokumendid on vormisatud nõuetekohaselt. Väärteoasjas sündmuskohal koostatud protokollist AB 1507653(tl. 20) nähtub ,et kajastatud on G.E õigusrikkumise koosseis LS § 15 lg.1 p. 1 / LS § 227 lg.4 järgi. Menetlusalusele isikule G.E` on selgitatud V™S § 19 –järgseid õiguseid. Samuti on G.E saanud

protokolli oma kirjalikud ütlused kirjutada. Väärteomenetluses on saanud ta ka esitada väärteoprotokollile vastulause ( tl. 21). LS § 15 lg.1 p. 1 näeb ette asulavälisel teel lubatud sõidukiiruseks 90 km /h. Seaduses ei ole toodud sellest nõudest erandeid.

G.E-lt sõidukiiruse ületamine on fikseeritud kiirusemõõturiga LasrCam 4 nr.LE0166 ning see seade on taadeldud 31.11.2016(tl. 227). On tuvastatud , et G.E ületas sõidukiirust üle 60 km/h , sõites 157 km tunnikiirusega asulavälisel teel, kus oli lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Asjas olevast DVD plaadi lindistusest on näha, et G.E teostas möödasõitu mitmetest sõidukitest. Tõendid kinnitavad G.E poolt toime pandud LS § 15 lg. 1 p. 1 / LS 227 lg. 4 -järgset väärtegu- lubatud sõidukiiruse ületamist rohkem kui 60 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri väärteoprotokollis AB1507653/12.03.2017 on

väärteo kvalifikatsioon õige. Samuti on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri

11.04.2017. a otsuses väärteoasjas nr 2780,17,002186 väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning süüteokirjeldus vastab faktilistele asjaoludele, samuti protokollis kirjeldatule. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul tegutses G.E väärteo toimepanemisel tahtlikult, s.o otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Terve mõistusega autojuhina teadis ja tunnetas ta vägagi hästi millise sõidukiirusega ta sõidab. G.E-lt toime pandud väärtegu vastab väärteokoosseisule ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

3 KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas

üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse

ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (Riigikohtu 16.02.2015. a otsus nr 3-1-1-63-14; 17.05.2013. a nr 3-1-1-52-13). Karistuse mõistmisel tuleb

süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (16.05.2007. a lahend nr 3-1-1-14-07). Määravaks on KarS § 56 kohaselt karistuse määramisel isiku süü suurus.

LS § 227 lg. 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. G.E sõites 60 km /h kiiremini lubatust, pani ohtu enda ja ka kaasliiklejad. Piirkiirus on

kehtestatud seadusega ja selle ületamist tuleb sanktsioneerida kui liiklusohtlikku teguviisi. Lubatud sõidukiiruse ületamine 60 km/h , on küüniline käitumine, liiklusseaduse nõuete jäme eiramine.

Kohus nõustub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri seisukohaga –„G.E rikkumine on raskusastmelt kõrgemail kohal, mistõttu karistus selle teo eest on vähemtähtsatest rangeim.“ Samuti on põhjendatud ka prefektuuri viide Riigikohtu otsusele RKL 3-1-1-26-10

p. 7.3, mille kohaselt ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg. 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult , kes kasutab mootorsõidukit seoses liikumispuudega.

G.E , karistatuna samalaadilise rikkumise eest, teadis oma kohustusi perekonna ja tööandja ees ning tema vabast tahtest ja teadlikult pani toime liiklusalase küünilise rikkumine. Mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole inimõigus, vaid eriõigus. Selle eriõiguse omamine kohustab isikut täitma vastuvaidlematult Liiklusseaduse nõudeid. Liiklusnõuete eiramine iseloomustab isiku hoolimatut suhtumist liiklusseadusega kehtestatud nõuetesse. G.E poolt menetluses

avaldatud kahetsust Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur juba arvestas, jättes ta

karistamata selle rikkumise eest tavaliselt määratava põhikaristustega -kas arestiga või rahatrahviga.

Kaebuses ühe karistusena taotletud üldkasulikku tööd ei saa kohus määrata, sest see oleks sisuliselt raskema põhikaristuse –aresti-määramine ning selle asendamine üldkasuliku tööga.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 11.04.2017.a otsusega väärteoasjas nr. 2780,17,002186 G.E-le määratud karistus vastab süüteo raskusele ning karistus tuleb jätta muutmata ja G.E `kaebus rahuldamata. KrMS§180 lg. 1 alusel menetluskulud panna süüdlasele G.E-le. Otsuse tegemise seisuga kohtule menetluskulude taotlusi esitatud ei ole.

Peet Teidearu Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt