3-3-1-73-16 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-73-16

Otsuse kuupäev

28. juuni 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele

Parrest

Kohtuasi

MTÜ Vellavere, Gunnar Egil Hanseni ja Kristiina Mardi

kaebus Konguta Vallavolikogu detailplaneeringu kehtestamise

otsuse tühistamiseks ning Konguta Vallavolikogu

kohustamiseks keelama õigusliku aluseta ehitatud rajatise

kasutamise

Menetlusosalised

Kaebajad MTÜ Vellavere, Gunnar Egil Hansen ja Kristiina

Mardi, esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja

vandeadvokaadi vanemabi Veiko Vaske

Vastustaja Konguta vald, esindaja vandeadvokaat Margo

Lemetti

Kolmandad isikud Sandra Reinsalu ja MTÜ Reinsalu Sport,

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2016. a otsus haldusasjas

nr 3-14-51520

Menetluse alus Riigikohtus

Sandra Reinsalu ja MTÜ Reinsalu Sport kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sandra Reinsalu ja MTÜ Reinsalu Sport kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-14-51520

resolutsiooni punktid 1–3 ja 6–8.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 12. jaanuari 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-51520 Gunnar

Egil Hanseni kohustamiskaebuse osas. Lõpetada Gunnar Egil Hanseni kohustamiskaebuse osas

menetlus. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu otsus muutma, täiendades otsuse põhjendusi

käesoleva otsuse põhjendustega.

4. Mõista kaebajatelt solidaarselt MTÜ Reinsalu Sport kasuks välja menetluskulud 4020 eurot.

5. Tagastada kautsjonid 50 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Konguta Vallavolikogu kehtestas 16. märtsi 2009. a määrusega nr 93 Konguta valla üld-

planeeringu. Üldplaneeringu põhijoonisel on vaidlusaluse planeeritava maa-ala maakasutuse siht-

otstarbeks puhke- ja virgestusala, millel on märge "motorada".

2. Konguta Vallavolikogu algatas 23. märtsi 2011. a otsusega nr 81 Sandra Reinsalu avalduse alusel

Sandra Reinsalule kuuluva Reino kinnistu detailplaneeringu. Planeeringuala on 8,35 ha ja

planeeritava maa-ala katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. 30. novembril 2011 valmis

detailplaneeringu keskkonnamõju eelhinnangu eksperdiarvamus, millele tuginedes otsustas Konguta

Vallavalitsus 4. juuli 2012. a korraldusega jätta detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata. Korralduse peale esitati vaided, kuid vallavalitsuse vastuseid vaietele kohtus ei

vaidlustatud. Detailplaneeringu kooskõlastasid Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Terviseamet,

Maa-amet ja Elering AS. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitati ettepanekuid ja vastu-

väiteid, kuid kokkuleppeid ei saavutatud. Volikogu võttis detailplaneeringu vastu 28. märtsi 2013. a

otsusega nr 66. Vaatamata korduvale heakskiidu andmisest keeldumisele kiitis Tartu maavanem

27. mail 2014 detailplaneeringu heaks.

3. Konguta Vallavolikogu kehtestas 18. juuni 2014. a otsusega nr 35 "Detailplaneeringu

kehtestamine" Reino kinnistu detailplaneeringu. Seletuskirja (detailplaneeringu teksti) järgi on

planeeringu koostamise eesmärk puhke-, virgestus- ja motospordikompleksi rajamine koos abi-

hoonetega, täpsemalt kompleksi nüüdisajastamine. Kulbilohu rallikrossiraja kavandatav kasutus-

koormus on neli võistlust aastas (kaks ühepäevast ja kaks kahepäevast; kl 8.00 kuni 20.00). Enne

võistlusi toimub lühiajaliselt raja või autode katsetamine; pidevate treeningsõitude korraldamist ei

kavandata.

4. MTÜ Vellavere, Gunnar Egil Hansen ja Kristiina Mardi (edaspidi koos kaebajad) esitasid Tartu

Halduskohtule kaebuse Konguta Vallavolikogu 18. juuni 2014. a otsuse tühistamiseks ning Konguta

Vallavalitsuse kohustamiseks keelama õigusliku aluseta ehitatud rajatise kasutamise. Kaebajate

seisukohad olid järgmised.

1) MTÜ Vellavere koondab oma liikmeteks olevaid kohaliku kogukonna esindajaid ning vaidlustab

kehtestatud detailplaneeringu avaliku huvi kaitseks. G. E. Hanseni omandis on Tootsi kinnistu ning

tema subjektiivseid õigusi rikub liiklusest tulenev tolm, krossiraja kasutamisest tekkiv müra ning

ürituste ajal ilmnevad juurdepääsuprobleemid kinnistule. K. Mardi omandis on Kogrejärve kinnistu,

millel asuvas elamus elavad kaebaja pereliikmed. Tema subjektiivseid õigusi rikub krossiraja

kasutamisest tekkiv müra, liiklusest tulenev tolm ja võistlustega kaasnevad juurdepääsuprobleemid

kinnistule. Detailplaneeringu kehtestamise järel väheneb kinnistute isiklik kasutusväärtus omanikele

ja harilik väärtus nii müügi- kui ka üürihinna mõttes.

2) Kehtestatud detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga, kuna kavandatavat kompleksi ei ole

üldplaneeringus käsitletud. Krossiraja rajamine tähendaks planeeritavale alale juurdepääsu piiramist,

see aga on vastuolus eesmärgiga takistada puhke- ja virgestusala avaliku kasutamise põhjendamatut

piiramist.

3) Detailplaneeringuga on määratud olulise ruumilise mõjuga objekti (ORMO) asukoht

planeerimisseaduse (PlanS – siin ja edaspidi kuni 1. juulini 2015 kehtinud seadus) § 292 mõttes, mida

detailplaneering sisuliselt ei käsitle.

4) Detailplaneeringu kehtestamise menetluses on õigusvastaselt jäetud läbi viimata keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Selline kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-

süsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p-st 2 ja PlanS § 8 lg-st 9, kuna ORMO asukoht tuleb valida

üldplaneeringu alusel. Isegi kui üldplaneeringu kohustus puudub, on seaduse mõttega vastuolus see,

kui sisuliselt ORMO tunnustele vastava objekti planeerimisel jäetakse hindamine algatamata.

5) Mürareostuse mõõtmine on olnud puudulik. Rada ei kasutata ainult nelja võistluse korraldamiseks

aastas, vaid seda kasutatakse ka võistlusvälisel ajal.

6) Planeeringualal puudub sobiv liikluslahendus. Ei ole sobivat juurdepääsuteed ning liiklus on

intensiivne, mis tekitab tolmu ja elanikele liikumisprobleeme.

7) Elektriohutusseaduse (ElOS – siin ja edaspidi kuni 1. juulini 2015 kehtinud seadus) § 12 lg 2

kohaselt on kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis keelatud korraldada massiüritusi. Arvestades

seda, et pealtvaatajate tribüünid on detailplaneeringu joonisel kujutatud mõlemal pool õhuliini

kaitsevööndit, on vältimatu rahvamassi liikumine ka kaitsevööndis.

8) Kulbilohu rallikrossirajal puudub nii ehitus- kui ka kasutusluba, mistõttu on tegemist õigusliku

aluseta ehitatud ehitisega. Selle kasutamine ei ole seaduse alusel lubatud.

