1-08-10027/6 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Ärakiri Toimik nr 1-08-10027

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.juunil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-10027 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretäri Piret Juuse juuresolekul Prokurör Natalja Firsova Asja läbivaatamise kuupäev 02.06.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.I, isikukood xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384

MÄÄRAS: Jätta R.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 05.05.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.I tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.I tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 01.10.2008 kohtuotsusega KarS § 263 p

1,4, § 149 järgi ja karistati KarS § 64 alusel 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati kaesolevat karistust Tartu Maakohtu 25.10.2007 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 6 kuud võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus ja lõpp

21.10.2008 17.06.2009. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.04.2009.

Kinnipidamisasutuses R.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama xxx.

2 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab vangla taotlust

kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks tingimusel, et R.I lõpetaks

enne vabanemist Viru Vanglas 8.klassi. Sügisel saab Kermo jätkata õppimist Lahmuse

kooli 9.klassis. Alkoholiprobleemi esilekerkimisel tuleb otsida abi erialaspetsialistilt. Ametnik teeb ettepaneku, et Kermo elaks õppeperioodil anult ema juures xxx.

R.I ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu ja

tema kaitsja arvamused, leiab, et R.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine on ebaotstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmedtema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Isik on kriminaalkorras karistatud teist korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. On varem karistatud omavolilise sissetungi ja varguste eest 6-kuulise vangistusega katseajaga 18 kuud. Kehtiva katseaja jooksul pani toime uue kuriteo, avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja surnu mälestuse teotamise. Karistusregistri teatisest (lk 3-10) on näha, et R.I on katseaja jooksul karistatud 22 korral väärteokorras, nendest

15 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Vabanedes puuduks tal kindel töökoht ja sissetulekuallikas. Arvestades R.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja

süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise

teele asunud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus peab oluliseks, et süüdimõistetu läbiks vanglas viha juhtimise sotsiaalprogrammi.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu R.I vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

/allkiri/

L. Pikma

Ärakiri õige

Kantselei juhataja

Õ. Bamberg

Kohtumäärus jõustus

13. juunil 2009.a.

Kantselei juhataja

Õ. Bamberg