1-08-5133/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2009. a, Tartu kohtumaja Asja number 1-08-5133 Täitmiskohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Tõlk Regina Laiapea Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Kinnipeetav E.M isikukood: xxx elukoht: xxx Kriminaalasi

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamine RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 lg-st 3 ja KrMS § 175 lg 1 p 4, § 189 lg-st 2, § 426 lg-st 1, § 432 lgst 3, kohtunik määras:

1. Vabastada E.M Tartu Maakohtu 29. aprilli 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-5133 mõistetud liitkaristuse 11 kuu ja (üheteistkümne) 5 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (viie)

2. KarS § 76 lg 4 alusel määrata E.M-ile katseaeg 1 aasta käesoleva määruse jõustumisest arvates.

3. Kohustada E.M järgima katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx;

• kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

• kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

• lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5, 7, 8 alusel määrata E.M-ile katseajaks järgmised kohustused:

• mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

• asuda tööle või võtta end Tööturuametis töötuna arvele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul arvates vabanemisest;

• teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;

• 1 kuu jooksul vabanemisest minna psühholoogi vastuvõtule ja alluda vajadusel ravile;

• osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides.

5. KarS § 78 p 2 kohaselt hakata E.M-i katseaega arvestama

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

6. Määrus E.M-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata

täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale peale määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik E.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 29.04.2008.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4,

7, 8, § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema

karistuse kaetuks raskeimaga ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millest

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistusaja 3 kuu ja 25 päeva mahaarvamisel jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31 juulil 2008.a ja lõpeb 4. juulil 2009. a.

E.M on varem kriminaalkorras karistatud järgmiselt:

1. 27.04.1993.a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga; 2. 08.09.1997.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga; 3. 17.11.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega; 4. 24.01.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg. 2 - § 139 lg 2 p 2, 3 järgi KrK § 40 lg. 3 alusel lõpliku karistusega 3 aasta ja 3-kuulise vangistusega; 5. 28.01.2004.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 7-kuulise vangistusega; 6. 25.11.2004.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 7-kuulise vangistusega; 7. 10.02.2005.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 266 lg. 2 p. 1 - § 25 lg. 1, 2 järgi KarS § 65 lg. 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 3 kuu ja 25 päevase vangistusega; Väärteomenetluses on E.M karistatud 20-l korral, s.h. korduvalt narkootiliste

ja prühhotroopsete ainete seaduse alusel, liikluseeskirjade rikkumise eest liiklusseaduse ja varguste eest karistusseadustiku alusel.

3

E.M kinnitas kohtuistungil, et ta soovib vaatamata asjaolule, et tema karistusaeg

lõpeb 4. juulil 2009.a., vabaneda ennetähtaegselt ja olla 1 aasta kriminaalhooldusel.

E.M avaldas, et ta on valmis minema psühholoogi vastuvõtule ja läbima kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavaid sotsiaalabiprogramme.

Prokurör ei toeta E.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.M soovinud töötada vangla tööhõives.

Soovitavad tegevused katseajal: toetada kinnipeetavat motivatsiooni muutmiseks, kindel

majanduslik sissetulek. Uue kuriteo riski võib suurendada kriminaalne minevik, millest tulenevalt on isik ühiskonnast võõrandunud.

Kriminaalhooldusametniku arvates on E.M tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine võimalik. Uue kuriteo riskifaktoriteks on narkootikumide tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, mõtlemine ja käitumine.

Kohtu seisukoht

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on E.M temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui poole. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud reaalse vangistusega. Isikliku toimiku materjalidest nähtub, et E.M olnud probleeme alkoholiga ning enamus kuritegusid on toime pandud grupis. Kohus peab E.M-i ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Kohtu arvates viitavad

nii Tartu vangla iseloomustuses, kui ka kriminaalhooldusametniku arvamuses esile toodud

süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid, eelkõige alkoholiprobleem ja

õigusrikkumiste toimepanemine grupis, vajadusele toetada ja kontrollida kinnipeetavat ka pärast vangistusest vabanemist. Allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kinnipeetavale

sellist tuge. See loob suurema tõenäosuse vältida vabanemisega kaasnevast elukorralduse

muudatusest tingituna kriminaalkorras karistatud isikute mõju alla või alkoholist või

narkootilistest ainetest sõltuvusse sattumist. Kohus arvestab asjaoluga, et E.M-i

karistusaja lõpuni on jäänud paar päeva enam kui kuu ning ta ise on soovinud kriminaalhooldaja tuge vabanemisel. E.M-i ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt KarS §-le 76

lg 4 tuleb katseaja pikkuseks määrata üks aasta. Katseaega tuleb KarS § 78 lg 2 järgi

arvestada määruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades aga asjaolu, et süüdimõistetu on vähemalt osa õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega

narkootikume. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka KarS § 75 lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda isikutega, kelle kohta on teada, et nad on

4

kriminaalkorras karistatud. E.M-i paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel

kohustada asuma tööle või võtma end Tööturuametis töötuna arvele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vabanemisest arvates. Samuti peab kohus vajalikuks määrata E.M-ile KarS § 75 lg 2 p-de 5, 8 alusel kohustuse pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja alluda vajalikule ravile ning osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides.

Rutt Teeveer täitmiskohtunik