9) Planeeringu koostamist korraldanud Konguta vallavanem on perekondlike sidemete tõttu

planeeringu kehtestamisest huvitatud, sest vallavanema poeg on planeeringuala kinnistu omaniku

elukaaslane.

5. Tartu Halduskohus võttis kaebuse menetlusse ja kaasas kohtuasja menetlusse kolmandate

isikutena vaidlusaluse Reino kinnisasja omaniku Sandra Reinsalu ja MTÜ Reinsalu Sport.

6. Tartu Halduskohus jättis 12. jaanuari 2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukohad

olid järgmised.

1) Kulbilohu krossirajal on võistlusi korraldatud juba 1950. aastate lõpust. 1990. aastate lõpus ehitati

valmis krossiraja stardimaja ning käesoleva sajandi alguses asfalteeriti osa autorallirajast. 2004. a-l

toimusid krossirajal Põhja-Euroopa meistrivõistlused rallikrossis. Kulbilohu krossiraja olemasolu

nähtub ka Konguta valla 16. märtsil 2009 kehtestatud üldplaneeringust, mida ei ole vaidlustatud.

Seega ei rajata detailplaneeringu alusel rallikrossirada, vaid arendatakse olemasolevat, kindla asu-

kohaga rallikrossirada. Tegu ei ole ruumilise mõju mõttes uue kavandatava objektiga. Sel põhjusel ei

ole vaidlustatud detailplaneering vastuolus ka üldplaneeringuga.

2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ei olnud õigusvastane. KeHJS § 33

lg 1 p-st 2 (koosmõjus PlanS §-ga 292 ega ka ilma) ei tulene kohustust viia läbi keskkonnamõju

strateegiline hindamine, kuna praegusel juhul ei rajata vaidlusaluse detailplaneeringu alusel

ORMO-t. Detailplaneeringu menetluses koostati keskkonnamõju eelhinnang, millele tuginedes ja

KeHJS-st tulenevat kaalutlusõigust kasutades on vastustaja otsustanud õigesti, et keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik.

3) Detailplaneeringu menetluses on tehtud nii müra mõõtmist kui ka müra modelleerimist. Müra on

mõõdistanud vastustaja võistluste ajal ning seda on tehtud ka MTÜ Vellavere tellimusel ja ükski

mõõdistamine ei ole kinnitanud müra piirnormide ületamist. Keskkonnamõju eelhinnangus on asutud

seisukohale, et olulist mürareostust Kulbilohu rallikrossiraja kasutamisega ei kaasne. Samuti on

võimalik müra lühiajaline, arvestades senist ja planeeritavat raja kasutust.

4) Tõele ei vasta kaebajate väide, et planeeringualal puudub sobiv liikluslahendus ja liiklusskeemist

lähtuv planeering on vastuolus avalike huvidega. Aastatel 2012 kuni 2014 toimus krossirajal kaks

võistlust aastas, mida võib pidada väheintensiivseks kasutamiseks. Sellele lisanduvad autode

katsetamised enne võistlusi ning mõned korrad ka võistlusvälisel ajal. Senini on kasutusele võetud

meetmeid, millega on tagatud sujuv liikluskorraldus. Kohtus ei tõendatud, et kaebuse esitajate

liikumine oleks võistluste ajal piiratud või et kaebajatel oleks puudunud juurdepääs oma kinnistule.

5) Tõele ei vasta kaebajate väide, et kõrgepingeliini kaitsevööndis planeeritakse seadusega keelatud

massiüritusi. Reino kinnistut läbivate elektriliinide omanikuga Elering AS-ga on detailplaneering

kooskõlastatud. Detailplaneeringu järgi ei asu pealtvaatajate alad kaitsevööndis. Võistluste ajal

tähistatakse pealtvaatajate alad, nagu detailplaneeringus on ette nähtud.

6) Kulbilohu rallikrossirada on ainuke rallikrossirada Eestis, mis vastab rallikrossiraja nõuetele.

Tegemist on Eesti autospordile väga olulise rallikrossirajaga, mille edasisest olemasolust ja

arendamisest ei ole huvitatud üksnes kinnistu omanik ja MTÜ Reinsalu Sport, vaid ka avalikkus

(autorallispordiga tegelevad inimesed ja selle spordiala vastu huvi tundvad isikud).

7) Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud otsus ja sellele eelnenud planeeringumenetlus õiguspärased.

Kaebajad on olnud planeerimismenetlusse kaasatud ning nende huve on detailplaneeringu

kehtestamisel kaalutud ja arvestatud.

8) Halduskohus mõistis kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 2220 eurot.

7. Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

8. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. juuni 2016. a otsusega Tartu Halduskohtu otsuse.

Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebajate tühistamiskaebuse. Ringkonnakohus

võttis vastu MTÜ Vellavere loobumise kohustamiskaebusest ja lõpetas selles osas haldusasja

menetluse. K. Mardi kohustamiskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata ning rahuldas

G. E. Hanseni kohustamiskaebuse. Kohus põhjendas oma otsust järgmiselt.

1) Kulbilohu krossiraja varasem olemasolu ja kajastumine üldplaneeringu joonisel ei välista seda, et

vaidlusaluse detailplaneeringu menetluse raames oleks tulnud kontrollida, kas uue motokompleksi

rajamine planeeritaval kujul ning seega ka krossiraja võimalik sagedasem kasutamine toob kaasa

PlanS § 292 lg-s 1 sätestatud mõjude olulise suurenemise võrreldes krossiraja senise kasutusega.

Neid kaalutlusi detailplaneeringu menetluse dokumentidest ei nähtu. PlanS § 292 mõttega ei oleks

kooskõlas olukord, kus objekti mõju võimalikust olulisest suurenemisest hoolimata ei rakendata

PlanS § 292 üksnes seetõttu, et konkreetne objekt oli juba enne olemas. Vastupidine tõlgendus

võimaldaks kergekäeliselt mööda hiilida PlanS §-s 292 sätestatud kõrgendatud nõuetest objekti

asukoha valikul. See ei oleks sätte eesmärgiga kooskõlas. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei

anna alust ka see, et valla üldplaneeringu kehtestamise ajal ei kehtinud PlanS § 292. Vastustajal tuleb

detailplaneeringu menetluse käigus uuesti hinnata, kas motokompleksi rajamisega suureneb sellel

asuvalt krossirajalt tulenev oluline mõju, ning jaatava vastuse korral lähtuda PlanS §-s 292 sätestatud

nõuetest.

2) Detailplaneeringu menetluse käigus on võimalik üldplaneeringut muuta. Vastustaja vaatas

menetluse käigus küll üldplaneeringu üle, kuid ei teinud seal sisulisi muudatusi. Üldplaneeringu

ülevaatamise otsusest ei nähtu, et selle käigus oleks hinnatud krossirajast tuleneva võimaliku mõju

suurenemist ning võimalikku vajadust muuta seetõttu ka üldplaneeringut. Samuti pole viidatud

muudele dokumentidele, milles need kaalutlused kajastuda võiksid. Seetõttu ei ole detailplaneeringu

menetlus olnud õiguspärane. Tuleb ka arvestada, et Konguta valla 2009. a-l kehtestatud üld-

planeeringu seletuskirjas ei ole ühtegi viidet ega seletust Kulbilohu krossiraja kohta. Vastustajal tuleb

detailplaneeringu menetluse käigus uuesti hinnata, kas valla üldplaneeringut oleks vaja muuta.

3) Vastustaja ei ole rajatava motokompleksi kasutust hinnates korrektselt kaalutlusõigust teostanud

ega uurimisprintsiipi järginud. Vald on lähtunud ebaratsionaalsest eeldusest, et motokompleksi tegelik

kasutus jääbki nii väheseks, kui on märgitud detailplaneeringu seletuskirjas (neli võistlust aastas,

regulaarsete treeningsõitude korraldamist ei kavandata). Selline eeldus on ebamõistlik ega ole

eluliselt usutav, kompleksi rajamise majanduslik tasuvus on kaheldav. Detailplaneeringu menetluse

käigus on nii vähese kasutuse küsitavusele korduvalt osutatud, kuid vastustaja ei ole esitanud

kaalutlusi ega põhjendusi, miks ta peab kolmanda isiku väiteid usutavamaks. Olukorras, kus kasutus-

tingimusi ei ole detailplaneeringus siduvalt paika pandud, puudub mehhanism, mis võimaldaks hiljem

motokompleksi võimalikku sagedasemat kasutust reguleerida. Vastustaja oleks pidanud asja

menetlemise käigus tegema kindlaks, milliseks kujuneb planeeritava motokompleksi tegelik kasutus.

4) Eeltoodud põhjustel puudub vajadus hinnata kaebajate seisukohti keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmise, muude keskkonnamõjude ning ebaõige era- ja avalike huvide

kaalumise kohta. Vallavanema väidetava erahuvi olemasolu kohta ei ole kaebajad esitanud

täiendavaid seisukohti ega tõendeid, mistõttu pole vaja neid väiteid käsitleda.

5) Olukorras, kus juba detailplaneeringu menetluses on näha, et hilisem ürituste korraldamine ei ole

võimalik sellisel kujul, et see oleks ElOS § 12 lg-s 2 sätestatud nõuetega kooskõlas, tuleb nimetatud

asjaoluga arvestada juba detailplaneeringu menetluse käigus. Vastasel juhul kehtestatakse detail-

planeering, mille täideviimine osutub võimatuks. Vastustajal tuleb hinnata detailplaneeringualal

korraldatavate ürituste läbiviimise vastavust ElOS § 12 lg-s 2 sätestatud nõuetele.

6) Detailplaneeringu kehtestamise otsus on täielikult põhjendamata. Selles puuduvad kaalutlused,

millele toetudes oleks võimalik mõista, miks otsustas vastustaja detailplaneeringu kehtestamise

kasuks. Samuti on detailplaneeringu kehtestamise otsus vastuoluline. Vastustaja on otsuses märkinud,

et avaliku arutelu käigus kokkuleppeid ei saavutatud, kuid on sellest hoolimata otsustanud detail-

planeeringu kehtestamise kasuks. Sellises olukorras oleks vastustaja pidanud eriti üksikasjalikult

haldusakti põhjendama ja tooma esile kaalutlused, miks ta, hoolimata kokkulepete mitte-

saavutamisest, pidas siiski põhjendatuks detailplaneering kehtestada ning eelistada kinnisasja

omaniku huve.

7) Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnormi, kui ei kujundanud seisukohta kohustamiskaebuste

suhtes. MTÜ Vellavere loobumine kohustamiskaebusest tuleb vastu võtta. Hoolimata K. Mardi ja

G. E. Hanseni kohustamiskaebuse sõnastusest, nähtub neist, et kaebuse eesmärk on saavutada

ehitusjärelevalve teostamine Reino kinnistul asuva rajatise, s.o krossiraja suhtes. Kohtul on

kohustamiskaebuse rahuldamise korral üksnes võimalik vastustajat kohustada uuesti otsustama

järelevalve teostamise vajalikkuse üle. K. Mardi ei ole esitanud eelnevalt vastustajale taotlust ehitus-

järelevalve algatamiseks, mistõttu tuleb K. Mardi esitatud kohustamiskaebus jätta läbi vaatamata.

G. E. Hanseni 28. juuli 2012. a, 15. novembri 2012. a ja 11. veebruari 2014. a pöördumistest nähtub

soov, et vald teeks ehitusjärelevalvet. Vald ei ole seisukohta ehitusjärelevalve alustamise vajalikkuse

kohta võtnud. Seega on vastustaja sisuliselt jätnud esitatud taotlused tähelepanuta ja kaalutlusõiguse

põhjendamatult teostamata. Kohustamiskaebus tuleb rahuldada ja vastustajal tuleb ehitusjärelevalve

algatamist uuesti kaaluda.

8) Kaebajate taotlus kohtuistungi korraldamiseks ringkonnakohtus jääb rahuldamata.

9) Põhjendatud ja mõistlik on vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista kahes kohtuastmes tasutud

menetluskulude katteks 5000 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad kaebajate endi kanda. Vastustaja

ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende enda kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kolmandad isikud esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsus

osas, milles kohus rahuldas kaebajate tühistamiskaebuse ja G. E. Hanseni kohustamiskaebuse ning

jättis menetluskulud kolmandate isikute kanda. Kolmandad isikud paluvad teha uue otsuse, millega

jätta halduskohtu otsus muutmata ja kaebajate kaebused rahuldamata. Samuti palutakse kaebajatelt

välja mõista menetluskulud kolmandate isikute kasuks ning tagastada kautsjon. Kassatsioonkaebuse

seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti PlanS § 292. Kõnealune paragrahv reguleerib üksnes olu-

korda, kui kavandatakse uue, s.o mitteeksisteeriva ORMO rajamist. Seda põhjusel, et üksnes sellise

objekti, mida pole veel olemas, asukohta saab valida PlanS § 292 järgides. Kulbilohu krossirada rajati

1960. aastatel, seda on kasutatud aastakümneid ning krossirada on kajastatud ka 2009. a üld-

planeeringus, 2003. a keskkonnamõju hindamise aruandes ja 2011. a keskkonnamõju eelhinnangus.

See, et kolmandad isikud soovivad krossirada nüüdisajastada, ei saa tõstatada krossiraja asukoha

küsimust.

2) Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et rajada soovitakse "uut motokompleksi", kuid ei ole

eristanud krossiraja rajamist ja nn motokompleksi kuuluvate teiste ehitiste rajamist. ORMO-ks on

üksnes rada, mitte seda teenindavad ehitised. Detailplaneeringuga ei soovita rajada uut krossirada,

vaid nüüdisajastada olemasolevat.

3) Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks 2011. a keskkonnamõju eelhinnangut ei saa lugeda

piisavaks selleks, et hinnata võimalikku suurenevat mõju.

4) Ringkonnakohtu osutused üldplaneeringu muutmise kohta on arusaamatud.

5) Ringkonnakohtu seisukohad motokompleksi tulevase kasutuse kohta põhinevad pelgalt kohtu

arvamusel, kuidas võiks kasutamine toimuda ja mis on kohtu hinnangul eluliselt usutav. Kohtu

järeldused peavad põhinema esitatud tõenditel või üldtuntud asjaoludel. Rallikrossiraja tavapärane

kasutamine ei ole üldteadaolev asjaolu ega ka õigusküsimus. Ringkonnakohus pole oma otsuses

arvestanud rallikrossi eripärade ega ka sellega, et krossirada ei ole avalikult kasutatav ehitis, kuhu

igaüks saab tulla. Kohus ei ole selgitanud välja tehnikaspordi põhitõdesid. Samuti ei ole

ringkonnakohus põhjendanud, miks on eluliselt usutavam see, et tulevikus korraldatakse rohkem

võistlusi, kui see, et senine aastatepikkune kasutusintensiivsus jääb samaks. Otsusest ei selgu seegi,

millisel õiguslikul alusel on kohalikul omavalitsusel võimalik detailplaneeringus näha ette kinnistu

kasutamise tingimusi, sh kas ja kuidas kinnistu omanik üritusi korraldab.

6) Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et vastustaja peab planeeringumenetluses hindama kinnistul

korraldatavate ürituste vastavust ElOS § 12 lg-le 2. Avalikud üritused tuleb nagunii eelnevalt

registreerida või kohalikku omavalitsust teavitada, misjärel on omavalitsusel võimalik seada ürituse

korraldamistingimusi. Lisaks on detailplaneeringu kooskõlastanud elektriliinide omanik ning

planeeringukohased pealtvaatajate alad ei asu kaitsevööndis.

7) Tühistamiskaebuse rahuldamine põhjusel, et haldusakt on põhjendamispuudustega, on kassaatorile

üllatuslik. Kaebajad ei vaidlustanud haldusakti sellel motiivil. Detailplaneeringu kehtestamine,

vaatamata kokkulepete mittesaavutamisele, ei ole vastuoluline. Kui kokkuleppeid ei saavutata, ei

tähenda see kohustust jätta planeering kehtestamata.

8) Üllatuslik on ka ringkonnakohtu otsus kohustamisnõude lahendamise kohta. Ringkonnakohus

väljus kaebuse piiridest, sest kaebajate esitatud ja ringkonnakohtu lahendatud kohustamisnõuded

erinevad. Kohus ei andnud menetlusosalistele võimalust avaldada arvamust ümberkvalifitseeritud

nõude kohta. Ekslik on ka ringkonnakohtu arvamus, et vastustaja ei võtnud seisukohta järelevalve-

menetluse algatamise kohta. Vastustaja selgitas vastuses 28. juuli 2012. a avaldusele, et tegu on

seadusliku ehitisega, ning sellest nähtub üheselt, et vald ei algata järelevalvemenetlust. Ümber-

kvalifitseeritud kohustamiskaebuse tähtaegsus oleks eeltoodu tõttu küsitav.

10. Kaebajad paluvad jätta kolmandate isikute kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebajate

seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et olulise ruumilise mõju suurenemist tuleb

hinnata ka siis, kui olemasoleva objekti mõju oluliselt kasvab. Oluline on mõju teke, mitte kitsalt

objekti teke. Käesoleva sajandi algusest ja eriti detailplaneeringu menetluse ajal on kassaatorid

õigusliku aluseta krossirada laiendanud ja asfalteerinud, rajanud selle juurde erinevaid hooneid ja

rajatisi ning kujundanud kohaliku tähtsusega pinnasrajast rahvusvahelise rallikrossikompleksi.

Seejuures ei ole rallikrossiraja ruumilist mõju ega taolise mõjuga objekti sobivust selles asukohas

kordagi kohaselt hinnatud ei valla üldplaneeringu ega vaidlusaluse detailplaneeringu menetluses.

Vastustaja on täiesti põhjendamatult loobunud olulise mõju hindamisest põhjusel, et faktiline mõju

pärast planeeringu kehtestamist enam ei kasva, jättes hindamata mõju kasvu võrreldes hüpoteetilise

õiguspärase olukorraga, kui täna ebaseaduslikku rallikrossikompleksi füüsiliselt sellisena ei

eksisteeriks. Kassatsioonkaebuse väited, et krossiraja kasutusintensiivsus planeeringu kehtestamisel

oluliselt ei muutu, ei saa põhistada planeeringu õiguspärasust, kuna ka senine kasutus toimus

õigusliku aluseta. Üldplaneeringu kaardil olevast märkest "motorada" ei saa teha järeldust, et ORMO

asukoht PlanS § 292 mõttes ongi üldplaneeringuga määratud ja selle mõju ega asukohta enam

kaaluma ei pea. Üldplaneeringu tekstis ega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ei

mainita vaidlusalust krossirada ja seega ei ole mõju hindamist ega asukoha kaalumist tegelikult

toimunud. Olukorras, kus objekt looduses on küll mingil kujul olemas, aga sellele planeeritavad

lisandused loovad olemuselt teistsuguse ruumilise mõju, peab kohalik omavalitsus selle mõjuga igal

juhul arvestama. Seda ka juhul, kui enamik neist lisandustest on küll juba olemas, kuid rajatud ilma

õigusliku aluseta.

2) Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et vastustaja lähtus planeeringu kehtestamisel

ebarealistlikest lähteandmetest planeeringuobjekti mõjude kohta ega ole neid mõjusid hinnanud.

Planeeringu lähtealuseks olev neli võistluspäeva aastas ei ole realistlik kasutusintensiivsus. Oluline

on potentsiaalne maksimaalne kasutusintensiivsus, mitte teoreetiline miinimum. Isegi kui krossirajal

ei peetaks rohkem kui neli võistlust, ei piirdu selle ruumiline mõju võistluspäevadega. Nagu kaebajad

on korduvalt selgitanud ja tõendanud, tekitavad samamoodi müra harjutamine enne võistlusi ning

katse- ja treeningsõidud suveperioodil. Vastustaja ei ole vaatamata korduvatele märgukirjadele

arvestanud planeeringu mõjude kaalumisel rallikrossiraja nii potentsiaalselt kui ka reaalselt suurema

kasutusega, kui on märgitud planeeringu tekstis, ega kehtestanud meetmeid, mis intensiivsemat

kasutamist takistaksid. Samamoodi ei ole vastustaja kaalunud meetmeid, mis võiksid takistada

elektriohutusseaduse nõuete rikkumist krossirajal peetavate ürituste korraldamisel.

3) Ringkonnakohus on lahendanud kohustamiskaebuse õigesti. Asjaolu, et kaebaja taotles konkreetse

meetme kohaldamist (s.o rajatise kasutamise keelamist), ei tähenda, et kaebust ei võiks rahuldada

üldisema resolutsiooniga. Kohaliku omavalitsuse kohustamine teostama riiklikku järelevalvet on

kooskõlas kaebuse sisu ja eesmärgiga. Seejuures riivab üldisem resolutsioon vähem kassaatori huve,

mistõttu ei riku ringkonnakohtu otsus kohustamiskaebuse kohta kassaatori subjektiivseid õigusi.

11. Vastustaja palub kassatsioonkaebus rahuldada, Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega jätta Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult

järgmised.

1) Ringkonnakohus on otsuse tegemisel vääralt kohaldanud PlanS § 292. Nimetatud normi tervikuna

(s.o nii selle pealkirja kui ka lõikeid) tõlgendades saab üheselt järeldada, et see reguleerib olukorda,

kus kavandatakse uue, s.o mitteeksisteeriva ORMO rajamist.

2) Ringkonnakohtu otsusest jääb mõistmatuks, kuidas oleks pidanud üldplaneeringut muutma

olukorras, kus krossirada on üldplaneeringus juba kajastatud, olemasolev krossirada säilib ning selle

kasutusintensiivsus ei muutu võrreldes senisega.

3) Ringkonnakohus on otsuse tegemisel jätnud arvestamata asjaolu, et vastustaja on tegelikult

detailplaneeringu menetluses hinnanud krossirajast tulenevat mõju keskkonnamõju eelhinnangu

kaudu. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta selle asjaoluga.

4) Detailplaneeringuga ei saa lahendada avaliku ürituse korraldamisküsimusi. Tänaseks on ElOS § 12

lg 2 ka kehtetu ega ole niikuinii kohaldatav.

5) Ringkonnakohtu seisukoht, et detailplaneeringu kehtestamise otsus on põhjendamispuudusega, on

üllatuslik ega ole ka sisuliselt põhjendatud.

6) Ringkonnakohus on G. E. Hanseni kohustamiskaebust lahendades väljunud kaebuse piiridest ning

andnud kaebuses esitatud nõudele hoopis teistsuguse sisu. Seejuures nähtub vastustaja vastusest

28. juuli 2012. a avaldusele üheselt, et vald ei pea põhjendatuks järelevalvemenetluse algatamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kaebajad nõudsid kaebuses Konguta Vallavolikogu 18. juuni 2014. a otsuse nr 35 "Detail-

planeeringu kehtestamine" tühistamist ja Konguta Vallavolikogu kohustamist tegema ettekirjutuse

Reino kinnisasjal asuva õigusliku aluseta ehitatud rajatise (rallikrossiraja) kasutamise keelamiseks.

Ringkonnakohus võttis vastu MTÜ Vellavere loobumise kohustamiskaebusest ja lõpetas selles osas

haldusasja menetluse (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Samuti jättis ringkonnakohus

K. Mardi kohustamiskaebuse läbi vaatamata (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 5). Neid

ringkonnakohtu otsustusi ei ole vaidlustatud ja need on jõustunud. Vaidluse all on seega tühistamis-

kaebus ja G. E. Hanseni kohustamiskaebus, mille ringkonnakohus mõlemad rahuldas.

13. Kolleegium analüüsib ringkonnakohtu neid etteheiteid vastustajale, mis puudutavad ORMO

planeerimist (I) ja põhjendamiskohustuse rikkumist (II). Seejärel käsitleb kolleegium muid kaebuse

väiteid (III) ja kohustamisnõuet (IV). Lõpuks lahendab Riigikohus kassatsioonkaebuse ja jaotab

menetluskulud (V).

I

14. Vaidlusaluse detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise ajal defineeris PlanS § 292 lg 1

ORMO järgmiselt: objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk,

visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas

senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Vabariigi Valitsuse

kehtestatud nimekirja järgi oli ORMO-ks ka mootorsõidukite alaline võidusõidu- või testimisrada

(Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määrus nr 198, p 16). ORMO asukoht tuli valida üldplaneeringu

alusel (PlanS § 292 lg 3).

15. Ringkonnakohus möönis, et Kulbilohu krossirada oli olemas ja kasutuses enne detail-

planeeringu kehtestamist, et Konguta valla üldplaneeringu joonisel on Reino kinnistul märge "moto-

rada" (kuigi üldplaneeringu tekst (seletuskiri) ega keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ei

sisalda ühtki sellekohast selgitust) ning et üldplaneeringu kehtestamise ajal PlanS § 292 ei kehtinud.

Ringkonnakohtu etteheide vastustajale oli, et detailplaneeringu menetluses oleks tulnud kontrollida,

kas detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa PlanS § 292 lg-s 1 nimetatud mõjude olulise

suurenemise võrreldes krossiraja senise kasutusega, ning et neid kaalutlusi detailplaneeringu

menetluse dokumentidest, sh üldplaneeringu ülevaatamisest ei nähtu.

16. Ekslik on ringkonnakohtu arusaam, et üldplaneeringu kehtestamise ajal, 16. märtsil 2009

puudus planeerimisseaduses regulatsioon ORMO kohta. Toona kehtinud PlanS § 8 lg 6 defineeris

ORMO praegusega võrreldes mõningaid erisusi arvestades pea samamoodi ning ka mootorsõidukite

alaline võidusõidu- või testimisrada oli määrusega kehtestatud nimekirjas. PlanS § 8 lg 5 sätestas, et

ORMO asukoha valiku tegemisel on üldplaneeringu koostamine kohustuslik. Samas ei ole praeguse

kohtumenetluse esemeks siiski valla üldplaneeringu õiguspärasus, sh küsimus, kas lisaks joonisel

kajastamisele oleks üldplaneeringu tekstis (seletuskirjas) või keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruandes tulnud selgitada motokrossiraja (mis samuti oli olemas ja kasutuses enne üldplaneeringu

kehtestamist) kasutamist ja selle mõju.

17. Kuna vaidlusalusel juhul oli tegu faktiliselt olemasoleva ORMO-ga, mille asukohta PlanS

§ 292 mõttes ei valita, polnud ORMO nüüdisajastamiseks vaja algatada üldplaneeringu koostamist.

Küll on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et sellises olukorras tuli siiski silmas pidada PlanS

§ 292 eesmärki, st seda, millised on need kõrgendatud nõuded, mis nimetatud norm ORMO

planeerimismenetlusele ette näeb. ORMO asukoha valikul üldplaneeringu koostamise kohustus

tähendab mh ka seda, et alati tuleb korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna KeHJS

§ 33 lg 1 p 2 järgi on üldplaneeringu koostamisel see kohustuslik. Seega, kui kavandatava

planeeringuga muudetakse oluliselt olemasoleva ORMO parameetreid või kasutamistingimusi, on

oluline, et hinnataks PlanS § 292 lg-s 1 nimetatud mõjude ulatust ja intensiivsust.

18. Vaidlusaluse detailplaneeringu menetluse käigus koostati keskkonnamõju eelhinnang, mille

järeldustele toetudes otsustas Konguta Vallavalitsus jätta algatamata keskkonnamõju strateegilise

hindamise. Seega ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et vastustaja ei kontrollinud seda, kas

detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa PlanS § 292 lg-s 1 nimetatud mõjude olulise suurenemise

võrreldes krossiraja senise kasutusega. Vastustaja on seda teinud. Jõudes eelhinnangu põhjal

järeldusele, milline on detailplaneeringuga kaasnevate mõjude olemus, ulatus ja intensiivsus (KeHJS

§ 6 lg-s 3 sätestatud kriteeriumitest lähtudes), ei pidanud vastustaja põhjalikumat uurimist vajalikuks

ja jättis keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata (vajalikkus otsustatakse KeHJS § 33

lg-te 3–6 alusel). Võttes arvesse seda, et

- tegu on aastaid kasutuses olnud objektiga (mille olemasolu nähtub ka valla üldplaneeringust

ja mille asukohta PlanS § 292 mõttes ei valita),

- vald on eelhinnangu kaudu kontrollinud olulise keskkonnamõju olemasolu (sh silmas pidades

kaebajate väiteid müra ja liikluskorralduse probleemide kohta) ning

- ka detailplaneeringu menetluse käigus antud kooskõlastused (Muinsuskaitseamet, Kesk-

konnaamet, Päästeamet, Terviseamet, Maa-amet, Elering AS) kinnitasid valla seisukoha

õigsust, tuleb mõjude ulatuse ja intensiivsuse hindamise kohustus lugeda täidetuks.

19. Eelöeldu ei anna siiski veel vastust küsimusele, kas keskkonnamõju eelhinnangu aluseks olev

vastustaja arusaam motokrossiraja kasutamisest on põhjendatud. Motokrossiraja kasutussagedus ja -

viis on just need võtmetegurid, millest lähtudes tehti uuringuid ja millest sõltub detailplaneeringuga

kavandatu mõju ümbritsevale (nt PlanS § 292 lg-s 1 nimetatud transpordivood, saasteainete ja

külastajate hulk, müra) ja selle võimalik muutus planeeringu elluviimisel.

20. Vastustaja ja kolmandad isikud on kohtumenetluses korduvalt rõhutanud, et motokrossiraja

kavandatav kasutuskoormus on neli võistlust aastas, enne võistlusi toimub lühiajaliselt raja või autode

katsetamine ning aeg-ajalt toimub treeningsõite (nt kd 2, tl-d 43, 92, 133). Kaebajad seevastu on

seisukohal, et planeeringu lähtealuseks olev neli võistluspäeva aastas ei ole realistlik kasutus-

intensiivsus ning et oluline on potentsiaalne maksimaalne kasutusintensiivsus, mitte teoreetiline

miinimum. Ka ringkonnakohus pidas neljast võistlusest lähtumist ebamõistlikuks ja mitteusutavaks.

Kaebajad on kohtumenetluses esitanud mitmeid tõendeid motokrossiraja võistlusvälisel ajal

kasutamise kohta (nt kd 2, tl-d 53, 58–62).

21. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole vastustaja motokrossiraja kasutamist käsitlenud.

Detailplaneeringu teksti (seletuskirja) sissejuhatuses märgitakse järgmist: "Motospordi seisukohalt

hinnatakse raja kavandatud kasutuskoormuseks 4 võistlust aastas (neist 2 ühepäevast ja 2 kahepäevast

võistlust). Enne võistlusi võib toimuda lühiajaliselt raja või autode katsetamine, kuid pidevate ja

regulaarsete treeningsõitude korraldamist ei kavandata. Võistlused võivad kesta vahemikus 08.00-

20.00. Vältimaks krossiraja omaalgatuslikku kasutust, plaanitakse sissesõidud rajale tõkestada

väravatega." Neljale võistlusele aastas viidatakse ka järgnevas detailplaneeringu tekstis (sh p-s 3

"Detailplaneeringu planeerimisettepanek"). Samuti lähtuti sellisest kasutuskoormusest keskkonna-

mõju eelhinnangus, millele toetudes otsustati keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata

jätta.

22. Eeltoodust nähtub detailplaneeringu kehtestaja tahe määrata õiguslikult siduvalt kindlaks

motokrossiraja kasutusõiguse piirang: võistlusi ei või olla enam kui neli korda aastas ning pidevaid

treeningsõite ei toimu. St see on järgimiseks kohustuslik, sh kolmandatele isikutele. Planeerimis-

seadus lubab detailplaneeringuga selliseid piiranguid seada, kuna detailplaneering on maakasutuse

aluseks (PlanS § 9 lg 1).

23. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on anda ehitisele kasutusluba, mille menetlusse naabreid

kaasates on võimalik ette näha kõrvaltingimusi ehitise kasutamise reguleerimiseks (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3, ehitusseadustiku (EhS) § 54 lg 3). Samuti on kohaliku

omavalitsuse pädevuses ehitise kasutamisloaga seonduva kontrollimine (EhS § 130 lg 2 p-d 4 ja 5) ja

võistluse kui avaliku ürituse korraldamise reguleerimine (korrakaitseseaduse § 59). Seega on valla

käsutuses mitmeid meetmeid, mille abil täpsustada ja jälgida detailplaneeringus õiguslikult siduvalt

paika pandud motokrossiraja kasutamisele seatud nõuetest kinnipidamist.

24. Eeltoodust tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu järeldus, et vald on jätnud hindamata

motokrossiraja kasutamisest tuleneva mõju (uurimisprintsiibi vastu eksimine) ja lähtunud väärast

eeldusest motokrossiraja kasutuskordade osas (kaalutlusviga).

II

25. Ringkonnakohus leidis, et detailplaneeringu kehtestamise otsus on õigusvastane põhjendamis-

kohustuse rikkumise tõttu. Kaebajad ei ole kaebuses halduskohtule ega ka muudes kohtumenetluse

käigus esitatud dokumentides vastustajale detailplaneeringu kehtestamisel HMS §-st 56 tulenevat

põhjendamiskohustuse rikkumist ette heitnud. Kaebajate väited puudutavad planeerimismenetlust

(keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine, sh müra puudulik mõõtmine, valla-

vanema erapoolikus) ja sisulist mittenõustumist detailplaneeringuga (kaasnev mürareostus, ebasobiv

liikluslahendus, vastuolu ElOS § 12 lg-ga 2).

26. PlanS § 2 lg 1 sätestas, et planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja

moodustavad ühtse terviku. Lõige 2 lisas, et planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala

ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste

kirjeldused ja põhjendused. Neile normidele tuginedes selgitas kolleegium haldusasjas nr 3-3-1-84-08

(p 16), et planeeringu tekst, joonised ja planeeringu kehtestamise otsus moodustavad üksteist

täiendava tervikliku haldusakti. Seejuures kohustab planeerimisseadus planeeringut põhistama

planeeringu tekstis. Põhjendamine planeeringu tekstis võib olla piisav ega eelda põhjenduste uuesti

esitamist planeeringu kehtestamise otsuses. Kui aga planeeringuga riivatakse oluliselt kolmanda isiku

õigusi või kui tegu on mahuka planeeringuga, tuleks põhimotiivid esitada suurema selguse huvides

siiski ka planeeringu kehtestamise otsuses.

27. Eeltoodud seisukohta on kolleegium korduvalt rõhutanud ka hiljem (vt nt haldusasi nr 3-3-1-

47-12, p-d 15–17). Kokkuvõtlikult on oluline, et planeeringu kehtestamise otsust, jooniseid ja teksti

koostoimes hinnates mõistaks lugeja, millised on haldusakti põhimotiivid ja kaalutlused ning miks

tehti valik just selle planeeringulahenduse kasuks. Küll ei saa eeldada, et lugeja peaks põhjendusi

otsima planeeringu lisadest. Planeeringu lisad (PlanS § 2 lg 4) ei ole planeeringu kui haldusakti osad

ning neis toodud põhjendusi ei saa ilma täpse ja arusaadava viiteta lugeda planeeringu kui haldusakti

põhjendusteks.

28. Praegusel juhul sisaldab planeeringu kehtestamise otsus vaid detailplaneeringu pindala,

sihtotstarvet ja koostamise eesmärki, samuti toimunud menetluse kirjeldust. Kehtestamise otsuses

pole esile toodud põhimotiive, sh kaalutlusi, miks leiab vastustaja, et menetluse käigus korduvalt

vastuväiteid esitanud isikute õigused ja huvid on vähem kaalukad kui motokrossiraja kasutamist

pooldavad argumendid.

29. Detailplaneeringu lahutamatuks osaks olevas detailplaneeringu tekstis on selgitatud kõiki

kaebajate esile toodud sisulisi probleeme ehk liikluskorralduse, müra ja kõrgepingeliinidega

seonduvat. Lisaks planeeringuga kaasneva kirjeldusele on esitatud meetmed, mille abil leevendada

tolmu- ja mürareostust, et vähendada riiveid kohalikele elanikele; samuti on selgitatud kõrge-

pingeliinide ohtlikkusest tulenevat. Volikogu kehtestatud detailplaneeringu tekstist nähtub vastandlike

huvide kaalumine neis küsimustes, sh miks peab vastustaja motokrossirajaga seonduvat avalikku huvi

ja kolmanda isiku erahuvi kaalukamaks planeeringu vastu rääkivatest argumentidest. Toodud

argumendid ühtivad kohtumenetluse käigus vastustaja esiletooduga, samuti muude planeerimis-

menetluses koostatud ja esitatud seisukohtadega. Näiteks planeerimistoimikus olevad avalike

arutelude protokollid ja kirjavahetus elanikega (kd 1, tl-d 82–89, 105 pöördel kuni 108, 110 pöördel

kuni 115, 117 pöördel kuni 120, 141–148, 150–153) käsitlevad enamjaolt samu, praeguse

kohtumenetluse esemeks olevaid teemasid.

30. Detailplaneeringu tekst on mahukas. Kaalutluste eristamine muust informatsioonist on

keeruline. Seetõttu oleks vastustajal tulnud põhimotiivid ja kaalutlused esitada kokkuvõtlikult ka

detailplaneeringu kehtestamise otsuses. Arvestades asjaoludega, et kaebajad ei ole ette heitnud

põhjendamiskohustuse rikkumist ning planeeringu kehtestamine oli piisavalt kontrollitav, ei too

Konguta Vallavolikogu 18. juuni 2014. a otsuse nr 35 "Detailplaneeringu kehtestamine" puudulik

põhjendus kui vormiviga kaasa selle tühistamist (HMS § 58).

III

31. Kaebajad on kaebuses halduskohtule ette heitnud detailplaneeringu vastuolu üldplaneeringuga,

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmist (KeHJS § 33 lg 1 p 2), mürareostuse

puudulikku mõõtmist, ebasobivat liikluslahendust, vastuolu ElOS § 12 lg-ga 2 ning vallavanema

erapoolikust.

32. Kolleegium analüüsis üldplaneeringut ja KeHJS-st tuleneva keskkonnamõju strateegilise

hindamise nõuet käesoleva otsuse p-des 14–24. Kolleegium nõustub halduskohtu järeldustega, et

vastustaja on teinud piisavalt ka selleks, et selgitada välja motokrossiraja kasutamisega kaasnev

müra. Müra on modelleeritud (keskkonnamõju eelhinnangus) ning Terviseamet on seda ka võistlus-

tingimustes mõõtnud (kd 1, tl 134 jj). Saadud tulemused ühtivad ning müra piirnormide ületamist ei

tuvastatud. Kolleegium nõustub halduskohtu järeldustega, mis puudutavad liikluskorraldust (haldus-

kohtu otsuse p 13), ega korda neid.

33. Kaebajate hinnangul on detailplaneering õigusvastane ka põhjusel, et kõrgepingeliini kaitse-

vööndis plaanitakse massiüritusi ning see on vastuolus ElOS § 12 lg-ga 2. Ringkonnakohus nõustus

kolmanda isiku seisukohaga, et ürituse seaduslikkust tuleb kontrollida konkreetse ürituse

korraldamise raames. Olukorras, kus juba detailplaneeringu menetluses on näha, et hilisem ürituse

korraldamine ei ole võimalik ElOS § 12 lg-s 2 sätestatut järgides, tuleb sellega siiski arvestada ka

planeerimismenetluses. Seetõttu kohustas ringkonnakohus vastustajat hindama, kas detail-

planeeringualal korraldatavate ürituste läbiviimine on kooskõlas eelviidatud sättest tulenevate

nõuetega.

34. Elektriohutusseadus tunnistati kehtetuks 1. juulist 2015. Alates nimetatud kuupäevast sisaldub

samasisuline piirang EhS § 77 lg 2 p-s 4, mis sätestab, et kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitse-

vööndis on keelatud korraldada massiüritusi.

35. Detailplaneeringust nähtub, et vastustaja on teadlik kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitse-

vööndist (kd 1, tl 17). Seejuures märgitakse planeeringus järgmist: "Planeeritava ala omanik peab

tähistama kaitsevööndite ulatuse pealtvaatajate alade määratlemiseks. Planeeringu joonistele ei ole

elektriõhuliinide kaitsevööndite piires kavandatud pealtvaatajate alasid. Seeläbi on tagatud, et

elektripaigaldise kaitsevööndis viibivad isikud oleksid informeeritud elektripaigaldise olemasolust,

asukohast ning sellest lähtuvast ohust" (kd 1, tl 22p). Planeering on kooskõlastatud ka Elering AS-ga.

Eeltoodust nähtub vastustaja seisukoht, et kuna pealtvaatajate alad ei paikne kaitsevööndis, on

ürituste korraldamine krossirajal võimalik ja vastuolu kaitsevööndis ürituse korraldamise keeluga ei

ole.

36. Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et PlanS § 9 lg-s 2 sätestatud detailplaneeringu

ülesandeid arvestades ei ole täpsem ürituse korraldamise reguleerimine detailplaneeringus tingimata

vajalik. Vajaduse korral saab täpsemaid nõudeid alade piiritlemiseks, inimeste liikumiskoridoride

paikapanekuks ja ohutuse tagamiseks ette näha kasutusloas (EhS § 54) ning konkreetse avaliku

ürituse kooskõlastamise raames.

37. Eeltoodust tulenevalt on ebaselge ringkonnakohtu seisukoht, et vastustaja peaks veel hindama

ürituste läbiviimise vastavust ElOS § 12 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Vastustaja on selgitanud välja

kaitsevööndiga seotud asjaolud ja leidnud, et üritusi on planeeringualal põhimõtteliselt võimalik

korraldada. Täpsemaid nõudeid on võimalik seada ka kasutusloas ja ürituse kooskõlastamise käigus.

38. Halduskohus rikkus menetlusnormi, kui ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väitega

vallavanema erapoolikuse kohta (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p 4).

Ringkonnakohus ei kujundanud samuti selles küsimuses oma seisukohta, kuna rahuldas kaebuse

(ringkonnakohtu otsuse p 17).

39. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegi volikogu, mille koosseisu vallavanem ei kuulu.

Seega, taandamisreegleid ei rikutud. Küll on vallavanem allkirjastanud Konguta Vallavalitsuse

4. juuli 2012. a korralduse jätta keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata (kd 1, tl 75). Ka

on vallavanem allkirjastanud detailplaneeringuga seotud kirjavahetust. HMS § 10 lg 1 sätestab

alused, kui haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kuid need ei laiene

kohaliku omavalitsuse valitsuse liikmete suhtes (HMS § 10 lg 6). 2012. a korralduse vastu võtmise

ajal kehtinud kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei näinud ette vallavalitsuse liikme kohustust

taandada end otsuse tegemisel. Valla- ja linnavalitsuse liikme huvide konfliktiga seonduvat reguleeris

ka toona kehtinud korruptsioonivastane seadus (§ 4 lg 2 p 15, § 25). Selles seaduses sätestatu

eesmärk (eeskätt ametiisiku kohustused avaliku võimu kandja ees; vt ka kriminaalasi nr 3-1-1-98-15,

p 61) oli aga erinev võrreldes HMS-s sätestatuga (haldusorgani kohustused haldusvälise isiku ees),

mis taandamisaluste laienemise valitsuse liikmele sõnaselgelt välistab. Arvestades eeltoodut ning

seda, et korralduse ja kirjavahetuse allkirjastamisega ei otsustatud siduvalt ette ära planeeringu

kehtestamine, ei saa selles asjas detailplaneeringu tühistamise aluseks olla kaebaja kahtlus, et

vallavanem oli erapoolik. Kolleegium peab siiski oluliseks rõhutada, et menetlus mitte üksnes ei pea

olema, vaid peab ka näima aus ja õiglane.

IV

40. Ringkonnakohus asus seisukohale, et G. E. Hanseni kohustamiskaebuse eesmärk on saavutada

ehitusjärelevalve teostamine krossiraja suhtes. Seejuures on kohtul kohustamiskaebuse rahuldamise

korral üldjuhul üksnes võimalik vastustajat kohustada uuesti otsustama järelevalve teostamise

vajalikkuse üle. Seda ringkonnakohus ka tegi.

41. Kolleegium ei näe ringkonnakohtu eeltoodud lähenemises eksimust. Ringkonnakohus võis

kaebuse lahendada üldisema resolutsiooniga, kuigi kaebaja taotles konkreetse meetme kohaldamist

(s.o rajatise kasutamise keelamist). Olukorras, kus norm näeb ette haldusorgani kaalutlusõiguse

otsustada, kas järelevalvemenetlust alustada ja millist meedet kohaldada, ei saa kohus reeglina

haldusorganit kohustada konkreetset meedet kohaldama (vt nt haldusasi nr 3-3-1-29-13, p 17; vt

erand riigivastutuse seaduse § 6 lg 5). Seejuures riivab üldisem resolutsioon vähem vastustaja ja

kolmanda isiku õigusi. Ka HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus

kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või

toimingu tegemist uuesti otsustama.

42. G. E. Hanseni allkirjastatud 28. juuli 2012. a avalduses taotleti, et vallavolikogu peataks Reino

kinnistul toimuvad väidetavalt ebaseaduslikud ehitustööd, nõuaks endise olukorra taastamist ja

lõpetaks motoraja ebaseadusliku kasutamise (kd 1, tl 85). Konguta Vallavalitsus selgitas 3. septembri

2012. a vastuses, et tegu ei ole ebaseadusliku ehitisega, algatatud on detailplaneeringu menetlus,

mille käigus on huvitatutel võimalik teha oma põhjendatud ettepanekuid, ning vallavalitsus on

andnud krossirajal toimunud võistlustele kooskõlastusi (kd 1, tl 86 pöördel). Kolleegium nõustub

kassaatori ja vastustaja seisukohaga, et vastusest nähtub üheselt valla keeldumine algatada

järelevalvemenetlus.

43. G. E. Hansen küsis 11. veebruari 2014. a pöördumises taas, miks ei ole Konguta vald teinud

ehitusjärelevalvet ja millal ehitusjärelevalvega alustatakse (kd 1, tl 167). Konguta Vallavolikogu

viitas 26. märtsi 2014. a vastuses varasemale, 2012. a-l antud vastusele, lisades, et vastamine oli

toona delegeeritud vallavalitsusele (kd 1, tl 167 pöördel). Samuti selgitati, et volikogule teadaolevalt

ei ole volikogu praeguse koosseisu ajal Reino kinnistul tehtud ehitustöid, mis vajaksid järelevalvet,

ning et enne detailplaneeringu kehtestamist ei ole ehitustegevus lubatud.

44. HKMS § 46 lg 2 järgi võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul toimingu tegemisest

keeldumise teatavakstegemisest arvates. G. E. Hansen pöördus halduskohtusse 18. juulil 2014. Seega,

sõltumata sellest, kas pidada lõplikuks keeldumiseks 2012. a septembris antud vastust või 2014. a

märtsis antud vastust, milles korratakse vaid varem öeldut, oli kohtusse pöördumise kaebetähtaeg

möödas. Kaebetähtaja ennistamise aluseid kohtuasja materjalidest ei nähtu. Seetõttu tuleb G. E.

Hanseni kohustamiskaebuse osas menetlus lõpetada (HKMS § 124 lg 2).

V

45. Eeltoodust tulenevalt rahuldab Riigikohus Sandra Reinsalu ja MTÜ Reinsalu Sport

kassatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2016. a otsuse resolutsiooni punktid 1–3 ja 6–8

tuleb tühistada. Samuti tuleb tühistada Tartu Halduskohtu 12. jaanuari 2015. a otsus G. E. Hanseni

kohustamiskaebuse osas ning menetlus tuleb selles osas lõpetada. Muus osas jääb Tartu Halduskohtu

otsus muutma, kuid otsuse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.

46. HKMS § 108 lg 1 esimese lause järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Teine lause lisab, et kassatsioonkaebuse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse HKMS

§-s 108 poole kohta sätestatut. HKMS § 108 lg 8 esimene lause näeb ette, et kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

47. Halduskohus asus seisukohale, et kolmanda isiku (MTÜ Reinsalu Sport) menetluskulud 2220

eurot on vajalikud ja põhjendatud ning mõistis need kaebajatelt välja. Kolleegium nõustub, et tegu on

vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. Kolmanda isiku (MTÜ Reinsalu Sport) menetluskulud

ringkonnakohtus olid 600 eurot ning Riigikohtus 1200 eurot õigusabi eest. Samuti tasuti 50 eurot (2 ×

25 eurot) kautsjonite eest. Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas

kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub

õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (nt haldusasi nr 3-3-1-84-15, p 31).

Arvestades, et ringkonnakohtus piirdus kolmanda isiku roll kaebajate apellatsioonkaebusele

vastamisega, kuid Riigikohtus on kolmas isik kassaator, on nii apellatsiooniastme kui ka kassatsiooni-

astme kulud põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku (MTÜ

Reinsalu Sport) kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 4020 eurot (2220 + 600 + 1200).

48. Vastustaja menetluskulud olid ringkonnakohtus 1421 eurot ja 40 senti, millest vastustaja palus

kaebajatelt välja mõista 1380 eurot. Vastustaja hinnangul oli õigusabi kasutamine vajalik ja

põhjendatud, kuna vallavalitsuse teenistujatel ei ole asjakohast õiguslikku pädevust ja kogemust ning

õigusvaidlus on keskmisest keerukam. Kui tegu on vaidlusega, mis ei välju valla põhitegevuse

raamidest, siis kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista

(nt haldusasi nr 3-3-1-63-10, p 32). Sel põhjusel jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

49. Kautsjonid 50 eurot (2 × 25) tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4) ja taotlusest lähtudes kantakse

see summa OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)